Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Projekti kavandamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljund, indikaator, loogika, buss, riskid, logframe, sisendid, maatriks, indikaatorid, esko, phare, siseministeerium, eeldust, eelduste, projektijuht, bussid, programmid, kasusaaja, projektijuhtimise, käsiraamat, tasandit, otsesed, sisendeid, realistlik, tasandist, ressursid, piisavad, otsest, project, cycle, management, handbook, smart, realistlikudProjekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele.
tulemuse saavutamisele, mis määrabki projekti Lähteülesande struktuur õnnestumise. · Taustinformatsioon · Kestvus/ asukoht Kuigi lähteülesandel pole ühte kindlat standardit, kirjeldame selles käsiraamatus · Eesmärgid · Aruandlus Phare programmi heade tavadega ühilduvat · Eeldused ja riskid · Monitooring ja formaati. Phare lähteülesande formaat jälgib · Töö ulatus hindamine loogilise maatriksi struktuuri. · Väljundid · Konsultantide · Sisendid profiil Järgnevalt kirjeldame, mida tuleks lähteülesande alapealkirjade all kajastada. · Eelarve
seotud tegureid. · Probleemide analüüsi · Eesmärkide püstitamist Olukorra määratlemine · Strateegia valikut Projekti konteksti ehk olukorra määratlemisel tuleb teadvustada, mis meid mõjutab ning keda/mida me ise kavatseme Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus mõjutada. Meil tuleb leida vastused mitmetele küsimustele: Keda projekt/programm puudutab? Ka kõige edumeelsema projekti puhul ei saa me eeldada, et kõik meie kavatsusi toetavad. Inimestel on muutuste suhtes erinev hoiak. Tuleb teadvustada, kuidas seostuvad projektiga erinevad grupid või isikud, kas projekti tulemus on neile meelepärane või tekitab ebakindlust, hirmu ja pahameelt. Projektist kasusaavad ja huvitatud grupid tuleb mobiliseerida projekti toetama
projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ajavahemiku. Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve. Ressursiks võivad olla nii inimesed, töövahendid, ruumid kui ka muud materiaalsed väärtused. Tulemus. Projekti oodatav tulemus on kolmas tegur, mis määratleb projekti piirid. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu. Kirjeldus peab olema võimalikult täpne, sisaldama nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid näitajaid, milleni projekti teostamise kaudu tahetakse jõuda. Projektitsükkel
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue proj
sihtrühmad ja sidusrühmad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemida analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, seadusandlike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste mõjuritega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis, kui tema toimimise keskkond on sobiv. Eeldused ja riskid peavad olema pideva monitooringu objektid kogu projekti jooksul. Kui projekti keskkond muutub, tuleb projekti tegevus ümber planeerida, suunda muuta või kõige äärmuslikumal juhul projekt peatada. 6 Jätkusuutlikkus Projektid peavad olema jätkusuutlikud, mis tähendab, et nende mõju peab jätkuma peale projekti lõppemist
tegevuskavale. muudatustele; Projekti aruandlus kajastab muudatusi projekti · Tõstatada küsimusi ja teha soovitusi; tegevustes, ajakavas, meeskonnas ja · Anda alusmaterjal projekti hindamiseks ressursside jaotuses. Kui aruanne on kinnitatud tavaliselt teeb seda projekti juhtkomitee on Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus ühtlasi kinnitatud ka selles pakutud muudatused. Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega tehtud kulutuste katteks. Aruannetel on ka analüütiline roll. Peale faktide võib aruannetes viidata probleemidele ning pakkuda välja lahendusi. Aruandluse kaudu võib edastada ettepanekuid, mis jäävad projekti mõjualast välja, kuid on kasusaajale materjaliks tulevaste projektide planeerimisel.
kommunikatsiooni etappe: Sõnumi Tagasiside/ Sõnumi edastamine: Sõnumi saatja määratleb, millised on mõistmine tegevus kandidaatidele esitatavad nõudmised, mida neile pakutakse ning millega Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus motiveeritakse. Sõnumi saatja koostab kuulutuse teksti.Kuulutus avaldatakse sihtgrupile suunatud ajakirjas ning saadetakse sihtgrupiga kontaktis olevatele isikutele. Sõnumi vastuvõtmine: Sihtgrupp loeb kuulutust ajakirjast või saab selle kontaktisikutelt. Sõnumi mõistmine: Osa sihtgrupist teadvustab isikliku huvi kuulutuse sisu vastu. Neist osa hindab end esitatud tingimustele vastavaks.
