docstxt/128448730471170.txt
ÜLESANNE: Iseloomusta siinse Lääne-Eesti kaardi järgi Eesti pindala muutumist maakoore tõusuliikumise tulemusena. . ÜLESANNE: Kirjelda Soome lahe poolsaarte teket ja muutumist maakoore tõusuliikumise tulemusena.
Kreeka geograafilised olud ja nende mõju tsivilisatsioonile Geograafilised olud: Mägine pind ja väga liigendatud maa koos paljude poolsaarte ning saartega Vähe tasandikke, mida eraldasid raskesti läbitavad mäeahelikud Maismaasse sügavalt lõikuvad lahed Geograafiliste olude mõju tsivilisatsioonile: Mägine pinnamood killustas Kreeka sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks Väheste tasandike ja paljude mäeahelike tõttu oli vähe maismaalisi ühendusteid Kreekat ümbritsevad lahed ja mered muutusid peamiseks ühendusteedeks naabermaadega
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib lained pole suutelised paigast nihutama, jääb teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks järsaku jalamile paigale. ehk rannabarrideks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI
5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega
suunas Lainetuse tulemusena tekivad järgmised pinnavormid: rannavallid, maasääred ja rannabarrid VT: TÖÖVIHIK lk. 59 ( ülesanne 7) Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? ( Tv. 59 ül . 8) Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud
pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna
EGEUSE KUNST Sarnaseid jooni esineb Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarte asulates. Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid paljudest väikestest ja eriilmselistest ruumidest. Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika
oleks inimestest puutumata. Pole juba sellepärast, et inimene ja kaugesse minevikku ulatuv inimtegevus on meil tänapäeval igal vähegi suuremal alal kujunenud loodusmaastiku paratamatuks ja välistamatuks koostisosaks. Rahvuspargi asukoha valikul oli vaja leida võimalikult suur maa-ala, kus oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja 4 rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel
Mõisted: Veeringe- vee ringkäik maakeral Maailmameri- katkematu veeväli Ookean- maailmamere kõige suurem osa Väin- merekitsus mis ühendab ookeane, meresid või nende üksikuid osi Sisemeri- meri, mis on ümbritsetud maismaaga ja mis on suurema veekoguga ühenduses väinade kaudu. Ääremeri- meri, mis on vaid osaliselt maismaaga piiratud ja mis on suuremast veekogust eraldatud poolsaarte, saarte või veealuste kõrgendikega Saartevaheline meri- meri, mis on ookeanist eraldatud saarte või saarestikega. Soolsus- ühes liitris vees lahustunud soolade hulk(promillides,%) Voolukiirus- vee liikumise kiirus voolusängis Vooluhulk- vee kogus, mis läbib ühe sekundi jooksul jõe ristlõiget Lang- mingi jõelõigu kõrguste vahe Delta- jõe harudest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Soot- jõesängist eraldunud seisuveekogu, endine jõelooge.
selgelt kolm põhipiirkonda. Kõige viljakam ja tihedamini asustatud on Venemaa Euroopa-osa, eriti selle lõunapoolmik. See kujutab endast suurt lauskmaad, mida ääristavad lõunas Kaukasuse ja idas Uurali mäestik (Põhja-Uuralis kõrgeim Sablja mägi, tuntud kui "mõõgamägi"). -4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks osaks: Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lauskmaa ja mägine idaosa. Viimast koos poolsaarte ja paljudest saartest liigestatud Vaikse ookeani rannikuga tuntakse Kaud-Idana.Venemaa tugevasti liigestatud ja hõredalt asustatud põhjarannikut uhuvad Jäämere ehk Artika ookeani külmad veed. Seal asuvad suured saarestikud, nagu Novaja, Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart:
Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna
ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES MAASÄÄRTEGA LUITERANNIK LUIDE LAGUUN MAASÄÄR PIKILAINETUS JA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS, POOLAS, EESTIS HIIUMAAL JA SAAREMAAL. DELTARANNIK DELTA ON HARGNENUD JÕESUUE. SUUDMEALAL ON VÄGA VÄIKE LANG JA AEGLANE VOOLUKIIRUS. JÕE POOLT KAASASKANTUD KIVIMMATERJAL SETTIB, TEKIVAD SETTESAARED JA JÕGI
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande.
paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri ning Prangli saar
...................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega
1) Järskrannik seal sügavneb veekogu kiiresti, lained jõuavad kaldale suure energiaga. Selle tõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad rannaastangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliidsesse aluspinna kivimisse, siis nim. seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutel on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. 2) Laugrannikud seal on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna lained kaotavad juba rannajoonest eemal oma energiat. Rannale jõudes on laine ainult setteid liigutav jõud. Ainult tormi lainetus suudab kaasa haarata jämedamaid osakesi ning paisata neid rannanõlvale, rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid
Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Tallinna Tehnikakõrgkool 4 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 2.2 Veeteed Eesti on Läänemere idaranniku kolmest Balti riigist kõige enam merega seotud. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on meie rannajoone pikkuseks 3794km. Regulaarne meresõit Eesti vetes algas hansaaegadel, XIII sajandi lõpupoolel. Tolle aja algeliste navigatsioonivahendite ja meie rannikumere füüsilis geograafiliste iseärasuste(eriti arvukate madalate ja madalike ning keerulise rannajoone) tõttu oli navigeerimine äärmiselt ohtlik. Enamik kasutatavast asfaldist ei Kuidas ole võetud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks
Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Balti klint Pakri poolsaarel Rahvuspargi lõunaosa
jääb järsaku jalamile paigale. rannabarrideks. Lainete tegevus rannikul. · Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? tuule suund Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad
*Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad suure energiaga, tekivad kulutusrannad, lained purustavad ja kannavad setteid rannajoone lähedalt ära ja sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjal kantakse lahepäradesse, kus see settib. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed puudutavad põhja juba kaugel ja kaotavad randa jõudes energia ning toovad randa vaid setteid. Kui
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014)
jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks Maapinna osa, mis mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas
Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes
lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning
inglismaa sadamaid . Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime . Ekspeditsiooni lõpus kirjutas Krusenstern aruande , kus Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka Läänemerel. 1890 . aastal võttis Bellingshausen Rootsi laevastikuga osa merelahingust
Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged. *Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks. *Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid
L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik Rannikumadaliku kliimat m6jutavab Soome lahe aeglane kylmumine sygisel ja aeglane soojenemine kevadel, kui kestavad jahedad ilmad kauem naaberaladest. Iseloomulikud on tugevad tuuled, mis valdavalt puhuvad l22nest ja loodest. Veestab seda ala paljude Soome lahe vesikonna j6gede suudmealad. Keila-, V22na-, Pirita-, J2rvala-, V6su-, Selja-, Kunda-,Pyha-,S6tke-, Narvaj6gi.. J6eorud kulgevad piki tektoonilisi l6hesid ja on mandrij22 poolt laiemateks
aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed
Lainepikkuse vähenemine aga omakorda tõstab lainekõrgust. Seda siis niikaua kuni teatud sügavuses lained murduvad laine hari liigub kiiremini kui veeosakesed sügavamal. Sellega kaasneb ka suur purustav jõud, milline kulmineerub rannajoone lähedal, muidugi sõltuvalt ranna profiilist. Isegi suured ookeanilained muudavad oma suurust kui ka liikumise suunda sõltuvalt rannalähedase merepõhja reljeefist. Lained võivad painduda kaugele merre ulatuvate poolsaarte ümber. 2. Hoovused-Nende mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu. Põhjustavad siis piki- v põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (n põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel v haldamisel. 3. Jõgede tegevus -mõju avaldub eelkõige merepõhja setetega varustamises. Viimased on akumulatiivsete rannavormide lähtematerjaliks 4
taandunud ja paljud aastatuhandeid tagasi kunagisel 4 mererannikul tekkinud luited on jäänud nüüdisrannast kaugele - neid nimetatakse ka sisemaaluideteks. Luited : 5 Rannikutekkelised pinnavormid Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir on lahtesid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merepoolsemate saarte merepoolseid külgi. Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pank-rannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute tüübid: 6
reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht, Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna Kitsas, mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve läheduses ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad
Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali. • Materjali liikumise suund sõltub sellest, mis nurga all lained randa jõuavad. • Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid.
