Overview) Kohlberg peabki inimsuhete põhiregulaatoriks moraalseid norme ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamusega moraalist. (Kera, 2004, 82) Moraalsed dilemmad, mille üle Piaget ja Kohlberg lasid vaielda ei olnud esitatud eeldusel, et neile oleks olemas õige vastus. Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on enamasti selles arengutasemes 0-7 a vanusena. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt käsul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus)
6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord LEV VÕGOTSKI TEOORIA • Arengu suunajad kultuur ja ühiskond • Keele omandamine ja mõtlemise areng • Kool kui muutuste põhjustaja
üldine keskkond spetsiifiline keskkond 78. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66
.., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV. - I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord - III postkonventsionaalne periood (13+) - sisemine koodeks, üldinimlikud normid ja väärtused
Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Eetilised dilemmad- moraalikonfliktid Olukord, kus tekib vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Topelttagajärje doktriin: alati on väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa hea tagajärg, kuid lubatud on teha hea tegu, millega kaasneb halb tagajärg. Eetilise arengu staadiumid: I etapp - prekonventsionaalne tase - inimese eetilised väärtused ära määratletud autoriteedi poolt ja saades aru, mis juhtub või võib juhtuda pärast tegu. II etapp - konventsionaalne tase - võetakse omaks eetilised tõekspidamised, mis on aktsepteeritud grupis III etapp - postkonventsionaalne tase arvestatakse ühiskonda kui tervikut
oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused
Ka mäng on seotud lähima arengu tasemega. Mängus kasutatakse ära kultuuri poolt pakutud objektid mängu toetamiseks (mänguasjad) ja mäng sisaldab kohati ka ühiskonnas esinevate rollide (ema, isa, õpetaja, arst, bussijuht jm) imiteerimist. Mängus oli laps Võgotski arvates oma tegelikust vanusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaksperioodiks. Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. Kokkulepetest kinnipidamine Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui
4 19.10.2017 Kõlbelise arengu faasid (Kohlberg) Kõlbelise arengu faasid (Kohlberg) TASE I PREKONVENTSIONAALNE (4-10 a.) TASE III POSTKONVENTSIONAALNE (13…a.) Hirm karistuse ees Ühiskondlikud väärtused, õigused ja kohustused 1. aste: karistuse vältimine • 5. aste: moraalne perspektiiv võib sattuda 2. aste: oma tahtmise saamine kompromisside abil vastuollu seadustega TASE II KONVENTSIONAALNE (10-13 a
lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a – Sisemine koodeks ja on õigus seade end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus
Testida lapsi teistsugustes olukordades. Animism- vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine elututele objektidele Kultuuri roll: o Lev Võgotski- lähima arengu tsoon o Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei ulatu aga milleni jõuab juhendamise kaudu L.Kohlbergi moraalse arengu teooria: o u 10 eluaasta: Tagajärg↔motiiv o I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398 Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442. Keel: 448-458; 465-480.
Mäng: Howes & Matheson Paralleelne mäng, Korda-mööda, Rollide vahetamine Verbaalsed oskused, Mängureeglite üle arutamine, Kaaslasega arvestamine Soorollid U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A
viise üldise standardini, kuhu poole püüelda. Nt kuidas määratleda kõige kõrgema elustandardiga kultuuri? Reeglina kipuvad inimesed kõrgemalt hindama/eelistama neid omadusi/saavutusi, mis on enda kultuuris kõrgel tasemel. Lawrence Kohlberg’i moraalse arengu staadiumid (1971) Kõige mõjukam moraalse mõttekäigu mudel on evolutsioonilisest perspektiivist tuletatud ehk siis inimeste moraalse argumenteerituse tase sõltub nende (kultuuri) moraalse arengu staadiumist. 1. Prekonventsionaalne staadium. Inimesed tõlgendavad moraalsust selle alusel, kui palju paremini või halvemini nad ennast teatud viisil käitudes tunneksid. 2. Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama. 3. Postkonventsionaalne staadium
alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus. L. Kohlberg (1927-1987). •Modifitseeris ja laiendas Piaget’ teooriat • Lõi teooria, mis seletas moraalse arutluse arengut kogu elu jooksul •6 staadiumit kolmel tasemel •Põhineb longituud-uurimusel •Kõlbelised dilemmad •Arutluskäik oluline! I: prekonventsionaalne moraal: orienteeritus endale •1. st: allumine ja karistusest hoidumine. – Sõnakuulmine/allumine ja Karistusest hoidumine (naiivne moraalne realism) •Iseloomulik noorematele lastele (~4-10a) •Lapsed näevad reegleid kui kindlalt fikseerituid ja absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend karistuse vältimiseks; allumine allumise enese pärast •Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine - maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine. • 2
Kas tegevuse eest saadakse karistada või palka (kiitust). Laps püüdleb vältida karistusi ja alistub võimu omavale tahtele. Autoriteedi tahtele Esimoraali ehk prekonventsionaalne tasand Sõnakuulelikkus ja alistumine on kui märk iseenesest, mitte normidest 1 karistus kinnipidamisest. Teo materiaalsed tulemused määravad teo headuse või halbuse. Oluline ei ole
Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha PS Gymn 9 ptMoraalne areng Kohlberg morallsed dilemmad Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi? · 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) · 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) · 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale. Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või
Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed
0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L. Kohlberg (1971) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda
16. Kõlbeline areng ja L. Kohlbergi kõlbelise otsustuse arengu teooria (arenguastmed). Kõlblus kui üks sotsiaalse arengu tahke ja avaldusi. Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse. Kõlbeline teadvus on oluliseks lähtealuseks otsuste langetamisel hea ja halva vahel. Kohlberg jaotas kolmeks tasemeks, mis jaotuvad kuueks alaastmeks: Prekonventsionaalne moraal: 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste
Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see mis isa temaga vahest teeb ei ole õige. Laste kõlbeline areng on seotud erinevate tsüklitega. Lapse kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis omakorda jagunevad kahekaupa kolmeks suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast. Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda. Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel
Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. 11. ARENG Kõlbelise mõtlemise arengus on L. Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. Enesekesksuselt teiste heaoluga arvestamise suunas. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 2) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. 2) Reeglitest kinnipidamine Otsustamisel lähtub sellest, mida see otsus minu jaoks tähendab II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline.
