Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest
5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina. Ta on uurinud Eesti (suur)kiskjaid ,nende bioloogiat ja ökoloogiat. Ta on loodusteaduste jakaitse propageeria , avaldanud arvukate selleteemalisi populaarteaduslikke artikleid. Ta on 1991.aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeks ja ka nõukogu liikmeks. Andmed sain www.wikipedia.org .
· Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani · Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda"
keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafestival Eestis! Tartus "Hellero" Viljandi pärimusmuusika festival Nimeta 2 esimest eesti laulu- ja mänguseltsi (nimed, kus ja millal loodi, millega tegeleti)! "Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid. "Estonia" 1865 Tallinnas. Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal
huvid olid erinevad. Eduard armastas palju lugeda. Lugema õppis ta oma venna kõrvalt. Hubelite kodusse oli tellitud "Olevik," seda loeti põhjalikult, mõnikord mitu korda. Oma esimeseks suurkooliks pidas tulevane kirjanik isatalu tagakambrit, kuhu puhkepäeviti kogunesid ümbruskonna arenenumad mehed, et lugeda ja arutada maailma asjade üle, lugeda ajalehti ja populaarteaduslikke raamatuid, mis tol ajal ilmusid. Vallakooli lõpetanud töötas Eduard mõned aastad samas koolis ja seejärel siirdus Tartusse venekeelsesse linnakooli. Noormehele oli see elumuutus suureks sündmuseks, sest ta tuli ju metsakülast. Oma mälestusteraamatus kirjeldab Mait Metsanurk linna kui hiigelsuurt liikumist, mis tema esialgu segadusse ajas. Linnakoolis tutvus tulevane kirjanik mitmesuguse kirjandusega. Ta õppis ära ka viiulimängu, mis talle mõningast elatist andis.
ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avaldas menuka ,,Maakera elu ja olu" (1878), samuti esitas populaarteaduslikke ettekandeid EKmS-s ning artikleid perioodikas. Kunder arendas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat. Kunder oli Eesti esimesi lastekirjanduse teoreetikuid, pidades selle kohta ettekandeid EKmS-s. Tema toimetatud on C. R. Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamatu" I osa. Kunderi ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipojast" kujunes tuntud rahvaraamatuks. Kunderi ,,Laste raamat" (1884) ja ,,Lu'ud lastele" (1885) sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu
Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver
Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma jõukate vanemate tahtmist. Isa, Nantesi mainekas advokaat, loobus lõpuks ohates tõrksat poega soliidse kodanliku elukorralduse poole juhtimast. Bulvarinäidendeid ja ajakirjades ilmunud väikesi jutukesi kirjutades tuli Jules Verne kuidagi toime, vahetevahel andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule. "Kui te vaid teaksite, millist naudingut pakub mulle "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" kirjutamine" Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut
Igal meist on kordumatu huvide
struktuur, mille v_ib piltlikuks muuta spetsiaalse skaala kasutamisega.
Antud ringil vastab igale raadiusele kindel huvide valdkond. Mrkige joonisel
kindlal raadiusel punktiga koht, mis vastab Sinu huvi s¸gavusele antud
valdkonnas.
Meresõidu ja sisemaa jaamas Komsomolskaja käimise kogemusi kajastav "Jäine raamat" oli esimesi eestikeelseid raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast. Järgnesid Ivar Murdmaa "Sealpool Kaljukitse pöörijoont" ning Enn Kreemilt "Antarktika läbi aegade", "Omapärane talv" ja veel kaks raamatut. Eesti polaarklubi avaldas 1992. aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas". Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid. Peale selle andsid Andres Sööt ja Mati Kask eestlastele "oma meeste" pildi dokumentaalfilmidega "Jääriik" ja "Enderby valge maa". Panuse Antarktise uuringute logistikasse on andnud mehaanik Ivan Zevnerov ja ehitaja Leo Saul. 13. jaanuaril 2007. aastal vallutasid esimesed eestlased Jane ja Tarmo Riga, Alar Sikk, Toomas Sumeri ning Priit Melnik Antarktika kõrgeima mäe, 4892 meetri kõrgusel oleva Vinsoni tipu.
sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust. Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad, laadapäevad, postijaamade vahemaad, kaalud ja mõõdud. Väga oluline oli ka nn kalendrisaba, mis sisaldas vaimulikku lugemisvara, hiljem ka kirjanduspalasid, õpetusi, nõuandeid, nalju, populaarteaduslikke kirjutisi. Esimesed kalendrid olid ajalehe asemel, seal kirjutati ka sündmustest mujal maailmas. S 2 Eal oli ka palju õpetlikku. Kirjeldati võõramaa taimi, loomi, rahvaid, veidi ka ajaloolise sisuga kirjatükke. Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal. Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739.
