Seebid (4)

5 VÄGA HEA

Seebid
Seebid on:

Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad .

Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos -, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht – tuum – on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht – soop – on veekiht , mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatatakse, segatakse valtssegurite abil lisanditega ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide – liimseepide – valmistamisel ei lisata seebimassile tuuma eraldamiseks naatriumkloriidi, vaid kogu mass lastakse tarduda ja lõigatakse edasi töötlemata tükkideks (pesuseep). Valmistatakse ka kaalium - ja ammooniumseepe, mis on poolvedelad (roheline seep ).Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli seebiga pesta, sest siis eemaldatakse täiesti naharasu ja võib tekkida nahapõletik, mis avaldub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik , glütseriin jt,). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 75 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stiinapv Õppematerjali autor

Räägib seebist keemilisel tasandil, selle koostisest jne.

seep seebid

Sarnased õppematerjalid

ppt

Seep

kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks. Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks. Seebi valmistamise tehnika. · Seebi valmistamiseks taimsed rasvad töödeldakse vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Vedel taimeõli muutub tahkeks rasvaks. Keetmise juures lisatakse seebile nafteenhappeid ja kampoli, et anda seebile paremat vahutavust. Et teha seebid kõvemaks kasutatakse kaoliini. Seebi valmistamise protsessi nimetatakse seebistumiseks. Seepe liigitatakse. · VÄLIMUSE JÄRGI: vedel, tahke, pulbriline, pasta, helveste ja geelina. KASUTAMISE OTSTARBE JÄRGI: majapidamis, tualett, laste, kosmeetilised, ravim ja eriseebid. TOOTMISE JÄRGI: liim, tuum ja pooltuum seebid. Seebisortide kirjeldused. · Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis, sauna, tualett, laste, kosmeetilised ja ravimseebid.

Keemia

doc

Puhastusvahendid

....................................................................................................... 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID.............................................................................................................. 9 6. HAMBAPASTAD................................................................................................................ 10 7. KOKKUVÕTE...............................................................................................

Üldkeemia

docx

Seep ja sünteetilised pesuvahendid

Seep ja sünteetilised pesuvahendid Sisukord 1 Sissejuhatus..................................................................................... ................3 Seep................................................................................................. ................4 Seebi ajalugu............................................................................................. .......5 Kodune seebi valmistamine.............................................................................5 Seebi valmistamine kui keemiline protsess.....................................................6 Sünteetilised pesuvahendid............................................................................7 Seebi ja sünteetilise pesuvahendi võrdlus......................................................8 Kasutatud materjal.........................................................................................9 2 S

Keemia

docx

Veeprotseduurid

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pi

Iluteenindus

docx

SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE

(Chemicalland21, 2012). Tetranaatrium EDTA on molekulvalemina C10H12N2Na4O8 ning selle joonvalem on toodud joonisel 16. Selle sulamistemperatuur on umbes 300oC ja keemistemperatuur on umbes 400oC. Tetranaatrium EDTA on vees lahustuv ning selle pH on 10,5-12,5. (Chemicalland21, 2012) Kosmeetikas ja seebis kasutatakse tetraaatrium EDTA-d kelaaditekitajana ehk üldarusaadavas mõttes teeb see kareda vee pehmeks. Tänu sellele saab seep vahutada ja mustust eemaldada. Seebid ja teised puhastusvahendid töötavad pindaktiivse ainena, kuid need tõmbavad ligi metalliioone, mida leidub vees ning see muudab pindaktiivse aine mõju väiksemaks. Töödates kui kelaaditekitaja, neutraliseerib tetranaatrium EDTA metalliioonide mõju, tänu millele saavad pindaktiivsed ained teha oma tööd. Lõpptulemuseks saadakse pehme vesi ja puhas nahk. Nagu uuringud näitavad on tetranaatrium EDTA ohutu, kui seda kasutatakse väikestes kogustes (Whitmore, 2013). Joonis 16

Keemia

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata

pdf

Materjaliõpetus

Materjaliõpe

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid