programmimoodulite ühilduvuse jälgitavuse vähenemist. Ma arvan, et nii mõnedki lugejaist on kokku puutunud olukorraga, mil konkreetne programm ühe arvuti peal jookseb ning teise peal mitte. Ning põhjuseks on lihtsalt mõnede keskkonnamuutujate väärtuste erinevus või siis puudumine. Reaktiivne programm võiks nendest probleemidest üle saada. Keskkonnale reageerimine on võrdlemisi lihtne ülesanne -programm saab stiimuli ning käitub siis vastavalt etteantud reeglitele. Proaktiivsus seevastu on programmi omadus ise initsiatiivi üles näidata ning püstitada ja ka täita eesmärke. Proaktiivne programm on võimeline ära tundma uusi tekkinud võimalusi ning kasutama neid omaenese eesmärkide saavutamisel. Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks
• Millest sa unistad? • Kirjuta üles mida teed oma päeva/ nädalaga? Millised tegevused võtavad kui palju aega? • Millised oskused sul praegu puuduvad, et unistust täita? • Mida sa tegelikult teha tahaksid? • Mida teed selleks, et oma unistust saavutada? • Proaktiivsus ja effektiivsus • Mida teed sellist, mis sind unistusest kaugemale viib? 3 17.09.2015 Kumb on parem olla kas palgatöötaja või Kuidas aitab sind ettevõtjaks olemine
Viit liiki vajadused: füsioloogilised vajadused (õhk, jook, toit, uni); turvalisuse vajadus (kehaline ja majanduslik); sotsiaalsuse vajadus sõpruse ja ühtekuuluvuse järele; austuse ja staatuse vajadus, soov olla eriline; eneseteostuse vajadus. TEENINDAJA ISIKUOMADUSED 1.Pädev ja enesekindel 2.Positiivne suhtumine 3.Ta peab kirglikult tahtma kuulata, õppida, areneda, et saada parimaks! 4. Ausus 5. Koostöö 6. Proaktiivsus 7.Empaatiavõime 8.Sõbralikkus ja viisakus 9.Kannatlikkus igas olukorras 10.Suhtlemisvõime 11.Veenmisvõime, et müüa oma firma tooteid, kaupu või teenuseid; 12.Hea mälu 13.Kena välimus 14.Head füüsilised võimed 15.Puhtus ja korralikkus TEENINDUSSUHTED Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid
käitumises teatud põhimõtetest. See võimaldab lahendada probleeme ja maksimeerida võimalusi. Võimaldab saavutada head koostöösuhted teistega nii kolleegi kui ka juhina. Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandad võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist ja 10 realiseerimist. 7 harjumust: 1. Harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. Harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades
käitumises teatud põhimõtetest. See võimaldab lahendada probleeme ja maksimeerida võimalusi. Võimaldab saavutada head koostöösuhted teistega nii kolleegi kui ka juhina. Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandad võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist ja 10 realiseerimist. 7 harjumust: 1. Harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. Harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika
14. Milline on innovatiivse ettevõtte soovitatav struktuur? Selleks on vaja luua organisatsioonilised struktuurid ja protsessid, mis võimaldavad tehnoloogilistel muutustel õitseda. Ettevõtte struktuur sõltub selle eesmärkide iseloomust. Põhimõtteliselt: mida vähem programmeeritud ja ebakindlamad on eesmärgid, seda suurem on suhete kujundamisel vajadus paindlikkuse järele. Innovatiivse organisatsiooni juhtimise eeldus on proaktiivsus – võime muutusi ette näha ja muudatuste korral tegevust suunata. Adhokraatia on meeskonnaorganisatsioon, mis liidab eri oskustega spetsialiste meeskondadesse. Meeskonnad aitavad ettevõttel ümbritsevaga kohaneda, parandavad koordineeritust ja aitavad ressursse tõhusalt kasutada. Meeskondade tõttu jaguneb mõjuvõim ja kontroll organisatsioonis laiemalt ja need aitavad organisatsiooni alumisel ja keskmisel tasandil saavutada tulemusi, mida muidu ei suudetaks
(3) Korporatiivne ehk organisatsiooniline ettevõtlus kollektiivne käitumisviis (4) Sise-ettevõtlus (intrapreneurship) individualistliku ja organisatsioonilise ettevõtluse vastasmõju 5. ETTEVÕTJALIK KÄITUMINE (COVIN & SLEVIN 1991). Lumpkin ja Dess (1996) tõid välja EO viis olulisemat mõõdet:· autonoomsus, · innovaatilisus, · riski võtmine ,· proaktiivsus, · agressiivne turu- või konkurentsikäitumine. 6. SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE TÄHTSUS ÜHISKONNAS ... seisneb ühiskondliku ja majandusliku väärtuse loomises, kuid majanduslik väärtus on kergemini tajutav, ühiskondlik väärtus aga on palju abstraktsem ja raskesti (kui üldse) mõõdetav Dobele (2012) järgi aitab sotsiaalne ettevõtlus muuhulgas kaasa:
Inimese võime kogeda positiivseid emotsioone- ekstravertsus Karismaatiline liider Enesekindel Domineeriv Paindlik rollide vahetamine Endast mulje kujundamine Isiklik veetlus ja külgetõmme Edukas liider- Davis (1997) Intelligentne Sotsiaalselt küps Sisemiselt motiveeritud Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider Yukl (2004) Kohanemisvõimeline Sotsiaalne tundlikkus Enesekehtestav Koostöövalmis Proaktiivsus- sündmuste ennetamise võime, kujundame ise sündmuse käiku. Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske
arendamiseks. Meetodi tuumaks on lähtekoht, et inimene saavutab tulemuslikkuse, lähtudes oma käitumises teatud põhimõtetest. See võimaldab lahendada probleeme ja maksimeerida võimalusi. Võimaldab saavutada head koostöösuhted teistega nii kolleegi kui ka juhina. Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandad võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist ja realiseerimist. · · 7 harjumust: · 1. Harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine · Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. · Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. · · 2
4. Millised on tõenäolised edukate ja kasvavate tulevikuäride valdkonnad? Seiklused müügiks Koosolemise, sõpruse, armastuse turg Hoolitsuse turg Kes-ma olen turg Meelerahu turg Veendumuste turg 5. Milline on tuleviku töötaja Nordström ja Ridderstrale järgi? Tuleviku töötaja on paindlik, kellel pole raskusi uute ülesannetega kohaneda. XIV loengu kordamisküsimused 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 1. harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades
Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte
selleks piisavalt vabadust, organisatsioonis vaid 510%. Enamik (8590%) pelgavad muutusi ning neid on vaja kuidagi motiveerida, et nad kõige uuega kaasa tuleks. Zohari järgi toimub innovatiivse ettevõtte juhtimine nende kahe rühma vahel. Juhil on vaja mõista mõlemaid neid, kes on valmis tegutsema oma mõtete ja ideedega ning neid, kes vajavad, et keegi neid juhiks. (ibid) Innovatiivse organisatsiooni juhtimise eeldus on proaktiivsus võime muutusi ette näha ja muudatuste korral tegevust suunata. Alati aga ei piisa ainult juhtimisoskusest. Innovatiivse organisatsiooni juhid vajavad kõrgetasemelist pädevust, et olla suutelised osalema organisatsiooni töös ja saada hinnatuks. (ibid) Innovatiivsus on nii organisatsioonidele kui ka juhtidele tugev diferentseeriv tegur. Cox ja Cooper esitasid 165 juhi analüüsi põhjal 16 eduka juhi omadust, millest selgub, et lisaks
lisaks klasside omadustele, milleks on: 1. Pärimine , 2. Andmete kapseldus, 3. Kätkevad ka autonoomsust ning 4. Reaktiivsust. 5. Intelligentsed agendid on lisaks eelnevale veel proaktiivsed. 6. Multiagentsüsteemides on tähtis roll interaktiivsusel (sotsiaalsus)- tagab vahendid agentide omavaheliseks suhtlemiseks 82. Mis on agendi (agentprogrammi) a) autonoomsus, b) reaktiivsus, c) proaktiivsus? · Autonoomsus on agendi omadus iseseisvalt tegutseda. Praktiliselt on iga programm, mis ei oota juhtimist kasutaja või teiste süsteemi komponentide poolt, autonoomne. · Reaktiivsus on programmi omadus tüürida oma käitumist vastavalt keskkonnast tulevatele stiimulitele. Lihtsamad programmid eeldavad keskkonna staatilisust ning seetõttu ei pea olema reaktiivsed.
sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana.
kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele ja kasvule orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
ELi algatuste ja eelnõude osas ning kaitsevad neid ELi otsustusprotsessis; peaminister juhib EL küsimuste siseriikliku koordineerimist ja osaleb Ülemkogu istungitel, ministrid Nõukogu istungitel; Eesti alaline esindus ELi juures esindab valitsust EL institutsioonides b) Riigikogu/parlamendid otsustavad, kas ELi õigusaktide eelnõud on vastavuses põhiseadusega ning võtavad need kas vastu, muudavad neid või tunnistavad kehtetuks. Tähtis on proaktiivsus ja kreatiivsus: oluliselt suurem vajadus varaseks ja ennetavaks tegevuseks, algatusvõimeks, suhestumiseks „Brüsseli kalendriga“. Otsustusprotsess: 1) Algatusfaas: seisukoha kujundamine. Tehakse ettepanek kellegi poolt (nt Ülemkogu või nõukogu) või Komisjoni poliitiline tööplaan vms. Seejärel hakkab pihta tagatubade möll, ministeeriumid ja koordinaatorid püüavad liikmesriike ja EL
kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas
kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus. · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte
Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P
Kas kasumi ja käibe kasv on areng? Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja Organisatsiooni kvalitatiivset arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Samas: CASH IS KING Organisatsiooni elukäigu juhtimine Adizes: Organisatsiooni elukäigu juhtimine juhtimisfrunktsioonide kombineerimise kaudu Praktiline tegevus action, elluviimine, tulemused Ettevõtlikus uuendused, riskid, loovus, proaktiivsus Administreerimine kontroll, bürokraatia, süsteemid Integreerimine kooskõlastamine, ühised väärtused Organisatsiooni elukäik ja juhtimisfunktsioonid Kokkuvõtteks: Organisatsiooni kvalitatiivset arengut ei näita mitte tema kasumi ja käibe kasv vaid tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Organisatsiooni arengu mootoriks on sisemised jõud, mitte väliskeskkonna surve
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter:
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga.