(pole sademeid, püsivad kõrgrõhuala, maailma suuremad kõrbed, aurumine ületab sademete hulga) Põhjapoolustel on magedam, sest seal on liustiku sulamine (magevesi) ja vesi ei auru nii kiiresti 32. Kuhu kujuneb joonisel tõenäoliselt maasäär? Maasäär tuleb sinna, kus rannajoon muudab järsult suunda 33. Miks ja kuidas rannikud aja jooksul muutuvad? Rannikud muutuvad aja jooksul sirgemaks ehk õgvenevad. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. 34. Selgita põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest
rannavallid, barrid), hoovused(kannavad ära setteid), tuul(luited, kuhjab setteid), merejää(külmudes kaitseb rannikut, kulutab), taimed ja loomad(kinnitavad maapinda juurtega, tallavad maapinda, söövad taimi), jõed(toovad setteid, delta rannik) ja inimene(tallab, kaitserajatised). Rannajoone õgvenemine rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda,
Viru lavamaa. Ala lõunapiir on kõige paremini eristatav seal, kus maastikurajooni piiri määratlev Põhja-Eesti paekallas esineb järsu astanguna. Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused. (Linkrus 1998) Rannikumadaliku laius varieerub paarist meetrist paarikümne kilomeetrini. Kõige laiem on see Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaarte juures (19-20 km) ning kõige kitsam (kohati vaid paarimeetrine) on see Harju ja Viru lavamaa põhjapiiril paiknevate pankade juures. (Arold 2005, Linkrus 1998) Joonis 1. Soome Lahe rannikumadalik. 2016. Eesti Entsüklopeedia. 3 1.2. Geoloogilised iseärasused Maastikurajooni geoloogilise ehituse peamiseks kujundajaks on olnud mandrijää ning selle sulamisveed. Erinevad setted ning pinnavormid on kujunenud nii mandrijäätumise käigus,
jääaja eelsel ajal kui ka erinevate jääaegade kulutuse toimel. Poolsaared jätkuvad veel pikalt veealuste künnistena, mis ulatuvad kohati saartena üle veepinna. Künniste pikkus on 19-21 km (Viimsi, Pärispea). Praegustel ja endistel (Läänemere arengu astmed pärast jääaega) randadel on palju rändkive, mis valdavalt pärinevad Soomest ja Rootsi aladelt. Rändkivid moodustavad ulatuslikke kivivaresid ja kivikülve, viimaseid on eriti palju poolsaarte põhjaotsades. Palju on suuri rändrahne, mis ilmestavad maastikku. Suured rändrahnud on looduskaitse all. "Ürglooduse raamatusse" on kantud 122 rändkivi või kivikülvi, millest looduskaitse all on 25. Hiidrahnudeks nim. kive mille läbimõõt on 10 m või ümbermõõt üle 25m. Esineb liivaluiteid. Liivad on kuhjunud viimse jäätumise lõpul, kui siin olid jääserva ees suured järvetasandikud kuhu liiv settida sai.
m) ja tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht -- Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna. Kitsas (mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv) kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena.Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve nõos ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel. Peipsi järvest põhja poole jääv madalik on maastikuliselt tuntud Alutaguse nime all. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus
eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn Berliin asub 52°31 põhjalaiuse ning 13°25 idapikkuse vahel. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast.
rahvuspargi territooriumile. Lahe laius on 23 km ja see jääb Elda ja Eeriksaare poolsaare vahele. 10) Kihelkonna laht asub Saaremaa lääneosas Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi saare vahel. 11) Kiirassaare laht asub Saaremaa läänerannikul Papissaare ja Kuusnõmme poolsaare vahel Kihelkonna valla territooriumil. 12) Kuusnõmme laht on laht Lääne-Eestis Saaremaa läänerannikul. Jääb Eeriksaare ja Kuusnõmme poolsaarte vahele. Lahes asub mitu väikset saart (teiste seas Kurgurahu, Lambarahu, Võrkrahu ja Umalakotid). 3.3 Saared Vilsandi rahvuspargi aladel on 43 saart : 1)Aherahu 2)Antsulaiud 3)Kalarahu 4)Kitselaid 5)Kolmekivirahud 6)Koerakuiv 7)Kuivarahu 8)Kurgurahu 9)Käkimaa 10)Käkirahu 11)Laasirahu 12)Lambarahu 13)Lausma saar 14)Linderahu 15)Loonalaid 16)Mihklirahu 17)Noogimaa 18)Pihlalaid 19)Piskumadal 20)Punasekivirahu 21)Pätsurahu 22)Rannasitik 23)Riinurahu 24)Saarejaagu rahud 25)Salava
juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Rahvuspargi asukoha otsingutel lähtuti sellest, et oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel.
setete kuhjumine. Tekivad madalaveelised osad-koolmekohad. Looked suurenevad ja aja möödudes võib suurvee ajal leida ühe looke tipp teise ja vana Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e looge eraldub. Tekib seisva veega veekogu- sood. Jõelamm on jõesetetest õgvenemine. Poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui koosneb tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Pideva lahtedes, seega kandub poolsaare otstest lahti murtud materjal sängimuutuse tagajärjel moodustub lamm. Suurte looklevate ja rohkesti setteid lahepäradesse, kus see settib.
niiske pinnase korral 7. Mere kuhjuv ja kulutav tegevus Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamast kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale
annaabi.ee 