Risk on ebakindel sündmus või tingimus, mis aset leides mõjutab projekti eesmärke (aeg, maksumus, kvaliteet) positiivselt või negatiivselt. Riskijuhtimise käigus määratletakse need sündmused, analüüsitakse nende võimaliku mõju suurust ja planeeritakse vajalikud meetmed. Eesmärk on suurendada positiivsete sündmuste toimumise tõenäosust ja mõju ning vähendada negatiivsete sündmuste mõju ja tõenäosust. Riskide haldamise plaan on vajalik selleks, et saaks teada mis riskid võivad tekkida, riske saaks analüüsida ja leida võimalikud lahendused ehk ennetada. Riske saab vähendada mõlema osapoole põhjaliku analüüsiga (vajadused, võimalused). Mõningaid riske ei ole võimalik vältida. Neid tuleb aktsepteerida ja nendega tegeleda. 1. Too näiteid erinevate projektiriskide kohta. Riskid, mis võivad tekkida: 1) Projekti tulemi (tarkvara) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad
nende puhul ei piisa pelgalt tehnilisest tagasiside koordineerimisest. Inimeste teadmised, kogemused, loovus, isikupära ning nendevaheline sünergia annavad projektile Analüüs lisaväärtuse. Seda aga ainult juhul, kui Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus projektijuht suudab luua eeldused heaks meeskonnatööks. 70 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna
nende puhul ei piisa pelgalt tehnilisest tagasiside koordineerimisest. Inimeste teadmised, kogemused, loovus, isikupära ning nendevaheline sünergia annavad projektile Analüüs lisaväärtuse. Seda aga ainult juhul, kui Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus projektijuht suudab luua eeldused heaks meeskonnatööks. 70 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel teisi tulemusi e
Tegevuskava Euroopa Liiduga Ühinemiseks ning Riiklik Arengukava (NDP) Riiklik Arengukava. Nende dokumentide alusel · Rakendusdokumendid koostatakse igal aastal Tegevusprogramm, mis Tegevusprogramm esitatakse Euroopa Komisjonile. EK saadab iga Finantsmemorandum Phare riigi Tegevusprogrammi kinnitamiseks kõikide liikmesriikide esindajatest koosnevale Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Komiteele, mis kinnitab Tegevusprogrammi või lükkab selle tagasi. 62 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Kui Komitee kinnitus on saadud, allkirjastavad Euroopa Komisjon ja partnerriik Finantsmemorandumi, mille alusel algab programmi rakendamine.
- Muutunud nõuded töötajate oskustele - Muutunud nõuded lõppkasutajatele · Samm3: eesmärgi väljundite kontroll Kontrolli, kas eesmärgil on veel määranguid. Näiteks: - Litsentsi lepingud - Garantii- ja hoolduslepingud - Lepingud mõnede teiste teenuste pakkujatega · Samm 4: Kirjuta selgelt sõnastatud projekti eesmärk "paremale", millest alates tagurpidi hakata tööde sõltuvuste võrku koostama · Samm 5: Selgita millised sisendid on vajalikud, et "eesmärk" realiseeruks. Kirjuta tööd, mis annavad eesmärgile vajalikud sisendid, eesmärgist vasakule. · Samm 6 Vali üks töö ja küsi millised sisendid peavad sellel tööl olema, et seda tööd alustada ja kirjuta vastavat väljundit andev töö vasakule. · Samm 7 Küsi, kas see on ainus vajalik tegevus, mida on vaja ja pane kirja · Samm 8 Liigu ühte rada pidi tagasi (kuni tänase päevani või eeldusteni, mis juba olemas)
IV PROJEKTIDE ISEOLOOMUSTUS Projekti direktiiv (esialgne kava)-tõestab projekti olemasolu... ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks. Projekti mahu (ulatuse) määratlemine-projekti määratlus... paneb kirja projekti ja sellega seotud toodete ja teenuste tunnused ja piirid, samuti aktsepteerimise ja ulatuse kontrolli meetodid. Tavaliselt koosneb harta järgmistest elementidest: Pealkiri Riskid, eeldused, piirangud Skoobi tutvustus Väljaminekute kinnitamine / eelarve projekt Ärijuhtum Kommunikatsiooniplaani nõuded Taust Meeskonna töötamise põhimõtted Verstapostide ajakava Saadud kogemused Allkirjad Skoobi liigne laiendamine-täiendavate karakteristikute ja funktsionaalsuse (projekti skoobi) lisamine arvestamata selle mõju ajale, kuludele ja ressurssidele või ilma kliendi heakskiideta.