· Turiel ja Nucci 1978 Moraalireeglid Konventsionaalsed reeglid Prudentsiaalsed reeglid Moraalne areng · Piaget uurimused mängureeglitest · Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet) Lood moraalsete dilemmadega · Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. · Kas mees toimis õigesti? Miks? · Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) · Seos käitumisega Internalisatsioon · Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil Selgitamine, miks tegu oli vale
Haige naise mees püüdis raha laenata, kuid sai kokku ainult poole summast. Ta ütles keemikule, et tema naine on suremas ja palus rohtu odavamalt müüa või vähemalt luba hiljem järele maksta, aga keemik keeldus. Meeleheitel mees murdis keemiku poodi sisse ja varastas oma naisele rohu. Kas ta oleks pidanud seda tegema? (Butterworth, Harris 2002) Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda
kogemata või tahtlikult ja kogemata tekitatud kahju on parem, isegi kui kahju on suurem ◦ Kohlberg – moraalsed dilemmad ▪ kas apteeki siise murdnud mees, kes päästis sellega oma naise elu, tegi õigesti? Jah, sest inimelu on suurem väärtus kui materiaalsed väärtused. Samuti on loos toodud, et pakkus muud alternatiivi, kuid apteeker sellega ei nõustunud ▪ vastuste põhjal 3 staadiumit: 1. prekonventsionaalne – ◦ tagajärgedele keskendumine ◦ tegija vajadustele keskendumine 2. konventsionaalne ◦ kellegi teise rõõmustamise eesmärgil ◦ kohustuste täitmine, sotsiaalse korra säilitamine 3. postkonventsionaalne – ◦ kõrgematest moraaliprintsiibidest lähtumine ◦ südametunnistusest lähtumine ▪ Cohlberg leidis, et enamik vastuseid 2.staadiumi teises astmes või kolmanda esimeses
.., siis.... • Probleemilahendamisstrateegiad Kokkuvõte: • Suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest • Nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale Piaget kriitika • Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega 44 45 • Testida lapsi teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria ~10 eluaasta tagajärg motiiv I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a ) 1) Hirm karistuse ees 2) Reeglitest kinnipidamine II Konventsionaalne periood (10- 13 a) 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a) 5) Sisemine koodeks 6) Üldinimlikud normid ja väärtused VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID) Motivatsioon • Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. • Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk • Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid
4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde
4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) – enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde
Lapsed (lasteaiaealised) teevad neil juba vahet. Moraalne areng. 34 Piaget' uurimused mängureeglitest. Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet). Lood moraalsete dilemmadega (nt Haige naine vajab ellu jäämiseks ravi. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mida mees peaks tegema? Miks?). Kohlbergi järgi 3 staadiumit: 1. Staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. Staadium: Konventsionaalne (kasvatus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sotsiaalse korra säilitamine, kohuste täitmine) 3. Staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus. Moraali puhul võivad olla määravad ka soolised erinevused. Samuti on olemas seos käitumisega. Internalisatsioon.
kui neg. mõju. Peale massikommunikatsiooni mõjutab laste sotsiaalset kujunemist vahetu arengukeskkond, mis avaldub ühiskonnas valitsevate meeleolude, probleemide ja rõõmudena. Praegu eestlased – venelased, rikkad- vaesed. Kõlbeline areng ja L. KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele,
ühel maal Kohlbergi moraaliredelil. Tulemuses, mille inimene saavutab moraalse probleemi lahendamisel, on tähtsal kohal analüüsimine, mitte lahendus ise. See näitab ära arengustaadiumi, milleni inimene on jõudnud. Mõned inimesed võivad olla ka kõigil kolmel Kohlbergi tasandil. 55 Esimoraali ehk prekonventsionaalne tasand Laps kogeb austust endast kõrgemalseisvate inimeste suhtes, näiteks nende kehalise jõu või võimu baasil. Laps on minakeskne ja austab autoriteete. Ühiskonnas on olemas kindlad reeglid, mida autoriteedid on püstitanud. Need reeglid määravad käitumise õigsuse. Seadused on väljastpoolt tulevad ja neid ei seata küsitavateks ega taheta neid mõjutada. Laps uurib seadusi, küsides nende kohta vanematelt,
annaabi.ee 
