Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Postimpressionism ja tähtsaimad autorid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cezanne, ruumilisus, tumedad, soojad, sujuv, kõverjooni, rõõmsam, postimpressionism, tuhmid, kesine, kujutama, teostel, hilisemates, toomisega, korrektne, gauguin, koloriit, sinist, sujuvalt, hooneid, mägesid, hajuvus, tuuline, aegamööda, rikkamaks, henry, toulouse, paigastPOSTIMPRESSIONISM Cezanne ja Lautrec Kui vana oli kunstnik vaadeldud perioodi alguses? 27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud
Postimpressionism Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu)
Delacroix' tööd ja kirjutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist punasest, kollasest ja sinisest ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti. 1885. aasta septembris Theole saadetud kirjas räägib Vincent komplementaarvärvidest, näidates oma teadlikkust nende mõjust. Nuenenis pidas ta puhaste värvide kontrasti oma piltidel siiski liiga julgeks. Selleaegsetele talupojamaalidele olid iseloomulikud tumedad ja segatud maalähedased toonid, mille valik sõltus kujutavatest objektidest. Kui van Gogh oli Pariisipäevil seotud impressionismiga, tähistas see tema loomingulises arengus suurt edasiminekut. Ta kasutas valdavalt heledat paletti ning killustas objektid imeväikesteks värvitäppideks ja -joonteks, mis muutusid alles vaataja silmis tervikuks nagu näiteks õlimaalil ,,Õngitseja ja paadid Clichy silla juures", kus van Gogh soovis oma tundeid edasi anda värvivaliku kaudu
polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Kõige rohkem on hilisemale ajale mõju avaldanud Paul Cezanne (1839-1906). Üksiku ja tundmatuna töötas ta Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aixi läheduses kõrguv Sainte-Victoire'i mägi oli
Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Renoir pööras valu energiaks. Loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile.
vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv. Joonis oli teisejärguline. Esiplaanile tõusis detail, üldine allutati üksikule. Elu vaadati läbi ,,heledate prillide". Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix', samuti inglaste Constable'i ja Turneri tööd. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale
ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine
Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist
tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Vincent van Gogh Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult
rodin 1840-1917 le penseur(mõtleja)pronks(rodini muuseum, pariis) auguste rodini looming kannab impressionismi pitserit.algset oli mõtleja detail kompositsioonist Edgar degas põrgu väravad, mis on inspireeritud dante 1834-1917 jumalikust komöödiast. Ka mitmed teised dante l'etoile ou danseuse sur scene(d'orsay) taiesed on sama päritoluga. tantsiatar laval Edgar degas Paul cezanne 1834-1917 1839-1906 danseuses bleues(tantsijannad sinises)(orsay) la montagne sainte victoire p.c on postimpressionist, tema arust tõid impressionistid ohvriks valguse ja õhu kujutamisel objektid. Nähtavate asjade juures
Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892) Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh "Vaas 12 päevalillega" (1888) Paul Cezanne "Suured suplejad" (1890) Vincent van Gogh (1853-1890) Oli traagilise saatusega hollandlane, kes kunsti juurde jõudis alles keskeaks. Oma tõelie väljendusvahendi- heledad kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal töödes leidis ta koos Cauguin´ga värvide ja joonte väljendusjõu ("Siilid Arlesis"). Gogh leidis, et polegi vaja maalida seda, mida silmad näevad, vaid hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele
austava nimetusena. Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad, kuid seda kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim. Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. (Paul Cézanne, Claude Monet) Posrimpressionism - Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Seda peetakse postimpressionismi alguseks. Mõnikord peetakse postimpressioniste ekslikult impressionistideks või liigitatakse muuseumis impressionistide alla, kuid tegelikult on tegemist omaette vooluga. Postimpressionistid on seega tulijad pärast impressioniste. Postimpressionismi alla
Camille Pissaro maalis peamiselt suurlinnavaateid, Auguste Renoir aga inimesi. Impressionistide rühmitusega seostatakse ka Edouard Manet ja Edgar Degas, kes polnud siiski puhtakujulised impressionistid. Neoimpressionismi rajaja oli Georges Seurat. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult, kuidas inimese silm näeb värve ja lõid vastavalt sellele oma teoseid, nende maalid jätsid eredavärvilise mosaiigi mulje. Koos impressionistidega alustasid tegevust Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne, kuid lõid neist peagi lahku. Neid nimetatakse postimpressionistideks, kuna nad tulid pärast impressioniste ja olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevaid valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses. Nad kasutasid hele
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