Konspekti mõiste võib tekitada mulje seotusest ühe konkreetse kursusega. Käesoleva töö eesmärk on siiski pisut laiem. Konspekti õppematerjalide põhjal peab olema võimalik koostada erinevate kursuste kavasid. Elektroonilise konspekti idee tekkis soovist täiendada tekstilisi materjale multimeedia illustratsioonidega. See on segment, mis on täna veel täitmata – puudub eestikeelne projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management
...27 1 Lugejaskond ja käsitlusala Antud dokumendi lugejaskonnaks on eelkõige avaliku sektori, kuid laiemalt ka igasuguse tellija-poole IT juhid, kes peavad tagama tellitava tarkvara vastavuse hanke aluseks olevatele vajadustele. Dokument kirjeldab testimise alaliike, eesmärke ja seda, kuidas planeerida ning läbi viia tarkvara testimist kogu projekti vältel tagamaks tulemile esitatud nõuded. Esitatakse testimise planeerimise ning läbiviimise tegevused, rollid ning nende sisendid ja väljundid. Käesolevas dokumendis kirjeldatud tarkvara testimise üldpõhimõtted on sõltumatud tarkvaraarendusmetoodikast, projekti mahust ja omapärast. Käesolev dokument selgitab ka seda, kuidas kohaldada üldist testimisprotsessi erinevate projektide vajadustele, kuna üksikasjad ei pruugi olla otstarbekad kõigis projektides. 2 Kasutatavad mõisted Tarkvara testimine testimisel on mitmeid erinevaid definitsioone kuid üldiselt ja
Muutunud nõuded töötajate oskustele Muutunud nõuded lõppkasutajatele Samm3: eesmärgi väljundite kontroll Kontrolli, kas eesmärgil on veel määranguid. Näiteks: Litsentsi lepingud Garantii- ja hoolduslepingud Lepingud mõnede teiste teenuste pakkujatega Samm 4: Kirjuta selgelt sõnastatud projekti eesmärk “paremale”, millest alates tagurpidi hakata tööde sõltuvuste võrku koostama Samm 5: Selgita millised sisendid on vajalikud, et “eesmärk” realiseeruks. Kirjuta tööd, mis annavad eesmärgile vajalikud sisendid, eesmärgist vasakule. “töö” (task) projektijuhtimise mõttes Töö on hulk ressursijuhile delegeeritud tegevusi projektis, mida teeb üks või mitu ressurssi Töö vajab oma sisendiks ühe või mitme eelneva töö väljundit Töö tulemust on vaja ühe või mitme järgneva töö tegemiseks
3.2 Projektijuht ja projektirühm 3.3 Tugisikud 3.4 Sidusrühmad 4. Projekti materiaalne baas 5. Projekti finantskalkulatsioon 5.1 Eelarve 5.2 Finantseerimine 6. Juhtimisplaan 6.1 Kommunikatsioon, informeerimine ja koordineerimine 6.2 Kontroll ja aruandlus 6.3 Koosolekud 6.4 Dokumentatsioon 7. Projekti riskid Sellele põhiskeemile tehakse muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule, näiteks juhtimisplaanile võib lisada töömeetodite kirjeldused ja kvaliteedikontrolli jne. Plaani alguses on soovitav anda lühiülevaade lääni põhisisust. Selleks sobib oma ulatuse ja ülevaatlikkuse poolest näiteks projektiettepaneku formaat. (Salla, 2007, lk 27) Plaani juurde kuuluvad skeemid, graafikud ja detailkirjeldused esitatakse plaani lõpus lisadena
Piltlikult väljendatuna: Organisatsiooni ja tema tegutsemise olemus (SIS 2. loeng) idu3350/idu3530 © Karin Rava 2 Joonis 1. Süsteemi struktuur ja keskkond Nii süsteemi kui terviku kui iga selle koosseisu kuuluva osa ülesande/funktsiooni/eesmärgi täitmine toimub läbi sisendite teisendamise väljundi(te)ks. Seda nimetatakse süsteemi või selle osa käitumiseks (toimimiseks, tegutsemiseks, opereerimiseks). Ühe süsteemi (või selle osa) käitumise väljund on teise süsteemi või sama süsteemi teise osa sisendiks koostegutsemine (-töö). Koostöö lõpptulemuseks on süsteemi väljund - algsisendi teisendamine/töötlemine sellisele kujule; sellele sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet. Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta
korraldamise võimaluse · Seminari korraldatakse · Tagasiside seminaril tekkimine; edaspidi iga aasta; osalenutelt ja toetavatelt · külastajate rahulolu. · seminar ühendab ühiste organisatsioonidelt. huvidega Eesti noori ja pakub enesearendamisvõimalusi Tegevused: Sisendid: vajalikud Vajalike füüsiliste- ja · Idee teke; füüsilised ja inimressursid: inimressursside kulu: 13 · projekti koostamine; · Seminari toimumiskoht; · Vahendite maksumus; · vajaduste ja võimaluste · aeg; · kulud reklaamile. uuring; · tehnika; · koostööpartnerite ja · projektimeeskond
