Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM
vetsupott nagu Rein Taagepera väidab, vaid me oleksime arenguvõimeline noor riik, kes tahab edasi eksisteerida. 2008 aastal me näeme tulevikku üsna tumedates toonides. Projekti Säästev Eesti 21 eesmärk on arendada Eesti jätkusuutlikust aastani 2030. Selle ideeks on murda välja praegusest bürokraatlikust süsteemist ning luua nii nimetatud arenguvõrgustikud. See hõlmab nii majandust, kultuuri kui ka keskkonda. 51 riigikogu liiget olid projekti pooldajateks ning pistisemeister ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan kommenteeris projekti kui valemit edu saavutamiseks. Säästva Eesti 21 märksõnad on vaid õilsat laadi: kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Paraku on pärast 2005 aastat eesti ühiskond allamäge liikunud. Loomulikult ei ole selles süüdi Säästev Eesti 21. Kõik teavad, et ilma sihtideta on võimatu midagi saavutada, eriti Eesti segaühiskonnas.
on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide puhul mängis suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma liitlasteks teha, et hiljem eestlased venestada, tehes seda kõike kavalalt ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all. Seetõttu oli eestlaste hilisem pettumine vene võimus veel eriti ränk.
1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis, deprekas, fasismi tõus, Hispaania kodusõda muutsid paljud haritlased vasakpoolse ideoloogia pooldajateks. Seetõttu näis mehhiko kunst hästi sobivat eeskujuks USA monumentalistidele. Mitmed mehhiklased töötasid ka ise USA-s, kuid nende teoste ühiskondlikest ideedest püsivama tähendusega oli ameerika kunstnike ja publiku harjutamine julge, euroopalikust realismist erineva vormikeelega. 4. Saksamaal ja Nõukogude Liidus keelustati avangardistlik kunst 1930. a alguses. Võimud õhutasid viha, mida harimatud inimesed on tundnud kõige uue ja võõra
pealt mõistma tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intelluktuaalid ei kahelnud vähimalgi määral inimeste rasside alusel järjestamise kohasuses ja sündsuses indiaanlased olid valgetest madalamal ja mustanahalised kõigist kõige madalamal. Üks grupp - nn. karmi käes poliitika pooldajad olid seisukohal, et mustad kuulusid madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist. Teine grupp nimetame neid leebe poliitika pooldajateks oli päri, et mustad olid alaväärtuslikud, kuid arvas samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsitasemest. Tol ajajärgul peeti valget inimest just selleks õigeks ja targemaks rassiks , kes peab inimkonda edasi viima, sest miks muidu ei ole suutnud musta rassi esindajad luua ühtegi püsivat tsiviliseeritud ühiskonda. Benjamin Franklin, kes pidas mustade alaväärtuslikkust tingituks ainuüksi kultuurilistest
USA-ga. Ühelt poolt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteem , teiselt poolt aga sõlmiti terve rida kahepoolseid lepinguid. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. SISEPOLIITIKA – 1919.-1920. Iseloomustas USA sisepoliitikat nn „punane hirm“. Kartus, et enamlaste edu Venemaal innustab ka Ameerika punaseid vägivallategudele. 1920 aastal jõustunud alkoholi seadus mõjutas tugevasti USA ühiskonna arengut. Seadus lõhestas ühiskonna kaheks: keeluseaduse pooldajateks ja vastasteks. 2. VÄLISPOLIITIKA JA MAJANDUS– valitsesid endiselt isolatsionistlikud meeleolud. Saksamaaga sõlmiti separaatrahu. Koos Prantsusmaaga üritati saavutada ka sõdade keelustamist , kuid erilist edu see ei toonud. 1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega
samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes
ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine 16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov
kes levitasid islami usku. Siis üritas ta lahendada saksa vürstidega probleeme. Olid suured konfliktid Prantsusmaaga. Ta oli esimene valitseja, kes loobus omal soovil troonist. 3.3 Reformatsioon Saksamaal 1. Kuidas jaotas reformatsioon Saksamaa ühiskonna? Saksamaal tekkis kaks leeri. Põhja- ja idapoolsetel aladel oli luteri usk, aga Lõuna- ja Lääne-Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Ühiskond lagunes luteri usu pooldajateks ehk protestantideks. Katolikku usku pooldasid keiser ja paavst. 2. Kuidas innustas M. Lutheri õpetus Saksa talurahvast? Nad leidsid, et Lutheri õpetussõnade järgi on põhimõtteliselt ka neil õigus kunagi kaotatud kogukonnamaad tagasi saada ja ühiskasutavaks muuta. 3. Selgita termin Saksa talurahvasõda? 1524-1525 talurahva ülestõusud. 4. Too välja 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu sisu ja tähtsus.
muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust
Ta toodi koos abikaasa Marie Antoinette'iga tagasi Pariisi. Kuningas arreteeriti. Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks. Vabariigi väljakuulutamine ja kuninga surmamine 1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad. 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.
