Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kettaheitja Discobolus (0)

1 Hindamata
Punktid

Kettaheitja -Discobolus
Ettekanne
Myron oli Atika maakonnast Eleutheraest pärit Vana-Kreeka üks parim skulptor ja pronksivalaja, kes elas 5. sajandil eKr. Myron elas suurema osa oma elust Ateenas, kus ta õppis skulptuuri valmistamise kunsti Ageladaselt. Myron töötas aastatel 480-440 eKr ning seda peamiselt Ateenas ja Olümpias.
Ta oli nende Vana-Kreeka skulptorite hulgas, kes hakkasid kunsti, ka skulptuuri, muutma rohkem looduslähedasemaks ja realistlikumaks kui see enne oli olnud. Erinvevalt teistest Vana-Kreeka kunstnikest kasutas ta aga marmori asemel hoopis rohkem pronksi, sest marmor ei vastanud enam tema nõudmistele. Ta soovis hakata kujutama inimesi keerukamates poosides ning ainult ühele jalale toetudes. Sellises asendis oleks marmorskulptuur kaotanud tasakaalu või lihtsalt murduma hakanud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse keerulise pronksivalu tehnika kasutuselevõttu. Ta töötas pronksiga paremini, kui ükski teine Vana-Kreeka skulptor. Enamus Myroni töödest kujutasid jumalaid, kangelasi ja elulähedasi loomi, kuid tema parimad tööd hoopis võimsaid sportlasi. Kõik ta sportlaste skulptuurid olid märkimisväärsed tänu oma liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele
Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju kettaheitja poos. Myronil on õnnestunud kujtada kettaheitjat just kahe tegevuse vahel: pärast tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et sel ajaperioodil oli Vana-Kreeka meestel, eriti sportlastel, tunnete ja emotsioonide näitamine keelatud, seda peeti täiesti lubamatuks. Originaalkuju, mis oli valmistatud pronksist , on kadunud. Praegu tuntakse kuju ainult tänu mitmetele koopiatele, mis aga kahjuks pole ükski täpselt samasugused nagu oli originaal .
Discobolusest on tehtud väga palju ja väga erinevaid koopiaid. Parimad koopiad on tehtud Roomlaste poolt. Tuntuim neist asub Suurbritannias Briti muuseumis , kuid ka see ei ole originaaliga identne. Suurbritannias asuv kuju on tehtud marmorist ning selle pea on vales asendis. Kui orginaalis vaatas kettaheitja ketast , mida viskas siis selle koopia puhul on kettaheitja pilk suunatud enda ette maha.
Teadaolevalt kõige vanem Discoboluse koopia on tehtud 2. saj. pKr ning praeguseni peetakse seda ka originaaliga kõige sarnasemaks koopiaks. Kuju, mis praegu asub Saksamaal Münchenis on tehtud pronksist nagu seda oli ka originaal. Erinevalt paljudest teistest koopiatest vaatab sel skulptuuril kettaheitja ketast samamoodi nagu see oli ehtsal kujul.
Kettaheitja-Diskobolos
Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis
Kettaheitja Discobolus #1 Kettaheitja Discobolus #2 Kettaheitja Discobolus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EliisaE Õppematerjali autor
Ettekanne

Sarnased õppematerjalid

Kreeka kunst
10
doc

Kreeka kunst

· Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju · See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem ­ kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos

Kunstiajalugu
Vana-kreeka kunst
8
doc

Vana-kreeka kunst

VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg ­ 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg ­ 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg ­ 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. ·

Kunstiajalugu
Arhailine ajajärk
5
doc

Arhailine ajajärk

Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju. See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks. See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks. Pheidiast süüdistati kullavarguses. Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias. Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte original. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. Kettaheitja on ka väga kummalises poosis. Hästi on välja töödeldud sportlase lihased. Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine. Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti. Kuju püstihoidmine on oluline probleem ­ kontraposti küsimus. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid. Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos. Ta oli Pheidiase kaasaegne ning

Ajalugu
Kreeka kunst
19
doc

Kreeka kunst

eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga

Kunstiajalugu
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju · See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem ­ kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10-klass
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika ­ savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Teks

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

e kouros ja riietatud naisfiguurid e kore. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. 5.saj kesskel eKr valmis Sparta skulptori Polykleitose ''Odakandja''. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ''Kettaheitja''. Odakandja (Polykleitos) Kettaheitja (Myron) Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799.aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti Muuseumi. 4.saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj eKr inimlikkust. § 13. Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa žanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu.  Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur.  Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja – originaal pronksist aga pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud.  Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad.

Vanaaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun