..........................5 1.1.4 Plaanitud ja tegelikult saadud tulemused............................................................5 4. Tekkinud probleemide kirjeldused, lahendused, mõjud..................................................6 1.1.5 Ülekoormatud analüütikud..................................................................................6 1.1.6 Alliksüsteemi analüüsi venimine........................................................................ 6 1.1.7 Lõppkasutaja aruandluskeskkondade valik.........................................................6 5. Eeldused projekti lõpetamiseks........................................................................................6 1.1.8 Analüüsifaas........................................................................................................6 1.1.9 Realiseerimisfaas................................................................................................ 7 1.1.10 Juurutusfaas.........
Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus)
............. 8 5. Ajaline vaade................................................................................................................... 9 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
....................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE............................................................................. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE.......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas. Muutuvates oludes edukaks kohanemiseks tuleb olla ise pidevas muutumises, edu võtmeks kujuneb õppimisvõime, paindlikkus ja kiire reageerimine nii kliendi uutele
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
oma töötajate hulgas. Sellised süsteemid on näiteks teadmusjuhtimissüsteemid. Milline on kõige tähtsam tööülesande kirjalikust vormistamisest saadav eelis? Olemas on ühine arusaam töö sisust, mida tuleb teha. Milline on ootamatult ilmnenud tehniliste ühilduvusprobleemide kõige tõenäolisem mõju projekti käigule? Vajalikud on muutused tööde ajagraafikus. Millised toodud protsesse toetavad ettevõtte ressursiplaneerimissüsteemid? Tootmine Raamatupidamine ja aruandlus Personalitöö Tarne- ja jaotusprotsess Millise terminiga nimetatakse suhet inversteeringult saadud kasumi (kahjumi) ja investeeritud summa vahel? Investeeringute tasuvus Milline on IT arenduse väliselt partnerilt sisseostu eelis? IKT osakonnale ei lange enam kogu arendus- ja hooldustöö koormus. Milline lause annab kõige paremini edasi infoturbejuhi rollid ja ülesanded? Valmistuda ette infoturbeplaani ja juhtida selle elluviimist.
kujundamisele. Projekti suhtes on otsustajad projekti omanikud, kelle soovil antud projekt ka läbi viiakse. Kuna The Body Shopi näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on ranged kriteeriumid nii turunduse, müügitegevuse kui ka esinduskaupluste osas, on äärmiselt oluline olla pidevas koostöös projektiomanikega. Projekti juhib projektimeeskond, kes hakkab omanike otsuste järgi tegutsema, milleks on konkreetse kava alusel ettevõtte käibe tõstmine läbi e-poe loomise. Projektis on õigus osaleda kõigil projektiga seotud isikutel nagu näiteks e-poe platvormi rätseplahenduse pakkujal, juristil ja IT–spetsialistil, kelle koostöö tulemusena saavad projektist kasu eelkõige omanikud ettevõtte käibe ja kasumi suurenemise näol. Huvigrupide alla kuuluvad töötajad, kelle peamiseks huviks on suurenenud tasustamisvõimalused ning kliendid, kelle peamiseks huviks antud projekti raames on ostumugavuse suurenemine. Projekti edu tulemusena on klientide ostumugavus
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
Analoogne lähenemine on esitatud informatsiooni väärtusahelana ja selle aluseks oleva informatsiooni juhtimise protsessimudelina, mis väljendab informatsiooni elutsükliga seotud põhi- ja tugiprotsesse. IT ressursid Kasutatavate mõistete kokkuvõtteks selle aine (ja loengu) kontekstis: · Inforessursid = andmed · IS protsess = käsitsitehtavate + poolautomatiseeritud + automatiseeritud info- ja süsteemitöötegevuste kogum · Rakendus = automatiseeritust toetav tarkvara · IT spetsialist = süsteemitöö tegija või juht · IT ressursid = IS protsessid + rakendused + andmed + IT varad+ IT spetsialistid · IT juhtimine = IT varade juhtimine · IT ressursside juhtimine = IS protsesside juhtimine + inforessursside juhtimine + IT juhtimine + IT spetsialistide juhtimine · IS juhtimine = IT ressursside juhtimine IS/IT juhtimine IS/IT juhtimine IT juhi kodulehe järgi on juhtimisvahendid ja tegevused, et panna oma IT teenima ettevõtte