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna zürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533) Vilju Lilleleht (sünd. 16. september 1939) Ta pn Eesti orintoloog, linnuökoloog ja looduskaitsja, bioloogiakandidaat (1972). Lõpetas 1963 TRÜ. Aastatel 1965-1970 töötas Tartu Riikliku Ülikooli meditsiini
c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu; d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. § 3. Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts: a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta; b) korraldab koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi; c) korraldab keeleainestiku kogumist; d) üllitab oma aastaraamatut või teadusajakirja ning teisi lingvistilisi ja muid seltsi eesmärkide kohaseid trükiseid; e) teeb koostööd teiste organisatsioonidega, samuti teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu ja välismaal, ning vahetab nendega väljaandeid; f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi;
ajakirjanikke,teadlasi,arste ja õpetajaid.KUIDAS TÕESTAB FOTO BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUDEST 1936A.NATSIRIIGI AJUPESU?-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad. KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA-Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega. KERGEMUUSIKA-Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. KUNST- Eesti kunstinäitusi korraldati paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani.TEATER-Lavale toodi oopereid ja ballette,Eesti Näitlejate Liit. SPORT-Osaleti OM-idel ning maailma-ja Euroopa meistrivõistlustel. MILLISES KULTUURIVALDKONNAS OLI SINU
Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehitamine. 'Retkede ja ekspeditsioonide' osas on juttu mõnedest Celsiuse retkedest ja ekspeditsioonidest. Osas 'Tööd ja saavutused' saab räägitud mitmetest Celsiuse uurimustest ja tema tuntuimast leiutisest, elavhõbedatermomeetrist. Elulugu Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Ta kirjutas ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Ta sündis Uppsalas 27. novembril 1701. Mõlemad ta vanaisad Magnus Celsius ja Anders Spole olid professorid Uppsala Ülikoolis. Tema isa Nils Celsius oli astronoomiaprofessor. Ka Anders Celsius, kes juba noorelt oli väga andekas matemaatikas, asus aastal 1730 samale ametikohale. Juba noores eas liitus ta väikese 1710. aastal asutatud teadlaste ühinguga, mis tänapäeval on Rootsi kõige vanem teadusühing Kuninglik Teaduste Selts. Aastatel 1725 kuni 1744 töötas
kultuurielu keskus.. Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat. Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas ilmuma "Eesti Postimehhe jutotubba", mis sisaldas peaasjalikult jutte Jannseni enese ja Koidula sulest ning populaarteaduslikke kirjutisi. Ilmudes samuti nagu pealeht üks kord nädalas, leidis "Jututuba" üsna head vastuvõttu: sellel oli keskmiselt 1700, 1867. aastal isegi 2000 tellijat. Teine lisaleht "Missjonär ehk sõnnumed pagganatest" ilmus iga kahe nädala tagant. 1864-68 toimetas seda Jannsen ise, 1869. aastal C. Holfel, siis läks see lugejate vähesuse tõttu hingusele. Uut ajalehte andis Jannsen esiotsas välja üsna vanal "Perno Postimehe" põhimõttel
Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe"
keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaailmse suhtluskeelena, äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu ning edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. Oma eemärkide taotlemiseks koondab Emakeele Selts isikuid, kes tahavad oma tegevusega seltsi ülesannete täitmisest osa võtta. Lisaks korraldatakse koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi. Oma eemärkide taotlemiseks peab Emakeele Selts ka raamatukogu, mille komplekteerimisel on algusest peale silmas peetud Tartu Ülikooli eesti ja sugulaskeelte õppejõududest ning üliõpilastest seltsi liikmete vajadusi õppe- ja teadustöös. Erialaraamatukoguna sisaldab see peamiselt eesti ning lähemate sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust, valikuliselt ka väljaandeid rahvaluule ja etnograafia vallast. 2.2 Emakeele Seltsi liikmed
Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga
Heino Kiik Elulugu Heino Kiik on 14. mail 1927. aastal sündinud Eesti kirjanik. Ta on sündinud Avinurmes ja omandanud Räpina aiandustehnikumis aiandusagronoomi hariduse. Elu jooksul on ta töötanud erinevatel aladel, näiteks agronoomi, aedniku ja ajakirjanikuna. Alates 1963. aastast on Heino Kiik vabakutseline kirjanik. Heino Kiik on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, omaenda tegevust kirjeldavaid dokumentaalromaane, artikleid ja populaarteaduslikke raamatuid oma eriala kohta ja avaldanud reisikirju. Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1) Heino Kiik on avanud eraettevõttena kirjastuskoperatiivi Kupar ning peale selle lagunemist kirjastuse Kupar. Teoseid A. Rosenberg. Meie kogemusi suhkrupeedi kasvatamisel ERK 1952 Valge mesikas Elva rajooni kolhoosides ERK 1958 Dr
uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on "loomulikud" või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt" on essentsialistlik avaldus
Venekeelsete üksikteostena on viimasel ajal avaldatud nii vene kui ka eesti kirjanike teoseid, kusjuures aktiivseimaks perioodiks jääb siin just 1990. aastate algus. Tänaseks on alles jäänud üksikud venekeelsele kirjandusele spetsialiseerunud kirjastused Eestis: 'Antek', 'Avenarius', 'Ingri', 'KPD'. Peale ilukirjanduse üllitavad need ka vähemal määral vene haritlaste kirjutatud teaduslikke ja populaarteaduslikke raamatuid. Üheks kesksemaks vene kultuuri koldeks Eestis on Vene Draamateater, kus lavastatakse olulisi näidendeid nii vene, eesti kui maailma paremikust. Seal võib üsna tihti kohata ka eestlasi, eriti populaarseks kujunes etendus "Moskvasse! Moskvasse!" -- A. Tsehhovi "Kolme õe" ainetel lavastatud tükk, mille tegevusse oli põimitud katkeid ja elemente nõukogude sõjaväelaste lahkumisest Eestist. Vene publiku seas on üheks edukamaks lavastuseks kujunenud Eduard Vilde "Pisuhänd"
Tove Janssoni muumilood hakkasid ilmuma kõigepealt keskastme lastele (pioneeridele) adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a. "Pioneeri" ja "Sädeme" kõrval alustas ilmumist mudilaste (oktoobrilaste) ajakiri "Täheke" , mis erinevalt eelpoolnimetatutest ilmub tänaseni. "Pioneer" ja "Täheke" olid kirjanduslikud ajakirjad, mis lisaks ametliku ideoloogia kandmisele avaldasid eesti autorite värskeimat loomingut, laste loomingut, edastasid populaarteaduslikke tekste lapsi huvitavatel teemadel. "Pioneeris" hakkasid ilmuma kodumaised koomiksid, millist zanrit üldiselt "läänelikuks" arvati ja seega kaua põlu all peeti. 60ndate aastate alguses hakkasid lõputud kurtmised lastekirjanduse mahajäämuse üle asenduma optimistlikuma hoiakuga. Kirjandusse tuli uus põlvkond autoreid, kelle lapsepõlv jäi iseseisvusaega, kes noortena tegid läbi sõja ja võimuvahetusega kaasnevad vapustused ja
BHF töötas koos Punase Risti, UNRRA, IRO, UNESCO ja teistega. BHF-i tegevusalasse on kuulunud ka kirjandustegevus. See algas 1945. a detsembris ajakirjaga "The Baltic Review", millest 1949. a ilmus kokku 14 numbrit. 1947. a startis BHF stentsileeritud bülletääniga " Newsletter from Behind the Iron Curtain", mis hakkas ilmuma koostöös Eesti Rahvusfondiga. 1946. a asutas BHF kirjastuse Eesti Raamat, mis andis välja õpperaamatuid, noorsookirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja lühemat aega ajakirja "Vikerlased". Hiljem on BHF raamatuid ja ajakirjandust aidanud levitada, ostes neid teistelt kirjastustelt. BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne
6.1. Unehügieeni reeglid............................................................................... 16 6.2. Lisasoovitused unetuse vastu võitlemiseks............................................16 SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks ,,Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas". Teen uurimustöö sellel teemal, kuna on soov teada saada kas ja kui paljudel õpetajatel Tapa Gümnaasiumis esineb unehäireid ja mida nad teevad, et neid vältida. Töö tegemisel kasutan populaarteaduslikke raamatuid, mis on minule kätte saadavad. Töö esimeses pooles uurisin, mis on uni ja mis on unetus ning erinevaid unehäireid ja nende sümptomeid. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning milliseid võtteid nad kasutavad, et uneprobleemidega toime tulla. Samuti uurisin, kui kaua magab õpetaja keskmiselt igal ööl ja kuidas ta hindab oma unekvaliteeti. 6 1. MIS ON UNI
Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt. Rahvaraamat: Eesti esimene 1525. Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka
uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit.
Ökosüsteemi ökoloogia (ecosystem ecology) uurib suuremõõtemelisi protsesse, mida iseloomustavad mõisted nagu biomass, energia liikumine ja aineringed. Puutub kokku ka kõrvalekalletega ökosüsteemide toimimises (nt inimese tegevusest tingitud häired). Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias Uurida on võimalik vaid loodusteaduste vahenditega, aga sageli ei ole võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) areng alates 1970ndatest kui erinevad ökoloogia rakendused ja kasutused humanitaarteadustes: keskkonnasotsioloogia, keskkonnaajalugu, keskkonnapsühholoogia, ökokriitka jne. Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias:
Pärast ,,Postimehest" lahkumist saab Vilde kutse ühineda Narva ,,Virmalise" toimetusega ärimees A. Renkvistilt. Nii sõidetaksegi 1897. aastal tagasi Tartusse ning mai algul suundutakse Narva, kus kirjanik kohe aktiivselt kultuuriellu sukeldus. Tegevtoimetaja Vilde oskuslikul juhtimisel muutus ,,Virmaline", mis seni oli olnud üks mahajäänumaid provintsilehti, demokraatliku suunaga ajaleheks, mis pakkus lugejaile rohkesti asjakohaseid populaarteaduslikke kirjutisi ja mõnusat ajaviitelektüüri. Ta tegeles ka 1897. aasta teisel poolel peamiselt ainestiku kogumisega teoksil oleva töölisromaani jaoks. Kuigi romaanis ,,Raudsed käed" püüdis autor Kreenholmi vabriku tööliste töö- ja elutingimusi tõetruult kujutada ja ainult ridade vahelt mõista andis, et ,,tööline isegi võrdlemisi eeskujulikult korraldatud ja juhatatud vabrikuis ja tehaseis ei ole roosidele sängitatud", hakkas Narva
Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe- luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit
kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit
• Raamatukogu (150 000 köidet ) • Raamatute kirjastamine, aastaraamatud • Looduseuurijate päev • Projektid (seire, inventuurid jne) • Looduskaitse ümarlaud jne • Sektsioonid Eesti Loodusuurijate Selts • Eesti Looduseuurijate Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadusalaseid sidemeid, toetada loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone ja ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, näitusi jm). • Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. Keskkonnainvesteeringute Keskus • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid
Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J. Gouldi teost Vääriti mõõdetud inimene (Tallinn 2001). (Olgu ka öeldud, et nõukogude perioodil tõlgiti eesti keelde hulgaliselt populaarteaduslikke käsitlusi teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711-1850 (Tallinn, 1987). Eestis on kaugele jõutud rahvameditsiini uurimise alal. Valdavalt toimub vastav uurimistöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvameditsiiniga on tegelenud Oskar Loorits oma käsitlustes muinas-eesti vaimuilmast (Loorits, 1989). Kaasaegsetest uurijaist mainitagu M. Kõivat, R. Hiiemäed (vt nt "Eesti
pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku, valis välja, publitseeris. Selle juurest järgnev samm – hakkas ise kirjutama lätikeelset luulet ja kunstmuinasjutte ja neid avaldama. Enam-vähem paralleelselt omaloominguga hakkas ka kirjastama kooliõpikuid, tol ajal tähendas aabitsaid, ka pildiaabits oli väga uudne lähenemine – tema välja antud. Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas valdkonnas ületamatuks, mille järgi õpetati mh läti keelt ka Tartu Ülikoolis. Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“. Noor Stender siis jätkas.
1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Rahvaluulekogumine alates 1875, suuraktsiooni algus 1888 ("Paar palvid"). J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907. Vaated Hurt hindas väga kõrgelt avaliku sõna mõju inimeste mõttelaadile ja selle jõudu ühiskondlike olude muutmisel. 1870. aastal peetud kõnes kinnitas Jakob Hurt: "Kirjutatud ja trükitud sõnal on suur vägi ja võimus ja ta ulatab igale poole." Ka Hurt püüdis ajakirjanduse kaudu rahvast harida (avaldas populaarteaduslikke kirjutisi, propageeris haridust ja õpetust), ühisele tegevusele organiseerida (Aleksandrikooli ja EKmSga seotud artiklid, rahvaluulekogumise organiseerimine ja juhtimine ajalehtede abiga). Olles aktiivne ajalehtede kaastööline, on Hurt samal ajal teinud katset ka ise ajakirja või ajalehte asutada. Varaseim märk Hurda püüdest iseseisvat ajakirjanikutööd proovida pärineb 1860. aastate algusest. Kirjavahetuses Kreutzwaldiga vilksab mõte
annaabi.ee 