ka tööandjate toetuse. Finland- flexicurity as a proactive LMP Kontekst: Hõive hea, mobiilsus kõrge; EPL keskmine, töötuskindlustuse heldus keskmine, kõrgelt haritud rahvas, kiiresti vananev ühiskond, kuid nö tagurlikke otsuseid- varajase pensioni ajendid pole tehtud. Reformid: paindlikkuse suurendamine- tööturu„suurendamine “läbi regionaalse fookuse (töösõitude kompensatsioonid jm), tugev individuaalne lähenemine töötutega tegelemisel (case management), Proaktiivsus (EKÕ, suunatud treeningud). Peamised toimijad: Riiklik tööturuamet võtme toimija. Kokkuvõtteks: Hõivepoliitika on asendanud töötute sotsiaalse kaitse poliitika. Hõivepoliitika on institutsionaalselt koondunud ühte: tööturu osapoolte roll nõrgenenud, riiklike (munitsipaalorganite roll kasvanud. Oluline väärtusnihe: tööeetika (kes ei tööta see ei söö, töö iga hinna eest), töötu kui kindlustatud staatuse langus. PENSIONIPOLIITIKA PP eesmärgid: 1
Eesti alaline esindus EL juures: esindab valitsust EL-i institutsioonides (nõukogu, Coreper, nõukogu töögrupid, erikomiteed, EK komiteed) Seadusandlik võim: Kuigi Eesti seisukohti kujundavad ja esindavad EL-i institutsioonides täitevvõimu esindajad, on Riigikogul oluline roll EL-is esitatavatele Eesti seisukohtadele võimalikult laia ühiskondlik- poliitilise kandepinna tagamisel ning valitsuse EL-suunalise töö järelevalvel. Seisukohtade kujundamise kolm märksõna: 1.proaktiivsus 2.prioriteetsus 3.koostöö. Eesti seisukohti arutab KOK, Vabariigi Valitsus ja seejärel Riigikogu. Vastav menetlus Riigikogus on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ptk-s 18.1 "Euroopa Liidu asjade menetlemise kord". Vabariigi Valitsus on kohustatud Riigikogu seisukohast kinni pidama. Kui VV ei ole nii teinud, peab ta seda esimesel võimalusel ELAKile põhjendama.
sisendid : Protsessi sisenditeks on * juhtumihaldusest juhtumid või nende alternatiivsed ajutised lahendused; * konfiguratsioonihalduse andmebaasist konfiguratsiooni detailid; * muudatusehalduse detailid; * teenusetasemehalduse SLA (teenusetaseme kokkulepe) nõuded; * mahuhalduse jõudluse analüüsi info * käideldavushalduse info Protsess: 1. Probleemide juhtimine (root cause identifitseerimine) 2. Tuntud vigade juhtimine 3. Proaktiivsus 4. Info tootmine 5. Ülevaated olulistest probleemidest Väljundid: • SLM: raportid • IM: workaroundid, tuntud vead • ChM: RfC • CpM: lahendatud Cp probleemid • AM: lahendatud A probleemid 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: FTA, RTO, LTO, CAB, RAID-1, IMAP4, KPI, CRM FTA – Fault Tree Analysis - Veapuu analüüs. Võimaldab leida kriitilised teenused/funktsioonid. Kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks
Konsulteeritakse ka riigisektori väliste huvigruppidega. · Seadusandlik võim: Kuigi Eesti seisukohti kujundavad ja esindavad EL-i institutsioonides täitevvõimu esindajad, on Riigikogul oluline roll EL-is esitatavatele Eesti seisukohtadele võimalikult laia ühiskondlik- poliitilise kandepinna tagamisel ning valitsuse EL-suunalise töö järelevalvel. · Seisukohtade kujundamise kolm märksõna: proaktiivsus prioriteetsus koostöö. · Juhtudel, kui tegemist oluliste või poliitiliselt tundlike küsimustega, kujundatakse Eesti lõplikud seisukohad valitsuse ja Riigikogu tasandil. · Olulisuse kriteeriumid (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152.1): seisukohad EL-i õigusaktide eelnõude kohta, mis eeldavad rakendamisel Eesti seaduste, Riigikogu otsuste või valitsuse määruste vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist;
Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis.
Ostmise operatiivtöö tähendab rutiin- set ostutööd: ostutarbe tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine. Proaktiivne ja reaktiivne ostmine Strateegilist ostmist iseloomustab proaktiivsus ehk vajadus sündmusi prognoosida ja nende kulgemist ette näha. Operatiivne ostutegevus on üldjuhul reaktiivne ehk reageeriv – tegevuste keskpunktis on ostuhinnad ja ostukulud. Reaktiivset ostmist praktiseerivas ettevõttes ei soovitata
annaabi.ee 