hinnata Tippjuhtkonna Karjäärivõimalus, lihtsam Kõrged ootused tippjuhtkonna poolt toetusega projekt juurdepääs ressurssidele Muud muutused Võitlus ressursside pärast, kurnatus ja Muutuste suhtes avatud projektis stress õhkkond Projektijuhid võivad hinnata projekti potentsiaalseid probleemvaldkondi koostades projekti profiili (vt. tabel 5). Madal üldskoor näitab, et tegemist on selgepiirilise, konkreetsete eesmärkidega ning suhteliselt lihtsalt määratletavate ülesannetega projektiga. Sellist tüüpi muutus on suhteliselt kergesti saavutatav, kuna tegeleda tuleb teada oleva(te) 10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Selline hindamisstiil võib viidata pealiskaudsusele, aga ka otsustamisvõimetusele või ebakindlusele. · Kausaalne atributsioon: põhjuslik omistamine. · Stereotüübid Mõjutab sarnasus kellegagi või analoogia mõne teise, varem kogetud situatsiooniga. Kui hinnatav on sarnane mõne teise isikuga (sh. hindaja isikliku tuttvaga või koguni filminäitlejaga), kaldub hindaja omistama hinnatavale selle teise isiku (rolli) omadusi. Samuti kui käesolev situatsioon on analoogiline mõne varasema situatsiooniga (sh. Laine Simson, Ph.D 19 Personalijuhtimine 2013 filmist nähtuga) võib hindaja eelneva analoogiast mõjutatuna hinnata käesolevat situatsiooni. · Inimesed kalduvad ülehindama isikulisi ja alahindama situatiivseid tegureid. Tegutseja omistab suurema tähtsuse situatsioonile, nähes oma käitumise põhjuseid
jaotus nende vahel (ühtlane jaotus, normaaljaotus vms). ● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda. ● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus. ● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk). ● Spetsiaalsetes simulatsiooni tarkvara pakettides on võimalik sisendeid omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon?
muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine, hindamine, prognoosimine, kavandamine ja analüüs). Materjal eeldab loovat kasutamist ettevõtte eripära arvestades mis tahes omandivormi ja tegevusala puhul, samuti elementaarseid majandusterminoloogilisi algteadmisi. 5 I KULUARVESTUS
turundussõnumiga. 1 Siinkohal tuleb selgitada mõistete toode ja teenus tausta. Toode on laiem mõiste, mida juhtimisalases kirjanduses kasutatakse, et tähistada nii käegakatsutavaid tooteid kui ka teenuseid või toote- ja teenusepakkumise kombinatsioone. Teisiti öeldes on toode katusmõiste, mis hõlmab ka teenuseid, kuid toode ja teenus võivad olla ka üks ja sama asi (nt kliendile spetsiifilise tarkvara loomist võib käsitleda teenusena, aga ta on kindlasti ka toode). Seega turismimajanduse kontekstis on mõttekas täpsustada, mida mõeldakse turismitoote, turismipaketi ja turismiteenuse all. 3 - Turismipakett (edaspidi ka pakett) koosneb vähemalt kolmest turismiteenusest2. Turismipaketi komponendid ei pea kuuluma pakkujale turismiettevõtja võib nt
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
tähendavad, et üladomeeni kasutuselevõtmine ei ole praegu mõistlik ettepanek. Siiski tunduks mõistlikuna kvaliteedikriteeriumide käsiraamatus toodud aluspõhimõtete tunnustamise kaudu toimuv vabatahtlik ühinemine sertifitseerimisprojektiga ja nendes määratletud oluliste kvaliteedikriteeriumide rakendamise järelevalve süsteemi loomine. Järelevalvet teostaks üle-euroopaline toimkond, mis on just selleks loodud (tuleb korrapäraselt kokku ja omistab riiklikku templit või logo). Projektis osalemist saaks tõendada nummerdatud logode abil, mis paigutatakse kultuuriüksuse veebisaidile ja ühendatakse lingiga "heakskiidetud veebirakenduste" ajakohasesse registrisse. Iga rakendus tuleb tunnustada eraldi. Üldiselt oleks soovitatav kaaluda korraldusorgani loomist teatud domeenide tarvis, järgides Musedoma (domeeni ".museum" haldaja) halduslikke ja korralduslikke suuniseid. Tehnilise korralduse eest võib hoolt kanda ka üle-euroopaline haldaja.
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t�
............ 79 5 6.11.1 VÄLISVÕTMETELE LISATAVAD INDEKSID............................................................................. 79 6.11.2 MITTE-VÕTMEVEERGUDELE LISATAVAD INDEKSID.............................................................. 79 6.11.3 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAD INDEKSID.................................................................................. 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE................................................................................... 80 6.13 PÄRINGU TÄITMISPLAANI NÄIDE........................................................................................... 81 6.14 ANDMEBAASIOBJEKTIDE KUSTUTAMISE SQL LAUSED........................................................ 81 6.14.1 TABELITE KUSTUTAMINE.............................................................................
haridus- ja teadusministri määruses Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord. Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri. Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla ka avatud uute näidete, soovituslike juhendmaterjalide jm osas. 4 Sisukord Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana.....................
aruandeid Praegu kasutatavad aruanded jätavad kajastamata mitterahalised väärtused, mis moodustavad olulise osa ettevõtete väärtusest. Aruannetes puudub informatsioon brändide ja reputatsiooni, ettevõtte teadmusjuhtimise süsteemide, juhtimisstruktuuri, sotsiaalsete ja keskkonna riskide ning võimaluste kohta. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 5 Suuremad ettevõtted esitavad ka kestlusaruandluse (jätkusuutlikkuse aruandlus, sustainability reporting, SR), mis ei ole aga kohustuslikud. Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele,
Tarnija protsess Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Terminid ISO 9000:2000 · Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded; · Karakteristik eristatav tunnus; · Nõue vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik; · Toode protsessi tulemus (4 kategooriat) - teenused (nt. transport); - tarkvara (nt. Arvutiprogramm, sõnaraamat); - riistvara (nt. Masina mehhaaniline osa); - töötlusmaterjal (nt. Määrdeaine). Kvaliteedi dimensioonid Eestvedamine (leadership) enam kui kvaliteeditagamine Kvaliteedijuhtimine (quality management) eesmärgistamine ja eesmärkide elluviimine Kvaliteeditagamine (quality assurance) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks Kvaliteediohje (quality control) s.o. Kõik mis
kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn Meeli Pandis 4 I. TÖÖ KAVANDAMINE
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Põhineb osalt ettevõtte raamatupidamisest saadud infol Olukorra kokkuvõtte sisu võib kajastada järgmisi andmeid • Personali hulk, iga, sugu • Tehtud töötunnid, terviklik tööaeg, lisa- ja ületunnid • Töövõime, tervis ja puudumised • Koolitus, pädevus ja töökogemus • Töökeskkond ja mikrokliima tööl • Personali vahetumine, pensionile jäämine • Palk- ja personalikulud • Personalikirjeldus ja – aruandlus • Mõeldus ettevõtte siseseks juhtimiseks, sarnane operatiivsele juhtimisele, käivitus/ tarvitus • Avaldub ka organisatsiooni mikrokliima ja rahulolu-uurimuste tulemustes. + elektrooniline sõnastik (terminite tähendused) Moodle keskkoknnas Lingid teemakohastele veebilehtedele: • Juhtimine - http://www.juhtimine.ee/?op=bymaster&id=2 • Juhi omadused - http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
