Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

El greco (1)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

El Greco
Elulugu.
El Greco oli kreeka päritoluga kuntsnik , arhidekt ja skulptor . El Greco (õige nimega Domenios Theotokopulos) sündis 1541 . aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570 . aastal kolis ta Rooma . Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise.
Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. (päritlus, kohtumenetlus, kus puuduvad vaidlevad pooled ja kohtumõistjad päritlevad kaebealust süü kindlakstegemiseks; katoliku kiriku ketserlusvastane organ)
Oma elu jooksul sai ta õppida mitmete kuulsate ja andekate kuntsnike,skulptorite ja arhidektide käe all. Nt: Palazzo Farense, Fluvio Orsini, Giorgio Giulio Clovio jpt.
El Greco joonistatud pilt Giorgio Giulio Cloviost
(ressanssi aja kuntsnik, pärit Horvaatiast).en
Tema perekond.
El Greco isa, Georgios Theotokopoulos oli kaupmees ja maksukoguja. El Greco ema ja esimese naise kohta ei ole praktiliselt idagi teada. Teada on, et ta esimene naine oli kreeklanna. El Greco vanem vend, Manoussos Theotokopoulos sündis 1531. aastal ja suri 13.detsembril 1604. aastal. Ta oli jõukas kaupmees ja veetis oma elu viimased aastad ( 1603 -1604) El Greco kodus Toledos, Kreekas.
Kolimistest
Temale, kui andekale noorele kuntstnikule tundus see loomulik, et ta läheb edasi õppima ja elama Itaaliasse. Kreetal oli sellel ajal Veneetsiaga jamasid, aga õnneks enamus õpetlasi olid sellega nõus, et El Greco sinna õppima läks 1567. aastal. Tema haridustee Veneetsias jäi lühikeseks juba 1570. aastal läks ta Rooma. Seal olles hakkas ta oma Veneetsias õpitut praktiseerima. Pole teada kui kaua ta täpselt Roomas oli, aga umbes 1575- 1576 . aastatel läks ta Veneetsiasse tagasi. Mitte nagu teised kuntsnikud kes Veneetsiasse olid läinud jäi El Greco on maailimis stiiline kindlalt truuks. Ta maalis ekspressiivses maneristlikus (väljendusrikkalt, jõuliselt) stiilis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Tesoste ülesehitus oli dünaamiline ja mitmeplaaniline.
Viimaks ometi Hispaanias.
1577. aastal emigreerus ta esialgu Madridi ning seejärel Toledosse. Seal maalis ta kõik oma täiskasvanuna maalitud maalid. Toledo oli nagu religiooni pealinn Hispaanias, seda oma kireva mineviku pärast. Hispaanias olles läks tal hästi, muidugi oli ka kriitikuid kuid ta võitis paljude südamed. Tema maalides avaldub see pärand mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod on kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud , teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüo kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Hispaaniasse polnud El Grecol algselt küll plaanis elu lõpni elama jääda aga nii juhtus.
Maalid.
Laocoon, El Greco (Mannerism Hispaanias)
Foto ühest vanast mehest
(portree, tehtud umbes 1595- 1560 .a)
El greco #1 El greco #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsiibu Õppematerjali autor
3 lehekülge ja pidlid kahest maailst + temast endast. Pole liiga pikk, saad hea ettekujutuse tema elust ja tegemistest.

Sarnased õppematerjalid

El Grecost - Referaat
11
doc

El Grecost - Referaat

.............................................................................3 1. Elulugu .............................................................................................................................4 2. Looming.............................................................................................................................5 2.1 Isikupära......................................................................................................................5 2.2 El Greco mõju kunstile................................................................................................5 2.3 Teosed..........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................

Kunstiajalugu
El Greco
17
doc

El Greco

..................... 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 Lisad................................................................................................................................ 12 2 Sissejuhatus Kuulsaim manerist El Greco on ajalukku läinud kui üks kirglikumaid ja omapärasemaid kunstnikke terves maailmas. Tema teosed on niivõrd huvitavad ning omanäolised, et neid on raske mitte märgata ja meelde jätta. Kahjuks ei saavutanud El Greco oma eluajal erilist tunnustust ning muutus koguni inimpelglikuks, sest tema loomingut ei mõistetud. Kunstniku kaasaegsed pidasid teda tol ajal suhteliselt arusaamatute ning uudsete maalide tõttu isegi hulluks. See arvamus püsis peaaegu kolm sajandit. Aga 20

Kunstiajalugu
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal
8
doc

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal

Maalikunst Hispaanias Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias. Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (õieti Domenikos Theotokopulos, kreeklane, 1541-1614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud.

Ameerika vähemusrahvad
Euroopa kunst
11
doc

Euroopa kunst

Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge

Kunstiajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (1)

MyFakeAccount profiilipilt
MyFakeAccount: Väga super töö on:)
19:57 15-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun