Vase kasutamine ja tootmine (1)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Vask - Cu

.........................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. 2 LEIDUMINE LOODUSES Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.

Keemia

5

doc

Vask ja vasesulamid

Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess. Kunial-sisaldab 6-13% niklit ja 1,5-3% alumiiniumi ülejäänud on vask .Kunial karastatakse ja vanandatakse. Uushõbe- sisaldab 15% niklit ja 20% tsinki, ülejäänud on vask. Uushõbedal on hele , hõbedat meenutav värvus. Ta on õhus korrosioonikindel . Valm kella-ja aparaadidetaile. Melhior-on vase ja nikli sulam milles on kuni 1% rauda ja mangaani. Ta on korrosioonikindel ka merevees. Melhiorist valm soojusvahetusaparaatide detaile ning stantsitakse ja vormitakse mitmesuguseid tooteid. Kopell- on termoelektriline sulam mis sisaldab 43% niklit ja 0,5% mangaani. Temast valm termopaare Manganiin- sisaldab 3% niklit ja 12% mangaani. Ta on suure elektrieritakistusega sulam, millest valm elektrikuumutusseadmete kütteelemente. Konstantaan- sisaldab 40% niklit ja 1,5% mangaani

Keemia

11

docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013  1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel

Tehnomaterjalid

12

docx

VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE

Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg.........................................................................................................................4 2.3 Antiik- ja keskaeg....................................................................................

Ainetöö

12

doc

Konspekt

SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )......................................................................................

Ehitusökonoomika

31

doc

Ehitusmaterjalid

..................................................................... 13 3.1.2.4 Savi......................................................................................................................13 3.1.3 MOONDEKIVIMID.................................................................................................. 13 3.1.3.1 Marmor ...............................................................................................................13 3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine .......................................................................14 3.1.4.1 Tootmine ............................................................................................................ 14 3.1.4.2 Kasutamine..........................................................................................................14 3.2 Tehiskivimaterjalid............................................................................................................15

Ehitus alused

19

docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus ­ põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus ­ põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl), · Ioniitidega (kationiidid ­ seovad lahustest katioone, anioniidid ­ seovad lahustest anioone), Osaline vee puhastamine: 1. Vee läbijuhtimine H-katiooniididega kolonnist: 2

Keemia ja materjaliõpetus

68

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

40-80 km- mesosfäär –78% N2, 21% O2, 1%Ar 80-250 km – termosfäär – peamiselt N2 250-1000 km - peamiselt O 1000-2500 km – peamiselt He 2500 + - peamiselt H 34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Plahvatuse tingivad konsentratsiooni väiksus ning suur ülemise ja alumise sisalduse % vahe. Õhk + NH3, propaan, metaan, atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin, dietüüleeter 35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport).  värvitu gaas.  Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine   Kasutamine: kütusena, vesiniku tootmine  Transport - torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (1)