....................... lk 9 2 I Maailmasõja mälestusmärgid HALJALA Algselt valiti monumendi asukohaks kirikuesine plats, kuid hiljem otsustati see püstitada Kakumäe kalmistule - rahulik koht, eemal suurtest teedest. Eeskujuks võeti Kuusalu samba kavand. Haljala omal on obeliski tipp kaetud nn katusega ja tipus on lisaks rist. Obeliskil on Vabadussõjas langenute 28 ja I maailmasõjas langenute 78 nime. Avamine toimus 7. septembril 1930. Kohal oli umbes 2000 inimest. Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks. Teine avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, VÄIKE-MAARJA VABADUSSÕDA JA I MAAILMASÕDA Väike-Maarja Vabadussammas on Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk,
aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask. 4 Kiriku taastamise eesmärk Tori kiriku taastamine toimub deviisi all: "Euroopa humanismi nimel - Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks." Kiriku taastajate sooviks on: jätta Tori kiriku näol tulevastele põlvedele läbi aegade ulatuv mälestusmärk. Kirikusse rajatakse Teise maailmasõja ohvrite memoriaal. Taastatud kirikust saab kurjuse ja ülekohtu üle saavutatud võidu märk. Teadaolevalt on Euroopas kaks sõjameeste mälestuskirikut. Neist üks on Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teine Eestis, Pärnumaal Tori alevis. Tori taastatud Eesti sõjameeste mälestus- kirik täidab mitmeid funktsioone: * siin toimub eesti sõdurite ja ohvitseride ning noorteorganisatsioonide liikmete vande- tõotuse andmine;
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS............................................................................
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 ..............................................
teised erinevad spordirajatised ja -asutused. Esialgu oli see lage ala mõeldud linna staadioniks1, et aga seal ida suunas maa tõusis, oleks spordiväljaku tegemine nõudnud suuri kulutusi. Vabadusplatsi kujundamist uueks linnasüdameks alustati 1920.-1930. aastail, pärast linna keskel laiunud kirikumaade riigistamist. Uue keskuse kujundamist alustati Vabadussõja ausamba püstitamisest. Sellega tegeles 1923.a moodustatud Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee, kes valis ausamba autoriks skulptor Amandus Adamsoni. Üheskoos leiti samba sobivaimaks asukohaks kruusaküngas endisel Õpetaja heinamaal. Kohalik rahvas hakkas mälestussamba alust küngast kutsuma Ausambamäeks.2 1940.aasta sügisel nimetas uus, nõukogude võim Vabadusplatsi ümber 21. juuni nimeliseks väljakuks. Kujundamisjärgus iluplatsile maeti ümber Palermo metsa alt,
Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks. · Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning see on rajatud Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, mis tänu ümberrhitustele ja laiendustele kujunes võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning
küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda. Vaatamisväärsused: Rannu Püha Martini kirik Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. 25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge. Tamme tuulik Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele. Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.detsembril 1761.a. Põhja-Leedus. 1812. a Isamaasõjas juhtis Barclay de Tolly vene armeed. Pärast lahkumist sõjaväeteenistusest asus Barclay de Tolly elama oma Jõgeveste mõisa. 26.mail 1818.a
Kõik kommentaarid