Gergard Munthe Akseli Gallen-Kallela Hugo Simberg Arhitektuur: Eliel Saarinen Lars Eliel Sonck Postimpressionism - Kuna postimpressionismi ei saa lugeda ei stiiliks ega ka vooluks, sest ta on lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb. Tema eesmärgiks sai väljendada oma tundeid värvidega. Vastandus suhtumisele, mis käsitles kunstnikku kui erapooletut vaatlejat, ning selle käigus vastandas väljendamist ka jäljendamisele. Uskus, et värvid võivad väljendada ka ideid, sai seega ekspressiivse kunstisuuna rajajaks. Paul Gauguin pidas samuti impressionismi vooluks, mis muudab kunstniku passiivseks maailma jäljendajaks
Purskkaev haigla õues - värvid keelatakse Van Goghil ära, igale tekstuurile oma joon, perspektiivid paigas Punased viinamarjad Arles - kollane taevas, kiirgab soojust Öine kohvik - katsub näidata kuidas valgus/soojus levib, värvikontrast tekitab äreva/rahuliku meeleolu, kollane/punane/roheline kontrast Tähine öö - tuuleõhu kujutamine taevas triipudena Õunapuu - puu oks on maalitud reljeefselt Tuba Arles - kõik on kujutamist väärt Paul Cezanne 1839-1906 Autoportree Alustab impressionistlikult kergelt Isa - vanemaid joonistab klassikalisel, traditsioonilisel, relistlikul moel Saint-Victoire'i mägi - vormiga peab tegelema, värv pole üldse oluline Natüürmort õuntega - valib kindla vormiga asju Henri de Toulouse Lautrec 1864-1901 Plakatid - suured ühtlased värvipinnad, vähem infot aga intensiivsemalt, juugendlik font Silmatorkamine>infokogus Maalib impressionistlikult Juugendstiil 1880, 1890-1910->1920-30 Art deco
18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
nõus, sest oma nägemuismuljete edasiandmine oli neile esmatähtis. Impressionistid kujutasid esimestena kaasaaaegset linna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid, oli ka uutmoodi kujutamisviis, esemeid ei tule maalida sellisena, nagu me neid oletavat, vaid sellisena, nagu neid näeme. Tuleb kujutada seda ka valguse ja õhu kaudu. Pildilt kadusid täpsed piirjooned, ei ole ka suuri ühevärvilisi pindu, tulid erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, sest tihti värviti ka varjud värviliseks. Traditsioonilinse kompositsiooni hülgamine- impressionistide eeskujuks tärkav fotograafia, pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtasaimad-mone,renoir, degas, pissarro. Postimpressionism Kunstnikud, kes olid impressionismiga tegelenud, aga selles pettunud ja valinud erineva loomingusuuna. Postimpressionismi ei saanud nimetada stiiliks, ega ka vooluks. Kolm suurt postimpressionisti. Van gogh, paul gauguini, cezanne
Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935): Paavstide loss Avignonis (1900) Paul Signac (1863 – 1935): Felix Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt
Väga sageli portreteeritavad on mingi maastiku taustal. Lopuhina portree. Katariina II portree. Peeter II portree. · Karl Brüllov(1799-1852)- Omane romantiline käsitlusviis. Pompei viimne päev. Tütarlaps viinamarjakobaraga. Kaevul. · Orgest Kiprenski(1782-1836)- Eelkõige portretist. Puskini portree. Akadeemilisema laadi esindaja. · Sergei Ivanov(1806-1858)- On teinud ühe suure töö. Kristuse ilmumine rahvale. Puhkus. · POSTIMPRESSIONISM · Postimpressionism tekkis enne, kui kusntnikud olid oma stiili leidnud. Tuntumaid nimed on Cezanne, Van Gogh ja Gauguin. Mõnedes raamatutes käsitletakse kolme eraldiseisva kunstnikuna. · Cezanne (1839-1906) Sündis Aux's,kolis Pariisi, kus oli kontaktis impressionistidega, maalis ka koos Pisarroga Pariisi ümbruses. 1879 aasal läks tagasi Aux'i,kuhu jäi elu lõpuni. Olulisel kohal olid uuesti kehad, vormid. Püüti luua kindla rütmiga kompositsioone. Kasutusele võeti jälle lokaaltoonid.
6.Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikukssaamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile 7.Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised, vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid 8.Kus valmis silmapaistvaim osa Paul Gauguini maalidest? Okeaanias, Tahiitil 9.Kust oli pärit Paul Cezanne? Lõuna – Prantsusmaalt. Aixis jõuka pankuri poeg, majanduslikult kindlustatud, tõmbus kunstielus tagasi peale mõnitusi kriitikutelt 10.Milliste vormidega püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid värve? Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) 11.kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt, st „lõhkus“ tsentraalperspektiivi 12.Milliseid motiive maalis Cezanne enamasti?
segamata toonides pintslitõmmetega (silmale mõjuvad need kui väiksed värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Impressionistide maalid on koloriidilt väga nüansirikkad. Siiani kasutati varjudes ainult üht värvitooni, nii anti edasi kõige paremini ruumi muljet. Impressionistid maalisid ka varjud värvilisteks, nõnda aga vähenes ruumilisus. Valguse mõjul kadusid tumedad varjutoonid, mistõttu maal on hele ja valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt -
18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks
tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17
Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed)
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas
materjalide illustratsioonid tekitama huvi ka Saksamaal uuemas stiilis ja teistsuguse teemakäsitlusega kunsti vastu. Saksa renessans kestis üsna lühidalt 16. sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega,
annaabi.ee 
