Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid)
(polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või happes kolloidlahusteks ja lagunevad kuumus käes. Elus: piim, kohupiim, muna jne
lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatatakse, segatakse valtssegurite abil lisanditega ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide liimseepide valmistamisel ei lisata seebimassile tuuma eraldamiseks naatriumkloriidi, vaid kogu mass lastakse tarduda ja lõigatakse edasi töötlemata tükkideks (pesuseep). Valmistatakse ka kaalium- ja ammooniumseepe, mis on poolvedelad (roheline seep).Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja
Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on sünantroop vähemal või rohkemal määral seotud inimesega. Päritolu ja elukoht Uusaegkonnast, u 65 milj aastat tagasi Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks toiduallikaks prügi Toitumine Suiste asemel imilont Väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad poolvedelad Tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab Hingamine Toakärbse hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Elutsükkel Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad (100-120). Harilikult valib aluspinnaks seasõnniku.
pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanide molekuli süsinikahela kuju võib olla: Sirge(Siksakiline) Hargnenud Tsükliline 3. Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid? 4. Kuidas kasutatakse alkaane? Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on:
väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID: Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud 1. RASVA-JA ÕLITAOLISED AINED Vedelad, poolvedelad ja tahked Parafiinõli, mäevaha, vaseliin kasut nahka puhastavate kreemide koostises Kuna nad on suure hüdrofoobsusega, siis ei imbu nad hästi nahka Nahka imbuvad taimsed õlid ja klütserooli estrid Kuna looduslikud õlid sisaldavad küllastamata rasvahapetejääke, siis õhu käes nad rääsuvad ÕLID: oliivi-, pähkli-, palmi-, mandliõli ja kakaovõi kasut sp, et on hästi vitamiinirohked (nt nisuõli sisaldab rohkelt E ja K vitamiine)
17. Nimeta 2 tihendus ainet millega võib kisselle tihendada?Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse
ß-struktuuriks mõlema puhul on AH-d valgu sees seotud vesiniksidemetega. 3) Tertsiaarne str erinevate lisasidemete (vesinikside, ioonsed sidemed jt) abil kokku pakitud gloobuliks (ümar) või fibrilliks (niitjas). 4) Kvaternaarne str ei esine kõigis valkudes - selle puhul on mitu polüpeptiidahleat (millel on tertsiaarne str) omavahel ühendatud. Valkude omadused · Füüsikalised omadused: - vedelad (munavalge), poolvedelad (lihastes), tahked (küüned); - mõned lahustuvad vees, mõned hapetes, mõned leelistes; - puudub sulamistemperatuur, kuumutades nad lagunevad · Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Denaturatsioon · Denatureerumine on välistingimuste mõjul valkude kõrgemate struktuuritasemete hävimine (valk pakitakse lahti).
Jahutatakse ja serveeritakse Kissellid · Valmistamiseks sobivad ....... · Maitsestamine ...... · Tihendamine kartuli- või maisitärklis Tärklis segatakse vähese koguse külma veega ja valatakse keevasse vedelikku Kuumutatakse keemiseni- ei keedeta !! Sööjale arvestatakse 150-200 g !!! Serveeritakse jahutatult Kissellide liigitus · Vedelad kissellid -1L vedelikule 20-30 g Serveeritakse koos putrude, vormiroogade, pudingutega, vahukoorega · Poolvedelad kissellid -1L vedelikule40-50g Serveeritakse vahukoorega, piimaga · Paksud kissellid- 1L vedelikule 60-80 g Valatakse ettevalmistatud vormi ja jahutatakse, serveeritakse lisanditega Kissellid · Kissellid puuviljadest ja marjadest · Kissellid mahladest, mehudest, püreedest · Kissellid piimast- karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse
Järelvalmima asetatakse 150-175 kraadi juures. 44. millised kalad sobivad gratineerimiseks? Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kalad. Näiteks: koha, sinikarbid, krevetid, austrid, lõhe jne. 45. kuidas praetakse kala? Kalu võib praadida portsjontükkidena või tervelt väheses rasvas või fritüüris, samuti röstida, küpsetada praeahjus. Kalu võib rasvas praadida nii paneeritult kui naturaalselt. 46. kuidas saab kisselle jaotada? · Vedelad kissellid · Poolvedelad kissellid · Paksud kissellid 47. mida kasutatakse vedelikuna kissellide valmistamisel? · Mahlad · Mehud · Piim (karamelli-, kakaokisell) · Vesi · Marjadest pressitud vedelik 48. mille poolest erineb kissell magusast supist? Kissellid võivad olla ka poolvedelad ja paksud, aga magusad supid on ainult vedela konsistentsiga. 49. mille poolest erinevad vahud kreemidest? Kreemidel on ainult 3 põhitoorainet: muna, piim/rõõsk koor, suhkur, zelatiin. Siidine
7. Valkude klassifikatsioon. 2 suurt rühma: 1) proteiinid e. lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges) 2) proteiidid e. liitvalgud sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi (fosforhape, süsivesikud, rasvad). Eluks vajalik liitvalk hemoglobiin. 8. Valkude füüsikalised omadused. agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned) ei sula, kuumutamisel lagunevad kergelt ainult osad valgud lahustuvad vees, ei lahustu orgaanilistes ainetes denatureerimine valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb valguahela geomeetrilise kuju muutus, katkevad vesiniksidemed. Valkude denatureerimist põhjustavad järgmised füüsikalised/keemilised tegurid:
ained. C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad 4 5 vasakult paremale pentaan CH3-CH2- CH2- CH2-CH3 metüülbutaan CH3-CH(CH3)-CH3
Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32.Kohupiimaroa ja pudingu valmistamise tehnoloogia! Praetud kohupiimaroad kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt manna. Kotletimass maitsestatake soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivtitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast 1-1,5 cm paksused rattad
lisamise momendil. Mõned ained, mis võivad põhjustada riski tervisele, kuuluvad eripiirangute alla. Mõnda neist on keelatud kasutada kosmeetika- ja hügieenitoodetes, teise osa kasutamine on lubatud teatud piiratud kontsentratsioonides või on kaetud teiste piirangute või kasutamistingimustega. Säilitusainete, värvainete ja UV filtrite osas on lubatud kasutada ainult määruses välja toodud aineid. · Rasvad ja õlitaolised ained- võivad olla vedelad, poolvedelad või tahked, sünteetilise või taimse päritoluga. Sünteetilistest tuntumad on vasliin, parafin ja mäevaha. Põhitooraine nende saamiseks on nafta. Taimsetest rasvadest kasutatakse enam oliivõli, kakaovõid, kookosrasva, jojobaõli, pähkliõli, palmiõli. Vahadest kasutatakse mesilasvaha ja lanoliini ehk lambavilla vaha. · Zeleetaolised ained- need on enamasti sünteetilised või looduslikud
sulfiidid oma omadustelt sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada. Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel. Asfalt-vaikaineid eraldatakse kütustest ja õlidest töötluse käigus. Nafta kasutamine Nafta on põhiline kütuse- ja keemiatööstuse tooraine. Suur osa naftast töödeldakse ümber ka õlideks. Nafta töötlemisest jääb järgi bituumen e pigi, mida kasutatakse teede ehituses. Keemiatööstuses toodetakse naftast plaste, kilet, sünteetilist kautsukit, kiudu tekstiili-
35. road kodulindudest- linnuraguu, 36. kalade eeltöötlemine- Lima kraapimine, (soomustamine), sisikonna eemaldus (kõhust, seljast, peast), fileerimine. 37. kalade kuumtöötlemine-praadimine, keetmine, suitsutamine. 38. kissellid, magusad supid- KISSELLID: valm. puuviljadest, marjadest,püreedest, piimast, leivast, KV. Maitsestamiseks kas. Suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunihapet, kaneeli, vanillit jne.. vedelad kissellid- 1kg-20-40g tärklist. Poolvedelad - 1kg-40-50g tärklist. Paksud -1kg-50-80g. Serv 10-14kraadi juures. MAGUSAD SUPID: valm. värsketest, külmutatud v konserveeritud puuviljadest/marjadest. Puuviljadest ja marjadest valm magusaid suppe ühendatakse tärkilsega.(vedel kissell) 39. tarretised. Toovahud-TARRETISED: puuviljadest, marjadest, nende mahladest, piimast ja selle toodetest. Zelatiin. TOORVAHUD: puuviljadest,marjapüreedest. 40. keedetud vahud. Kuumut vee ja mahla segu keemiseni, juurde suhkur, maitseained ja
piparmünti, melissi, koriandrit, veine, likööre, karamellsuhkrut. Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Tavaliselt kasutatakse kartulitärklist, piimakissellide valmistamisel ka maisi- või riisitärklist. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega, valatakse korraga keeva vedeliku hulka ja kuumutatakse kiiresti segades paksenemiseni. (ei keedeta) Konsistentsi järgi jagatakse kissellid: · Vedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist · Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40- 50 g tärklist · Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist Vedelaid kisselle võib serveerida koos magusate putrude, vormiroogade, pudingute, vahukoore, sõmera riisi, magusate klimpidega, aga ka kondiitritoodetega. Poolvedelaid kisselle võib serveerida vahukoorega, keedisega, piimaga, hapukoorega, rõõsk koorega. Paksud kissellid valatakse kohe peale valmistamist
