Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus Töökäik Tekkinud raskused Kokkuvõte Kasutatud allikad 1 Sissejuhatus Käesolev loovtööks koosneb maaliseeriast, kus on kolm 50x60cm maali, pealkirjadega „Kirg”, „Tasakaal” ja „Lootus”. Maalidel on kujutatud ühte ja sama portreed erinevas koloriidis. Maalidel on kasutatud kolme põhivärvi, kuid taustade puhul on värve segatud. Portreedel on mängitud värvi heletumedusega, valguse ja varjudega. Juhendajad on Elis Mets ja Niina Frienberg. Eelmisel aastal õppisin Tallinnas Rahumäe põhikoolis, käisin seal kaunite kunstide klassis, mis tähendas, et lisaks tavatundidele olid mul veel kaunite kunstide tunnid. Arvan, et just sealt võiski alguse saada idee teha siinkirjeldatav maaliseeria. Mulle on lapsest saadik meeldinud värvidega mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt
Siin äratoodud Karl Ristikivi portree meeldis mulle Henrik Visnapuu oma kõrval enim. Tema tausta teadmata paistab, et tegemist on fantaasiaküllase ja uhke mehega. Kunstnik on kõikidel portreedel pööranud erilist tähelepanu silmade väljendusrikkuse kujutlemisele, varjutused silmade ümber/all/peal loovad ruumilisuse, millele aitavad kaasa helendid. Samuti on kunstnik minu meelest väga
Õhtusöömaajas on iga jünger oma isikupärase suhtumisega omaette portree, aga kokku moodustab pilt haarava terviku, igaüks (kaasaarvatud ruum) on osa sellest tervikust) Sümmeetriataotlus, sageli maalides kolmnurkne kompositsioon, rahulik ilu Üldistatud ideaalkujude loomine (Raffaeli madonnad on klassikalise ilu võrdkujuks tänaseni) Õhuperspektiiviga arvestamine (ruumi sügavuses ehk tagapool muutuvad värvid heledamaks ja piirid ähmasemaks) Psühholoogia kujutamine portreedel ( Leonardo uuris inimese “mõtte liikumist”) Tööleht TAAVET – iisraeli kuningas, Juuda hõimust pärit, suur riik, Vana Testamendi keskne kuju Usulised isikud ja sündmused: Vana Testament – „Aadam ja Eeva“ – Albert Pärn, „The creation of Adam“ – Michelangelo Uus Testament – „Püha õhtusöömaaeg“ – da Vinci, „Abortion of the Shepherds“ Giorgiose Pühakulugudest – „Aleksandira Püha Katarina“ – Raphael, „Pühak Michael“ – Guido Reni
värvikasutuse poolest. El Greco püüdis oma maalidel jäädvustada sameti läiget ja kasutas eelkõige külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. El Greco maalis peamiselt pühakuid, apostleid, Jeesust. Nende maiste tegelaste rääkimine taevalike jõududega avaldub eelkõige ilmekates zestides. El Greco oli ka suurepärane portreemaalija, kes suutis lisaks portreteeritava välistele omadustele edasi anda ka tema iseloomu. Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele. "Kristuse lahtiriietumine" "Püha kolmainsus" Krutsifiks "Kristus risti kandmas" "Viienda pitseri avamine" "Krahv Orgazi haudapanemine"
tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude
südamed. Tema maalides avaldub see pärand mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod on kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüo kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Hispaaniasse polnud El Grecol algselt küll plaanis elu lõpni elama jääda aga nii juhtus. Maalid. Laocoon, El Greco (Mannerism Hispaanias) Foto ühest vanast mehest (portree, tehtud umbes 1595-1560.a)
Huvidering oli tal väga lai erinevad teadused, muusika ,kirjandus . Oli väga andekas ja kunstiga tegelemiseks jäi kahjuks vähe aega. Oli oma ajastust ees . Looming: Töödes kasutas kolmnurkset ja ringikujulist kompositsiooni. Pildi esiplaanid maalitud täpselt välja, Kaugem maastik hajub sinakasse udusse. Valguse ja varju abil andis väga hästi edasi inimkeha ruumilisust ja plastilisust. Portreedel tume taust. Püüdis näidata ka inimese hingelaadi . Maalis 25 tööd , neist säilinud 10 . Lugematu hulk jooniseid (7000 lk ) , märkmikus visandid ja üksikasjalikud tööd. Joonised arhitektuurist ,taimedest, inimestest, anatoomiast, mehaanikast, matemaatikast. ´´Püha õhtusöömaaeg´´ ´´Mona Lisa´´ MICHELANGELO BUONARROTI(1475-1564) Pärit Firenze linnast, töötas Firenzes ja Roomas. Väga andekas. Loominguline. Mitmekülgne . Kunstnik. Skulptor
partiina“. Kahjuks ei saanud paar lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Kingad Jalast heidetud kingad on märgiks, et toimumas on religioosne tseremoonia- maal võis olla omamoodi tunnistus toimunud abielusõlmimisest. Giovanna punased kingad on voodi juures, Giovanni kingad lähemal välismaailmale. Toona usuti, et palja jalaga maa peale astumine tagab viljakuse. Koer Koer lisab võluvat ja kerglast meeleolu muidu pidulikult rangele maalile. Koerad sümboliseerivad sageli portreedel truudust ja maist armastust. Peegel Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Nende maalil olek viib mõtte sellele, et pildi interpreteerimine peaks olema kristlik ja vaimne ning traditsioone austav ja faktitruu. Arvestades kaht peeglist paistvat inimest, on arvatud, et maal ongi tegelikult Arnolfini abielu tunnistav sedusakt. 15. sajandil oli abielu ainus kristlik sakrament, mis ei nõudnud preestri kohalolu
Piltidel poseerivatel (just nimelt- poseerivatel) neiudel ja neid ümbritseval taustal on justkui kõik eeldused hea foto saamiseks, kuid ometi jääb midagi vajaka. Neil teostel on puudu mõjuvusest, ehedusest. Ilu on piltidel olemas, kuid pole emotsiooni, lugu. Näiteks foto sügisese pargiga taustal seisvast pigem uhkelt riietatud naisest jättis üsnagi sisutühja mulje, sarnanedes natuke moefotodega. Siiski, portreedel on enamikus oma nõnda öelda lugu olemas. Modellide väljanägemise järgi võib öelda, et on üritatud kujutada kaotatud võitlusi ja endiselt kripeldavaid unistusi läbi nukra, räsitud ilu. Kohati on see ka õnnestunud. Paeluvaim neist piltidest on kesk kesa seisva neiuga taies, kus foto meeleolule annab palju kaasa südasuvise udu lummas niit. Samas on naise pilgus laibalikku tuimust, alistumust ja ükskõiksust, mis sobivalt jutustavad kaotatud unistustest
elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati vahast surimaske. Paljude keisrite valitsusajal on portrees eelistatud idealiseeriv käsitluslaad, mis on näha keisrite endi autoportreedelt. Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Alates 18. sajandi keskpaigast, valgustusajastul, sai portreekunst väga populaarseks ning juhtivaks kunstizanriks. Barokkportrees domineerinud sotsiaalse positsiooni eksponeerimise asemel hakati nüüd enam rõhutama inimese sisemisi, vaimseid väärtusi. Ühelt poolt käsitleti portreteeritavat ainulaadse isiksusena, samas üritati teda näidata üldinimlike väärtuste kandjana
pinget nii imelistele phaku-legendidele kui ka tetruudele portreemaalidele. Dnaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. El Greco Francisco de Zurbaran (1599-1664) Bartolomi Esteban Murillo (1618-1682) Diego Velazquez (1599-1660) Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende nod khnad ja piinatud Ekstaasis pravad nad pilgu snge tumeda taeva poole Teravad vormid Phakulugudes kui ka portreedel Maalis portreid ja usulise sisuga kompositsioone Suur osathtsus oli mstilisel ngemuslikkusel Teoste lesehitus oli Maalidzs valitseb karge ja askeetlik phitoon Kujutab phakuid ja munki Enam vrvi ja kergust on kuusirbil seisvates madonnades, kelle mber pilvede vahel lendlevad inglikesed Ta joonistas palju religioosse sisuga pilte, oluline oli liikuvus Tetruude portreede autor
kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas. Kunstikeskseid paralleele ja erisusi saab vaataja näha portreedel, vaikeludel, aktimaalidel, linnavaadetel ja maastikel. Eraldi moosustavad suure osa Adamson-Ericu tarbekunstiteosed aastatest 1931-1968 ja nendele aastakümmnete jooksul tehtud kavandite materjal ning joonistused. Adamson-Eric, 1967, Tallinn Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega.
