suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. 3 Joonis 3 1.6 Mootori plokk(engine block) Mootoriplokk on kõige keerukam mootori agregaat, mis on valmistatud hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist (ML 5) liiv- või muldvormvalu teel Joonis 4 1.7 Liuglaager( bearing shells ) 1.7.1 Kepsu laager - ülesanne on tihendada lõtku kepsu ja väntvõlli vahel. Joonis 5 4 1.7.2 Raam laager ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada.
liugelaager). Sellisel juhul on kolvisõrmel liikumis vabadus, kepsu ülemises peas ja kolvisilmas, võibolla ka nii, et puks puudub ning kolvisõrm on ülemises peas kinni, seetähendab, et kolvisõrm ei liigu kepsu ülemises peas, see liigub kolvi silmas või on kolbiga jäigas ühenduses. Kepsu säär ühendab kepsu ülemise pea alumisega. Kepsu alumine pea on enamikel juhtudel lahtivõetav ja selles asetseb väntvõlli vända liuglaager. Kolb Kolb võtab töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhu jõu, ning annab selle kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide
on kruviliikumine ja rullumisliikumine Liikumise ajalise kulgemise varieerimine Liikumise kiirus (kiiremini, aeglasemalt, kiirenevalt, aeglustuvalt), orientatsioon (suuna muutus) ja suund (x,y,z, pööre ümber x,y.z telje) võivad muutuda Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut liikumist 2.4 Jõu ülekanne: laagrite paigutus, elastsed lülid, staatiline määratlus, lülitusmoodus Laagrite liigi varieerimine (paigutus, veerelaager, liuglaager, juhikud) Elastsete lülide varieerimine (paindevedrud lehttvedrud, pakett, taldrik, spiraal, silmus; väändevedrud silindrilised, koonilised, varras (ristkülik, ümar, ümarrislõige). Staatilise määratluse varieerimine Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kuna üldise ruumilise
2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss Kuiv Sleeves: Dry sleeves are thinner in construction since structural support is provided by the engine block cylinder wall
annaabi.ee 