............................................................................................................ 27 Lisa 1. Probleemide puu .............................................................................................. 27 Lisa 2. Eesmärkide puu ............................................................................................... 28 Lisa 3. Huvigruppide analüüs ..................................................................................... 29 Lisa 4. LRS maatriks ................................................................................................... 30 Lisa 5. Projekti lõuend ................................................................................................ 31 Lisa 6. WBS struktuur ................................................................................................. 32 Lisa 7. Gantti graafik................................................................................................... 33 Lisa 8
· rühma liikmed võivad olla erinevad: kõrge IQ-ga, kannatamatud, konservatiivsed, vähe huvitatud "reaalsest maailmast", eelistavad eraldatust jne · kellelegi ei meeldi, kui teda kritiseeritakse Kuidas võivad läbivaatused nurjuda? · Pole arusaamist, mida on vaja läbi vaadata, läbivaatused korraldatakse arenduse lõpupoole (efekt on väiksem) · Puuduvad ühised sihid, kvaliteedikriteeriumid, arusaamine läbivaatuse protsessist · Läbivaatuse sisendid ja väljundid on kontrollimata · Leitud vigade parandamist ei jälgita · Leitakse vaid antud toote / dokumendi probleeme, ei püüta leida vigade algpõhjust (kogu protsessi vigu) · Keskendutakse inimeste, mitte toote probleemidele · Keskendutakse vaid tootele, ignoreeritakse inimeste probleeme Eeltingimused: · kõigil rühma liikmetel peaks olema ettekujutus sellest, mida neilt oodatakse · koostööõhkkond
kavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust.
Projekti plaan koosneb tavaliselt järgmistest osadest: 1. nimi 1 2. taustinformatsioon 3. eemärk 4. sihtrühm 5. tegevuskava 6. teostamiseks vajalikud ressursid 7. rahastamine 8. juhtimise ja elluviimise organisatsioon 9. oodatavad tulemused 10. edukuse kirjeldus 11. riskid Selles põhiskeemis võib olla tehtud muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule ja rahastavale institutsioonile. Seega sõltub konkreetse taotluse ja projektiplaani vorm esitamiskohast. Üks osa rahastajatest on loonud spetsiaalsed taotluste blanketid või vormid, teised annavad ette vaid projektiplaani kondikava ja kolmandatele võib oma taotluse esitada vabas vormis. Viimasel juhul on projektiplaani koostamine muidugi kõige raskem. Vaatamata
Faktorid: juhtkonnale, Funktsionaalsus Kasutuskõlblikkus kasutajale (üldine ettekujutus) Kriteeriumid: väljatöötajale Sobivus Arusaadavus (arendus) Meetrikad: mõõdetavad Sellise süsteemi puhul saab näitajatest alustades integreerida väärtusi ülespoole. Integreerimiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid, nagu lihtne väärtuste liitmine, kaalutud summad, hägune loogika, otsustusmeetodid. Valides sobivad integreerimismeetodit toetavad objektid, saab alustada näitajatest ja liikuda ülespoole, kuni lõpuks on olemas üks kvaliteeti iseloomustav arv. Seda võrreldakse etteantud arvuga, et otsustada, kas süsteemi kvaliteet on piisav. 8. ISO/IEC 25000 [ja ISO/IEC 9126] standardite seeriad ISO/IEC 25010- kvaliteedimudelite standard (tootekvaliteet, kasutuskvaliteet). ISO/IEC 9126- kasutus-, välis-, sise- ja protsessi kvaliteeti. 9
Kodanikuühiskonna Halduskulud 534 Remondikulud Sihtkapital Kommunikatsioonik ulud 70 Reklaamikulud Linnavalitsus Halduskulud 84 Avamisüritus Linnavalitsus Kokku Kulud 2521 PROJEKTI LOOGILINE MAATRIKS Projekti Kirjeldus, tähtajad Saavutamise Vastutaja Eeld indikaatorid, (kelle vastutusel loogiline saavutustasandid on oodatavate vas
• Taotleja, kes planeerib ja projekteerib; • Vastutav asutus, kes otsustab; • Avalikkus, kes asjast aru saab. KMH Aruande kvaliteet: o Terviklik – võimalik teha teadlikku-informeeritud otsuse? o Kohane – arvestatud õiget ja piisavat informatsiooni? o Arusaadav, kergesti mõistetav - otsustajale? o Usaldusväärne – arvestab kehtestatud kvaliteedi ja professionaalseid standarte? o Õigustatav – riskid ja mõjud on määratletud otseselt taotluse ebakindluste ja küsitavustega? o Teostatav - loob kindla baasi valikutele ja tingimuste määramisele? Edukas KMH aruanne on: Teostatav – dokument, mida taotleja saab rakendada keskkonnasõbralikuks planeerimiseks ja projekteerimiseks; Otsusesse-puutuv – dokument, mis organiseerib ja esitab vajaliku informatsiooni projekti volituseks (otsustajatele esituseks) ja, rakendatavana, tegevusloaks ja litsentsiks;
Sageli teostatakse prototüüp hoopis teises keskkonnas kui arendatav tarkvara (näiteks Visual Basic versus Java või C++). Nii stiilijuhise kui kasutajaliidese prototüübi peab võtma muudatuste juhtimise protsessi. 7. Kasutajaliidese prototüübi alusel detailse kasutusjuhise kirjutamine. Enamasti kirjutatakse kasutusjuhendid projekti lõpus, kuid sellisel juhul 1) ei jää aega kasutajatelt tagasiside arvestamiseks ja 2) tarkvara kasutamise loogika võib kohati olla mittekooskõlaline (kasutajat ei huvita mitte niivõrd ühe operatsiooni, kuivõrd eesmärgi saavutamiseks vajaliku operatsioonide jada sooritamine). 8. Suur osa tarkvara sisaldab lisaks ka funktsionaalsust, mida ei saa piisavalt hästi kasutajaliidese või kasutusjuhise abil kirjeldada: erinevad algoritmid, suhtlemine muu tarkvaraga, mälukasutus jne. Nende kirjeldamiseks peab looma omaette dokumendi.
milline tegutsemisvariantidest on antud olukorras parim ja mille täitmist hiljem kontrollitakse. Kontrollimine on tingimata vajalik. Iga plaani juurde peab alati kuuluma nn. kontrollplaan, mille abil tehakse kindlaks, kas eesmärk üldse saavutatakse.Lähtudes plaanide väljatöötamise tasemest, eristatakse retrograadset (s.t. tava-lisele liikumissuunale vastupidist), progressiivset (s.t. tõusvat) ja vastassuunalist planeerimist. 2. Tootmine (tootmistüübid, tootmismeetodi valik, tootmise sisendid ja väljundid, tootmis protsess, tootmis tsükkel, logistika) Tootmine-väärtuste loomise protsess, mille käigus toimub sisendite muutumine suurema väärtusega väljunditeks. Sisend-operatsiooni jooksul töötlemise kuuluvad tööobjektid (tooraine,kulumaterjalid,info). Väljund-operatsiooni jooksul töödeldatud tööobjektid (pooltooted,valmistoodang). Tootmisprotess- tegevuste kogum,mis peab tagama lähteülesandele vastava valmistoodangu
struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist)
Millised toodutest on olulised tegevused süsteemi teostuse faasis? Tarkvara arendus ja kasutajate koolitus Milline selgitus kirjeldab kõige paremini süsteemi testimise eesmärki? Hinnatakse terviklikku süsteemi, selgitades välja selle vastavuse nõuetele Milline lause kajastab kõige paremini andmetöötlussüsteemi struktuuri? Riistvara, püsivara (firmware), opsüsteemi tarkvara, rakendustarkvara, süsteemi konfiguratsiooniinfo ja kasutaja info kombinatsioon. Millised on riskid, mis võivad viia süsteemi töö ebaõnnestumiseni? Kõik toodud · Vale infosüsteemi eesmärgi püstitus · Olulise info vale töötlemine · Puudulikult defineeritud süsteemiliidesed · Puudub süsteemi turvaarhitektuur Milline def kirjeldab kõige paremini võõrvõtit (foreign key)? Võõrvõti määratleb veeru, mis viitab veerule, mis on primaarne teises tabelis. Milline toodu ei ole tüüpiline relatsioonilise andmebaasi kasutusvaldkond?
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad. Projektipõhistes asutustes võetakse inimesed tööle ajutiselt, vastavalt täidetavatele projektidele. Maatrikskujulistes asutustes on töötajad põhikohaga tool, kuid jaotatud täidetavate projektide vahel. 2. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik infrastruktuur? Olenevalt projekti iseloomust, peab analüüsima järgmiste ressursside piisavust: · töökohad, · infotehn
annaabi.ee 