Kompotist natuke tihedam on kissell mida võib valmistada nii marjadest ja puuviljadest kui ka siirupitest, mehudest, mahladest, veinist ja piimast. Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, karemellsuhkrut, veini ,likööre. Magustamiseks sobivad nii suhkur kui mesi ning paksendamiseks kasutatakse tärklist. Konsistentsilt jagatakse kissellid: Vedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist Poolvedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist Paksud kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Magusad supid- valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest, piimast ja munadest(lumepallisupp),leivast(õllesupp,leivasupp). Tarretised- valmistatakse puuviljadest, marjadest ,nende mahladest samuti veinist, piimast ja piimatoodetest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade
6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see soolestikku kohe. Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga. Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat, ning sööge nagu suppi). Ka juur- ja puuviljad seeduvad 20-30 minutiga. Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Kresnoy, valge muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib kokku segada kaht
iseloomustavad ühiskonna ja looduse vahelisi suhteid. Jäätmeid võib rühmitada mitmete tunnuste järgi: 1. tekkesfääri alusel tootmisjäätmed olmejäätmed 2. kahjuliku toime alusel keskkonna seisundile ja inimestele ohtlikud jäätmed inertsed (ohutud) jäätmed 3. kasutamise alusel teisene toore (sekundaarne tooraine) käesoleval ajal mitmetel põhjustel kasut. jäätmeid 4. agrogaatoleku alusel gaasilised tahked vedelad, poolvedelad 5. kahjutuks tegemise alusel ladustatavad jäätmed põletatavad jäätmed komposteeritavad jäätmed jne. Töötlemise ja kasutusviisi järgi jaotamine: olmejäätmed, sega jäätmed (kauplused, asutused) tootmisjäätmed (tööstuses tekkivad ohtlikud (ohustavad keskkonda ja tervist) erijätmed (nende kõrvald. nõuab erimeetmeid reovee puhastusjaam. Puh., muda, liiklusvah., autokummid, meditsiinijäät., külmkapid, mööbel).
kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks epoksüüdliimid, mis koosnevad epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse ka plastifikaatorit ja täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine ja hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 kraadi. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeerseid kattekihte kasutatakse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektriisolatsiooniks. Levinud PVC katted. 15. Metallide elektrijuhtivus. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist ja
Dielektrikud jagatakse omaduste alusel mitmesse rühma. Esimese rühma moodustavad dielektrikud, milles põhiliseks polarisatsiooniks on elektronpolarisatsioon. Siia kuuluvad mittepolaarsed ja nõrgalt polaarsed kristallilised ja amorfsed tahked ained (nt parafiin, väävel, polüstürool) ja mittepolaarsed ja nõrgalt polaarsed vedelikud ja gaasid (bensool, vesinik jms.). Teise rühma moodustavad elektron- ja dipoolpolari-satsiooniga dielektrikud – polaarsed orgaanilised, poolvedelad ja tahked ained (nt õli-kampolkompaundid, epoksüüdvaigud, tselluloos, mõned klooritud süsi-vesinikud). Kolmas rühm – tahked anorgaanilised dielektrikud, kui neis esineb elektron-, ioon- ja kadudega ioon-polarisatsioon. Alarühmad: Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad kristalsed ioonide tiheda pakisega ained (kvarts, vilk, kivisool, korund, rutiil) ja Elektron-, ioon- ja kadudega ioonpolarisatsiooniga dielektrikud
· Keedetud kompott o Komponente keedetakse siirupis o Nõretatakse,siirup kurnatatakse ja jahutatakse o Komponendid serveerimisnõusse,peale jahutatud siirup Kisell,mage supp · Puuviljadest,marjadest,siirupidest,mahlast,veinist,piimast,leivast,köögiviljadest · Tihendamiseks tärklis o Segatatakse külmaveega o Korraga keeva vedeliku hulka,kuumutatakse segades keemiseni(ei keedeta) o Vedelad,poolvedelad ja paksud o Kile vältimiseks raputa suhkur pinnale o Kissellis ei ole tükke,supis on o Supp on vedela kisselli konsistensiga. o Magussupp Piima-munasupp-lumepallisupp Leivasupp Magusad kastmed · Puuviljadest,marjadest o Kuumutatud o Kuumutamata · Vahukoor · Hapukoor · Vein o Sabayoun · Piim o Vanilli,karamell Tarretised
Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised, 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ... korrodeerivad, biolagunevad, püsivad, jt - ohtlikkuse järgi: tavajäätmed, inertjäätmed, ohtlikud
toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained Siia kuuluvad mitmesugused alkaanide segud, mis on mineraalse päritoluga, odavad ja keemiliselt püsivad. · vedelad · poolvedelad · tahked Näiteks parafiinõli, vaseliini, mäevaha ja parafiini kasutatakse nahka puhastavate kreemide valmistamiseks. Nende füsioloogiline toime on nõrk, kuid väga suure hüdrofoobsuse tõttu ei imbu nad hästi nahasse. Nahka imbumise suhtes on paremad vähem hüdrofoobsed taimesd ja loomsed õlid nind rasvad. Rasvhapete jäägid võivad olla küllastunud ja küllastumata. Looduslikud rasvad ja õlid sisaldavad alati küllastumata
Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde – kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti
Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali on rasv vedel - õli. Triatsüülglütserool neutraalne rasv; glütserool, mis on estersidemete kaudu ühendatud kolme atsüülrühmaga. b) vahad - aineklass estrite rühmast. Nende hulka arvatakse kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (välja arvatud glütserooliga). Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: · plastilisus tavatemperatuuridel · kõrgem sulamistemperatuur kui 45°C · pärast sulamist suhteliselt madal viskoossus · vees lahustumatus · hüdrofoobsus ehk veetõrjuvus Päritolult saab vahasid liigitada taimseteks, loomseteks, fossiilseteks ja sünteetilisteks. Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. c) glütserofosfolipiidid - e. fosfatiidid
Sünteetilised kiud: valmis kasutatakse polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad: polüamiidid, polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polemeersed on puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse epolsüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast. Nad on vedelead või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeersed kattekihid: kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja elektroisolatsiooniks. Levinud on PVC katted. 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades
a) jäätmete põletamine; b) suitsugaasides sisalduva soojuse kasutamine; c) suitsugaaside puhastamine _ Jäätmepõletustehase võimsus on 1620 t/a ning ca 225 kg/h Jäätmepõletustehases on võimalik samaaegselt põletada kolmes erinevas olekus jäätmeliike: a) vedelad jäätmed - lahustid, kemikaalid, taimekaitsevahendid jne b) tahked jäätmed- õlifiltrid, pakendijäätmed, tahked kemikaalid, ravimid, bioloogilised jäätmed jne c) pastalaadsed (poolvedelad) jäätmed - värvi- ja liimijäätmed, kütteõlijäätmed jne. Jäätmekütuse tootmine: _ Alternatiivse kütuse valmistamine, mis koosneb omavahel segatud erinevat või sama liiki jäätmetest ja on ette nähtud kasutamiseks lisakütusena. _ Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse erinevaid põlevjäätmeid. _ Jäätmekütuse valmistamine toimub kahel viisil: a) erinevate põlevjäätmete omavaheline mehaaniline kokkusegamine
1. tekkesfääri alusel · tootmisjäätmed · olmejäätmed 24 2. kahjuliku toime alusel · keskkonna seisundile ja inimesele ohtlikud jäätmed · inertsed (ohutud) jäätmed 3. kasutamise alusel · teisene toore · käesoleval ajal mitmetel põhjustel kasutamist mitteleidnud jäätmed ja jätted 4. agregaatoleku alusel · gaasilised · tahked · vedelad, poolvedelad 5. kahjutuks tegemise alusel · ladestatavad · põletatavad · komposteeritavad Jäätmekäitlusmeetmed võib prioritiseerida järgmiselt: 1. jäätmete vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. jäätmete taaskasutamine · otsene taaskasutamine · jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · bioloogiline taaskasutamine (nt. kompostimine) · energeetiline taaskasutamine ( nt. põletamine, metaani tootmine) 4
1. tekkesfääri alusel · tootmisjäätmed · olmejäätmed 24 2. kahjuliku toime alusel · keskkonna seisundile ja inimesele ohtlikud jäätmed · inertsed (ohutud) jäätmed 3. kasutamise alusel · teisene toore · käesoleval ajal mitmetel põhjustel kasutamist mitteleidnud jäätmed ja jätted 4. agregaatoleku alusel · gaasilised · tahked · vedelad, poolvedelad 5. kahjutuks tegemise alusel · ladestatavad · põletatavad · komposteeritavad Jäätmekäitlusmeetmed võib prioritiseerida järgmiselt: 1. jäätmete vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. jäätmete taaskasutamine · otsene taaskasutamine · jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · bioloogiline taaskasutamine (nt. kompostimine) · energeetiline taaskasutamine ( nt. põletamine, metaani tootmine) 4
