Vana-Kreeka geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile (0)

Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile
Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared
Geograafilised olud:

• Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega
  
• Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed
  

• Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud
  
• Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri
  
• Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega
  

• Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all.
  
• Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike- Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks
  

• 8. sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd
  
• Kreeklaste huvi võõraste maade põhjustas osalt vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse
  
• Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus
  
• Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel
  
• Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt. Nõnda hakkasidki kreeklased Väike –Aasias elanud lüüdlaste eeskujul 7. Sajandi lõpus eKr müntima hõbedat