Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PowerPoint esitluse koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esitluse, slaididel, esitluses, selged, tausta, multimeedia, linke, esitleja, kuuldav, koostamisest, film, kuuldavalt, aitama, hindamistabel, suurelt, vaevu, üksikjuhtudelKuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst........................................................
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst .....................................................
Sisukorra loomine/värskendamine 1 Viidete regulaarne lisamine 1 Sissejuhatus ja kokkuvõte 1 KOKKU 35 P Töö valmimine tähtaegselt 1 10 ESITLUSE KOOSTAMISE HINDAMINE 1 KOHUSTUSLIKUD Min 10 slaidi 1 OSAD 5 P Tiitelslaid kohustusliku infoga 1 Kokkuvõte 1 Min 3 pilti 1 Slaididel on pealkirjad 1 2 KUJUNDAMINE 13 P 2
kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm; mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed, maksimaalselt 2 õpilast; loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla kuni 10 minutit. ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud. esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist( minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni
võrku. Üks võimalik luua liitub klõpsates ja lohistades välju tabelid väljad teistes tabelites. Access võimaldab kasutajatel vaadata ja manipuleerida SQL koodi, kui soovitud. Iga Access tabeli, sealhulgas seotud tabelid erinevate andmeallikate, mida saab kasutada päringus. 8 3.Microsoft Powerpoint 3.1Üldiselt Microsoft PowerPoint on slaidiseansi esitluse programmi praegu välja töötatud Microsoft kasutamiseks nii Microsoft ja Apple Macintoshi operatsioonisüsteemidega. PowerPoint, algselt nimega "saatejuht", loodi ettevaatust Inc .. Microsofti versiooni PowerPoint käivitati ametlikult 22. mail 1990 osana Microsoft Office. PowerPoint on kasulik, aidates arendada slaidi põhinev esitusviisi ja on praegu üks kõige levinumaid slaidi-põhise esitluse programmid kättesaadavad
aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm. 55 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on
Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. Tabelitöötluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit . 2.3.3 Esitlus Õppeprogramm tutvustab MS PowerPointi programmis presentatsiooni loomist, vormindamist ja ettevalmistamist kasutades erinevaid slaidi kujundusi ning paigutusi. Samuti demonstreeritakse teksti, piltide, kujutiste ja diagrammide kopeerimist ning teisaldamist esitluses ja mitme esitluse vahel. Oskate lisada piltidele, diagrammidele ja kujutistele efekte ning neid välja printida. 16 Esitluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel: 1. MS PowerPoint 2007, otselingina vajuta SIIA . 2. MS PowerPoint 2003, otselingiga vajuta SIIA . Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga.
(vajadusel tuleb õige väärtuse teadasaamiseks otsida üles vastava objekti mõõtmistulemuste leht või küsimustik!). Jätan meelde! Tabelid varustatakse pealkirjadega Joonised allkirjastatakse Tabelite pealkirjad ja jooniste allkirjad vormindatakse soovitavalt spetsiaalset tabeli- või joonise laadi kasutades. Tabeli päis ja vajadusel ka esimene veerg on soovitatav kujundada erinevalt ülejäänud tabelist: näiteks võib päise-rea tausta muuta halliks või fondi rasvaseks. Ülevaade andmetest Millise meetodiga saab kõige lihtsamalt ülevaate andmetest? Millal ja kuidas on statistiliselt korrektne oma uuringu tulemusi üldistada? Kas mõnikord on ainult tekst tulemuste esitamiseks parim viis? Mis on diagrammide eesmärk ja kuidas seda saavutada? Millist meetodit andmete analüüsimiseks kasutada? Andmeanalüüs algab küsimuse sõnastamisest andmete kohta.
tabelid (numbrid ja pealkirjad); joonised (numbrid ja pealkirjad). Pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega, alapeatükid ja selle allosade punkti pealkirjad ning tabelite ja jooniste loetelu ning lisad kirjutatakse kirjatähtedega. Tähe suurus 12 punkti. Pealkirjas ei tohi sõnu poolitada. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.5. Sissejuhatus Sissejuhatus on lühike ja konkreetne ning sisaldab: teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja sellest tulenevalt selge uurimisprobleemi sõnastus; probleemi lahendamise tähtsust eriala arendamise seisukohast; töö eesmärki, uurimisülesandeid või küsimusi; metoodika kirjeldust (ainult referaadi koostamisel) ning empiirilise uurimuse korral (diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast; keskseid mõisteid ja vajadusel sõnaseletusi. Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja
Käsud: kasuta pulti kui strateegilist abivahendit, puldi taga olles vaata märkmeid, kui vaja võid end korraks ,,peita" puldi taha. Keeld: ära toetu/lamaskle puldil ega klammerdu selle külge. 30. Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? Kontrolli mikrofoni, tea mikrofoni tüüpe, kas peaksid mikrofoni üldse kasutama. 31. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? Ekspromptkõne on nn ,,paari sõna ütlemine" eelmise kõne kohta või nn eellooks enda esitluse kohta. Tuleb olla valmis selleks, teha kiire otsus(mitte kokutada), valida mudel (anekdoot, lugu, fakt, analoogia, tsitaat). 32.Kuidas vastata küsimustele? Vasta küsimustele kõne lõpus, aima küsimusi ette, kuula küsimust, korda seda, kui vaja lase korrata küsijal küsimust, ära paku vastust(keegi ei tea kõike, lase parem email saata ja ütle, et otsid sellele küsimusele vastuse) KIRJUTAMINE 1. Mis on essee
Töös on küsimused valitud 8 klassi õpikust. Minu meelest peaksid 8 klassi õpilased nendele testidele oskama vastata. Panin ka pilte sisse, et õpilastel oleks huvitavam vastata: näeksid milliseid loomi erinevates loodusvööndites elab ja millest nad toituvad. 1.3 Töö sisu Kontrolltöö tegemisel kasutasin kahte programmi: Macromedia Authorware ja Adobe Photoshop CS. Macromedia on üks võimsamaid interaktiivseid programme. Authorware on suurimaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammiks. selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele. Adobe Photoshop CS see on üks maailma tuntumaid fototöötlusprogramme terves maailmas. Joonis 2. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppu paigutus Oma kontrolltöös kasutasin ma ohtralt loomade pilte
Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb
2. Klõps väljaspool valemiruutu eemaldab vahendiriba 3. Vahendiriba ilmumiseks klõpsa 2x valemil 4. Valemi eemaldamine 1x klõps delete 5. Valemi liikmete paigutus määra enne andmere sisestamist 6. Vektorid ( 3.veerg ! ) ja indeksid lisa peale märgi sisestamist 7. Iga valem eraldi valemiruutu 8. Ctrl + lohista => koopia 9. Valemi (pildi) suurust muuda peale sisestamist pidemepunktidest (pane enne mällu) 10.Valemi rõhutamiseks saad kasutada värvilist tausta (kriit/menüü) 11.Valemi asukoha määramiseks rakenda pildi töövõtteid. 42 ( a + b )( a - b ) = a 2 - b 2 b n x y xdx a 1 + cos cos =± 2 2 a b cos =
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem
allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peab saama uuringus täidetud ja seda võib töö käigus kohandada. Eesmärk on suunatud tulemusele (leida, avastada), mitte protsessile
Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee
Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid......................................................4 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtted..................................................................5 1.1.2. Ringsüsteemi plussid ja miinused......................................................5 1.1.3. Väljalangemissüsteemi põhimõtted...................................................6 1.1.4
Õpetab lapsele nädalapäevi ja ka seda, et millegi saavutamiseks on vaja vaeva näha. Samuti seda, et on vaja vahepeal ka tööd teha. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Seda raamatut oleks väga hea kasutada nädalapäevade õpetamiseks. Veel on hea kasutada seda sõpruse või muu sarnase teema juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on mõeldud lastele ja ise lugeda saavad lapsed, kellel on trükitähed selged. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Raamat on sihtgrupile huvitav. Saan seda väita oma kogemusest, kuna lugesin seda väiksena mitmeid kordi. Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga väga hästi kokku. Midagi sellist, mis mulle ei meeldiks, ei ole.
· Retsensioon peab lähtuma Tartu Gümnaasiumi urimistöö kirjutamise ja vormistamise juhendist. · Retsensioon tuleb esitada komisjonile ja kaitsjale tutvumiseks 2 päeva enne kaitsmist. Nõuded kaitsjale · Kaitsja valmistab ette kaitsekõne, mis ei ületa 5 minutit. Töö kaitsmine on avalik. See toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga. Ettekandes ei ole otstarbekas kulutada aega üldtuntud seisukohtade esitamisele. Õpilane peab lühidalt suutma: - põhjendada teema valikut; - selgitada töö eesmärki; - põhjendada uurimisobjekti valikut; - nimetada olulisemad allikmaterjalid; - välja tuua tulemused, üldistused, järeldused. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb:
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori
Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava.......................
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto
ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste pakkumist teadusuuringuteks, erialainimestele ja haritlastele, kultuuriturismiteenuseid, aga ka kaupade tellimist ja hankimist. Iga kultuuriüksuse puhul analüüsitakse neid eesmärke eraldi. Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded jäävad iseseisvaks lahendamiseks. Vajalikud eelteadmised PHP mooduli kirjutamisel olen eeldanud, et õppur on enesele juba selgeks teinud nii HTML5 kui ka CSS3 osa
inimesed (kindlad nimed) o Autosugestiooni ergutamine – Kirjeldus, millist rahuldust hakkab andma käesolev pakkumine (nt hea, kena, mugav väljanägemine) Kliendi positiivselt häälestamine – Tuleb olekuga äratada usaldust. Müüja käitumine ning hääl peavad väljendama kauba headust. Kindel hääletoon, kehahoiak, innustus peab olema nakkav. Esitluse muutmine isiklikumaks - Agent peab oskama näidata, et kliendi probleem on ka tema probleem, et just tema on see isik, kellele klient võib olla alati kindel. Ainult sel juhul võib ta loota tellimuste järsule kasvule. Usaldusväärsuse tähtsustamine – Ei tohi anda katteta lubadusi või püüda klienti mingil muul viisil petta. Kui toode ei vasta kliendi lootustele, ärge tehke takistusi selle tagasivõtmiseks või
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu i
· Eeskuju liikumine lihtsamalt keerulisemale. · Innusta kasuta sõnavara kriitiline analüüs, mõtlemine. · Poolt ja vastu joon (ühes ruumi otsas on need, kes on poolt teises need, kes on vastu igaüks leiab endale koha sellel joonel). · Väitlus. · Rollimäng näitlemine. · Lahenda küsimusi/probleeme. · Toeta oma arvamust miks sa nii arvad? · Iseloomu analüüs teod tõekspidamised väärtused. Jaga rubriiki Enne: · Mida ma otsin/uurin? · Püstita selged kriteeriumid. Tegevuse käigus: · Tuleta meelde ~ mõtle ~ viita. Pärast: · Anna hinnang. · Enese- ja kaaslaste hinnang. · Paranda. · Too näide, aruta parandusi. Alusta lihtsatest ja mõõdetavatest mõistetest ! Alusta väikeste projektide hindamisest või keskendu ühele küsimusele Toetu oma kogemustele ! Toetu õppekavale! Kuidas toime tulla keerukate tekstidega? · Näita kõike, mida tead ürita veel midagi meenutada.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
kogu töö ulatuses. Näiteks: "Tabel 3". Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4).
annaabi.ee 