optilistest klaasidest tehakse läätsi, prismasid ja teisi optiliste seadmete osi, peavad olema väga läbipaistvad, täiesti mullide ja muude defektide vabad, väga ühtlase ja värvitu koostisega, suurema murdumisnäitajaga. Jagunevad kroonklaasid( n alla 1,6) mille n võimalik tõsta BaO abil ja flintklaasid (n 1,6-2,0), saab tõsta PbO sisaldusega. Aitab ka Na2O täielik asendamine K2O-ga(raskem). Spetsiaalsed liimid. Mittekõvastuvad liimid poolvedelad pika aja jooksul. Siltide, kleeplintide, plaastrite jms valmistamine. Mittelenduv solvent, madala molekulaarmassiga polümeer, nt polüisobutüleen Kitid täidisega liim aukude täitmiseks ja ebakorrapärase pinnaga detailide ühendamiseks Pahtlid pindade tasandamiseks Elektrijuhtivad liimid Polüuretaan montaazi vaht Pilet 12 Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatete ja liimide võrdlus. Pinnakatted peavad, sarnaselt liimidega, hästi nakkuma aluspinnaga, olema tugevad ja
C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad vasakult paremale pentaan CH3-CH2- CH2- CH2-CH3
Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda
Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained, nende molekuli otstes on epoksü-rühmad: Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC. Kõvenemisreaktsioon mingi diamiini korral on järgmine: Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiino-rühmast.
kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse
Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda
venivaks. Valmis kissellid jahutatakse. Jahtumisel tekib Kissellide pinnale kile. Selle vältimiseks raputakse nende pinnale suhkrut ja kissellid jahutatakse kiiresti, jahtumise kiirendamiseks kisselle segada ei tasu- tärklise tihendav efekt kaob ja kissell muutub vedelaks. vedelaid kisselle/mahlakastmeid kasutatakse jahutatult, temperatuuril 10-14C kraadil. Vedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 20 40 g tärklist Poolvedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 40 50 g tärklist Paksud kissellid: 1 kg kohta lisatakse 50 80 g tärklist Vaata kulinaariast lisa. 18. Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine Muretainas on, nii nagu nimigi ütleb mure ja krõbe ning rabe. Muretainaid iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsetamise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast valmistatakse erinevaid
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 3 keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad vasakult paremale pentaan CH3-CH2- CH2- CH2-CH3
sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada. Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel. Asfalt-vaikaineid eraldatakse kütustest ja õlidest töötluse käigus. Nafta kasutamine Nafta on põhiline kütuse- ja keemiatööstuse tooraine. Suur osa naftast töödeldakse ümber ka õlideks. Nafta töötlemisest jääb järgi bituumen e pigi, mida kasutatakse teede ehituses. Keemiatööstuses toodetakse naftast plaste, kilet, sünteetilist kautsukit, kiudu tekstiilitööstusele,
sobilikud õlide koostisesse. Seega vaba väävel ja enamus väävliühendeid eemaldatakse naftast täielikult. Hapnikuühendid Hapnikuühendeist esineb naftas orgaanilisi happeid ja asfaltvaikaineid. Orgaanilised happed reageerivad aktiivselt värviliste metallidega ja seetõttu tuleb nad kütustest ja õlidest eemaldada. Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel. Asfalt-vaikaineid eraldatakse kütustest ja õlidest töötluse käigus. Nafta kasutamine Nafta on põhiline kütuse- ja keemiatööstuse tooraine. Suur osa naftast töödeldakse ümber ka õlideks. Nafta töötlemisest jääb järgi bituumen e pigi, mida kasutatakse teede ehituses. Keemiatööstuses toodetakse naftast plaste, kilet, sünteetilist kautsukit, kiudu tekstiilitööstusele,
Tärklist ei keedeta! 187 Lisatud tärklise koguste alusel jagatakse kissellid kolme grppi: 1. Vedelad kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Vedelat kisselli võib serveerida koos magusate putrude, vormiroogade, pudingute, vahukoore, sõmera riisi, magusate klimpidega. Vedelat kisselli serveeritakse ka kondiitritoodetega. 2. Poolvedelad kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Poolvedelat kisselli võib serveerida koos vahukoorega, keedisega, piimaga, hapu- või rõõsa koorega. 3. Paksud kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Paksud kissellid valatakse kohe peale valmistamist serveerimisnõudesse jahtuma. Neid võib valada jahtuma ka vormi, mis on külma veega niisutatud ja suhkruga ülepuistatud.
annaabi.ee 