mõjul tea värvikäsitus muutus. (Näiteks ,,Lilleline väli majakesega" (1908-1909), ,,Norra maastik männiga" (1910).) Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodasd eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. (,,Pühajärv" (1918-1920), ,,Otepää maastik" (1918-1920).) Mägi võluvaimad maalid valmisid Itaalias. Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920.aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu (,,Madonna" (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli ,,Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. (Konrad Mäe maalid on kallid. Näiteks maal ,,Capri" müüdi 1 006 000 krooni eest, ,,Pargimotiiv fontääniga" 965 000 krooniga, ,,Rannamaastik" 615 000 krooniga.)
Nad tunnevad rõõmu oma kannatustest, alistuvad raskustele ja jõuavad magusas eneseunustuses ülima õnneni. Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi kehad on kaamed ja veretud Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Ta maalis ekspressiivses maneristlikus laadis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Teoste ülesehitus oli barokipäraselt dünaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. Oma kirglikkuses ületab hilisem El Greco isegi Tintoretto. El Greco väljendab oma visioone selgelt ja kujukalt. Ta joonistas inimesi kui rahutu ja tundliku hinge isiklikke muljeid, hingi, mis püüavad kõiges näilises ja kaduvas leida maailma kõiksuse põhialuseid.
Second level · Rembrandt Harmensz van Third level Rijn Hollandi kuulsaim Fourth level Fifth level maalikunstnik. · Tema kujutatud stseenidel ja portreedel oli sügavam sisu. · Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud oluline. · Hindas inimeste sisemaailma. Rembrandt. Autoportree 34 aasta vanusena Peamised zanrid - Maastikumaal · Maalis palju Piibli ja Click to edit Master text styles Second level mütoloogia ainetel. Third level
ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. 7 Kasutatud kirjandus Krausse, A-C. ,,Maalikunsti ajalugu" Koolibri. Tallinn 2006 Marcade, I. ,,Maalikunst renessaansist tänapäevani" Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002 Piper, D. ,,Kunstiajalugu" Varrak. Tallinn 2006 Vaja, V. ,,Üldine kunstiajalugu" 1999 Corrain, L. ,,Renessanss" 1999 Gomez-Moreno, M. ,,LA CASA U EL MUSEO DEL GRECO" Editorial Everest. Carretera Leon-Astorga 1981 Cassou, J. ,,El Greco" Stockholm 1956
Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides inimestest, elades selliselt välja lapsepõlvemälestusi kohalikest karnevalidest. Mihhail Vrubel 1856-1910 Vene tuntuim sümbolist, kes maalis vitraalikult kumavas koloriidis, tegelaste näod kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid.
puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR Asend: Jumalad, vaaraod ja ülikud kujutati suuremõõduliselt, rangelt, püsti või istuvalt, rõhutati jumalikkust; teenijad ja orjad teenisid ka skulptuuris, kujud olid väikesed ning kohmakas. Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed. Egiptuse asend: Istuv jalad koos, käed põlvedel; seisev vasak jalg ees, käed kõrval rusikas või üks käsi rinnal, pea sirgelt püsti, pilk kauguses. PINNAKUNST
Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sealjuures ometi sentimentaalsusesse ja koketsusesse. XVII sajandi esimesel poolel polnud peale van Dycki ükski kunstnik võimeline visandama ülipeene intellektiga, iseteadva, rahuliku, hästikasvatatud inimese kuju, nagu neid esineb tema parimatel portreedel, eriti aga joonistustel, kuid neis puudus jõud, temperament, vitaalsus ja elavus. Tema kirikupilte mõjutas kunstnik Tizian, näiteks "Puhkus põgenemisel Egiptusesse" Müncheni Pinakoteegis. Itaalias maalis ta hulga portreid, mis panid aluse tema kuulsusele portreemaalijana. Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel (1628-1632), mis Itaaliast tagasituleku järel kodumaal veedab; need on ühtlasi väga produktiivsed aastad, mille
Inimene Universaal: arhitekt, maalija, skulptor, muusik, luuletaja, loodusteadlane, leiutaja. 1482 kutsus Sfortsade? Perekond ta Milanosse. Sellest perioodist : Madonna kaljukoopas 1495-97 lõi ta Püha Õhtusöömaaja. 1501 asus ta Firenzesse kus ta pidi Palazzo Veccho seinale maalima Anghiase lahingu. Maalis Firenzes tõenäoliselt ,,Mona Lisa". Väidetavalt Firenze aadliku naisest. Kasutas Sfumato tehnikat. Kujutas esimesena portreedel käsi. Da Vici õige kuulsus hakkas20 s. 1517. a kutsus Francois 1 ta oma kunstikogu komplekteerima. Truvuse mees( uuris inimese anatoomiat) Michelangelo. Arhitekt ja skulptor. 1503 lõi oma esimese tähtsa maalitöö Tando ( see kujutas püha perekonda . Tando on ümmargune pilt) 1505. a asus ta Rooma , kus lisaks kõigele muule sai ta ülessandeks kaunistada fiaskodega Sixtuse kabeli lagi. Maalis laele 9 pilti ( 5 väikest, 4 suurt) mis kujutasid maailma loomist ja Noa laeva lugu
aastate teine pool lõpetada Roode soovi kunstiga tegeleda. Tema jäi moodsa kunsti truuks. Lõpetanud katkenud kunstiõpingud, nüüd küll Tallinnas ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis. Naise portree. 1949 Nimetu. 1968 Martin Linnamägi. 1973 Teos "Naise portree" on üks Inimene Roode Laäbitöötatud hilistes viimaseid Roodel valminud portreedel on portreedes jookseb töid vabaduses enne 1949.a. peamiselt tõsine, Roodele iseloomulik arreteerimist ning Siberisse murelik, nukker või geomeetriline saatmist. Selle koloriidis on traagiline, sest teda võrgustik mööda nägu. veel tajutav nooruse uljus huvitasid nimelt Kuid tähelepanu ning helgus, kuid naisepilk niisugused ajast pöörakse ka sisule. kõneleb juba mõtlikkusest ja puretud tegelased. tõsidusest. Turg
kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Maalidel on inimesed tavaliselt pikaks venitatud, nende näod on piinatud ning kõhnad. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud,teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Crecol nii pühalugudes kui ka portreedel. 13. Mis on : ( Too näiteid barokiajastust ) Zurbaran. Püha Murillo. Kerjusepoiss Frantsiskus · autoportree- Kunstniku tehtud portree iseendast. Van Dyck. Autoportree · Grupiportree- Sellised portreed kujutavad tihti modelle üksteisega seonduvas
täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. 4. Tehnikast Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega
Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast. Schiele püüdis põgeneda kindlalt piiritletud isiksuse eest. Peamised tunnusjooned portreedel on kõhn kehaehitus, väänlevad poosid, karmid ja kummalised näoilmed ning just kui elektrisoki saanud püstised juuksesalgud. Enamasti on keha paljas, et anda täielikult edasi isiku ekspressiivsust. Kokkuvõttes meenutasid need portreed n-ö eneseteatrit, kus modernne kunstnik kehastas mitut isiksust korraga. (Steiner, R. 1993) Joonis 1. Autoportree pea ümber väänatud käega Joonis 2. Masturbatsioon 2 (allikas: www.egon-schiele.net/)
või lihtne, peaaegu geomeetriline. Tema portreteeritavatel on samasugune mõtlik, kummituslik pilk nagu ta maalide väljamõeldud tegelastelgi. Botticelli oli esimene kunstnik kuni renessansi ajani, kes maalis end oma kunstiteosele. Botticelli maalid: ,,La Primavera (Kevad)" ,,Venuse sünd" ,,Korahi karistus" ,,Kristuse taganutmine" ,,Noor mees" (hea näide Botticelli inimeste kujutamisest portreedel) ,,Kiidetud olgu Madonna" (üks näide mitmest Alessandro madonnadest) Maal, kuhu Botticelli end maalis (ta on paremas nurgas, vaatab vaataja poole, oranzis rüüs) Inglise keeles "Adoration of the Magi" Botticelli ,,Kristuse sünni müsteerium" Kasutatud kirjandus: 1. ,,Suuri kunstnikke" Robert Cumming 2. ,,Kunstiajalugu" David Piper 3. ,,Sandro ja Simonetta" Richard Burns 4. ,,Kunst" Robert Cumming 5
antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El
hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Maalis ekspressiivses maneristlikus laadis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Teoste ülesehitus oli barokipäraselt dünaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (1590-1652) ja Francisco de Zurbaran (1599-1664). Zurbaran oli Velazqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, seejuures aga hoopis ühekülgsem. Maalides
Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki, eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke, värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli
Kokkuvõttes tunnistas Lautrec, et tal oi Bonnat'i õpetusest palju kasu- Lautrec õppis tundma kompositsiooniseadusi ja leidis ka, et ilma dissipliinita ei ole viljakas töö võimalik. Suvel lahkus Lautrec taas Lõunasse. Tema pikkuseks oli sel ajal 1,52 cm ja rohkem ta ei kasvanud. Puhkuse ajal loos at palju lõuendeid ja söejoonistusi. Ta maalis kõike võimalikku, peamiselt hakkas ta maalima portreesid. Portreedel olid nii perekond kui ka erinevad talupojad. Bonnat'i ateljeest eemal muutusid Lautreci maalid jälle värvilisemaks Lautrec'le sai alkohol võlujoogiks. Ta ei otsinud sellest lohutust vaid naudingut. Montmartre ja kunstniku lõpp 1883.aastal töötas Lautrec Cormoni ateljees. 1884.aastal asus Lautrec elama Montmartre'le. Ta hakkab tihedalt külastama Montmartre bordelle, kunstinäitusi, kabareesid, tantsusaale ja teatreid. Kogu Montmartre melu kandis ta oma maalidele.
kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest
ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada 6 laiade joonte ja paksu värvikorraga
Maalid on võrreldes varase perioodiga muutunud tunduvalt detailsemateks ja mitmeplaanilisemateks ning kaotanud oma algse rõõmu ja kergemeelsed lõbud. (Janson 1995: 168) 6. ETRUSKI SKULPTUUR Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis, mis muidu on etruskide kunsti suurel määral mõjutanud. Kohati võib isegi öelda, et etruski figuuridel ja portreedel esinev omapära rõhutamine ulatub lausa karikatuursuseni. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni (Lisa 1), mis ei ole tehtud mitte marmorist, vaid põletatud savist. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, mis muudab ta väga sarnaseks kreeka arhailise ajastu kouros'ele, kuid riietatud on Apollon nagu kore. Apolloni keha on väga kohmakas ja massiivne
motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena. Kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures on säilinud egiptuse maalikunst. Hellenistlikul ajajärgul oli levinud ka portreekunst, milles pole jäänud alles ühtki originaalteost, kuid mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad oma teostuselt on väga erinevad ja neid võib märgata nii Egiptuse kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud
Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja Francisco de Zurbaran (15991664); enam värvi ja kergust on Bartolome Esteban Murillo (16181682) kuusirbil seisvates madonnades, kelle ümber pilvede vahel lendlevad inglikesed; selle aja kohta üsna elulised on Murillo pildid tänavapoistest. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude,
antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania
üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele. Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk,
Mõned saksa uurijad on väitnud, et tegemist on hansalinna kodanikule iseloomuliku pistodaga. Keskajal olid noad ääretult tähtsad, kunad sel ajal oli nuga peamine vahend, mida inimesed kasutasid ka söömisel. Neerupistodad jäävad noa ja pistoda vahepeale. Ka Tallinna keskaegsetes allikates on märgitud termin stekemesser, mis tõlgituna tähendab pistenuga, mis sarnanes neerupistodaga. Väga paljudel neerupistodadel on tera seljal nerinurksed läbivad augud. 16. sajandist pärit portreedel on meestel kubemekohal teatud riidest valmistatud lisandid. Taoline lisand on kujutatud ka ühel lihtrahva pulmalisel. Selliseid on kujutatud nii valitsejatel kui ka lihtrahva esindajatel. Ka Vana Toomase kujul on olnud selline element. Keskajal ei olnud mehetunnuse kujutamine ka eriti harv juhus. Saksamaalt on leitud 16. sajandist poolik klaasnõu, mis on peenisekujuline. Mis puhul seda, kasutati, ei teata. Inglismaalt on leitud 17. sajandist pärit naiste urinaal
* Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel
itaallane või hispaanlane. Kolumbus võis ka põlvneda Itaaliasse väljarännanud Hispaania (Kastiilia) juutidest, sest kaasaegsete sõnul rääkis ta Kastiilia dialekti, aga mitte 15. sajandi vaid 14. sajandi oma, mis seletuvat just perekonna väljarändamisega Genuasse 1390. aastate paiku. Kolumbuse juudi päritolu pooldajad viitavad veel ka tema näoplaani iseärasustele, mis ilmnevat vähestel autentsetel Kolumbuse portreedel. Usutavalt tegi Kolumbus oma esimese kaugema merereisi 1473. või 1474. aastal, mil Genua sooritas ekspeditsioone Egeuse merele ja Chiose saarele. Kindlalt on teada, et 1476. aastal tegi Kolumbus kaasa genualaste ekspeditsiooni, mis lähetati Põhja- Euroopasse suunduvat kaubalaadungit kaitsma. Prantslased ründasid Portugali ranniku läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo
Esimene se eria oli "Heinakuhjad", veel näiteks "Paplid", "Vesiroosid", " Roueni katedraal". Auguste Renoir- Nooruses töötas nõudevabrikus, maalis portselannõusid. Õppis École des BeauxArts`is, seal tutvus Monet`ga. Renoiri temaatika: linn, olustikustseenid, portreed, aktid. Renoiri maali mislaad on peh m e, lüüriline; koloriit särav, õrn. Portreed on sensuaalsed, rohke m psühholoogilised kui teistel i mpressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi, naised maalidel on väga kenad, ve etlevad. Inimesed maalidel on tulvil tervist, r õõ mu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hilje m do mineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad. Edgar Degas- Algul maalis portreid ja ajaloo maale. Hilje m olustikustseenid: kohvik , teater, tänav. Erinev impressionistidest ei maalinud vabas õhus. Degas` maalidele on iseloo mulik
annaabi.ee 