halval järjel. Linnades puudus korralik veevarustus ja kanalisatsioon, arstiabi ja koolivõrk ei tulnud toime kasvava elanikkonna vajadustega. Samas investeerisid rikkad nendesse asjadesse vähe ja panid töölistele peale üha suurema töökoormuse, mis lõpuks viis välja sotsialismi tekkeni, mis kaitses eelkõige tööliste huve. Tunnused: Ühiskonnas ei tohi olla varanduslikku kihistumist Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond. Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest. 6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism. Marksism: Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel Sotsiaaldemokraatia: Võimule saadakse rahumeelseid vahendeid kasutades ehk valimiste abil
liikumine. 4 4. Femininismi erinevad harud. Feminismi erinevad harud tunnistavad küll kõik naiste allasurutust ühiskonnas, kuid lahenduste väljapakkumisel on nad erineval seisukohal. Liberaalfeminismi arvates on naiste allasurutuse põhjuseks võimaluste ja hariduse puudumine.Lahendust nähakse haridus- ja majandusinstitutsioonide kaudu. Liberaalfeminismi pooldajateks võime pidada selliseid filosoofe nagu Simone de Beauvoir ja Martha Craven Nussbaum. Marksistlik feminism seob naiste allasurutust eraomanduse tekkega. Arvatakse, et naiste allasurutuse põhjused on otseselt seotud ühiskonna majandusliku korraldusega. Laheduseks peetakse ühiskonna struktuuri muutmist, mis eeldab radikaalset sotsiaalset muutust majandusstruktuuris ja klassipõhise ebavõrdsuse kaotamist. .
22.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud §23Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate sooovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielinaistega.Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad tänavalahinguid. Vaesus õi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Itaalias jagunesid linnad:keisri ja paavsti pooldajateks. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele.kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. 23.Linnarahva pidustused §23 kuna inimesed rikastusid linnas ja tahtsid seda kõigile näidata, siis korraldasid nad aadlike eeskujul pidusid. Linnavõimud andsid välja luksusmääruseid.Määrati ära kes võib kus
Enamik Põhiseaduslikul Nõukogul osalenud saadikutest sai aru, et Iseseisvussõja ajal vastu võetud Konföderatsiooni Artiklid ei tööta. Tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Osa delegaate soovis tugeva võimuga keskvalitsus, mis piiraks osariikide õigusi. Neid hakati nimetama föderalistideks (st föderatsiooni ehk liitriigi pooldajad). Teised pooldasid nõrka keksvõimu. Neid kutsuti antiföderalistideks ehk konföderatsiooni (riikide liidu, mitte liitriigi) pooldajateks. Sageli nimetati ka antiföderaliste vabariiklasteks, sest nad pooldasid osariikide suuremaid õigusi. Veel tekitas vaidlusi osariikide esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Väiksemad osariigid nõudsid võrdset esindatust, et igal osariigil oleks Kongressis võrdne arv esindajaid. Selle vastu olid suuremad osariigid, sest pidasid seda ebaõiglaseks. Ülemkojas ehk Senatis on igal osariigil võrdne arv esindajaid ehk senaatoreid (praegu on igal osariigil kaks senaatorit)
institutsioonid ümber korraldada Eesmärgid: 1) Religioosne sallivus 2) Ühtlustatud seadused 3) Liberaalne majandus 4) Humaanne karistussüsteem 5) Tsensuuri kaotamine Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust alamete heaolu parandamiseks. Põhiidee: "Monarh on riigi esimene teener!" Friedrich Suur(Preisimaa) Katarina II (Venemaa) Joseph II( Austria) Ajasid erinevat poliitikat, kuid kuulutasid end valgustusmõtte pooldajateks. Nende riikides oli aadel piisavalt tugev jõud, et takistada valgustatud valitsejate tegevusvabadust. Valitsejad elasid rahvusvahelises süsteemis, mis oli nõrkadele riikidele ohtlik. Vajadus säilitada kontrolli andis võimaluse väheste järelandmiste tegemiseks reaalsuses. Kokkuvõttes ajasid Ida- Euroopa valgustatud valitsejad üksteise ja naaberriikide suhtes röövellikku poliitikat. Nt. Katarina II muutis Venemaa vallutuste kaude maailma suurimaks riigiks. Preisimaa
Melchior Hoffmann-üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus) Vana-Liivimaal reformatsiooni pooldajad olid linnas olevad vaesed inimesed. Talupoegadeni see ei jõudnudki. Ka keskmise jõukusega linnakodanikud ja palju maa-aadlikke(feodaale) Feodaalid pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud,piiskopid,ordumeister. Pärast reformatsiooni vaibumist ei tunud kohe siia Lutheri kirik, kuna nendest põhimõtetest ju aru ei saadud. Terve 16 saj vältel säilis katoliku kirik, aga säilisd ka reformeeritud kogudused. See, et me täna oleme lutherlik riik on sellepärast, et me 16 saj langesime Rootsi võimu alla. Rootsi võim kinnistas täielikult luterluse.(alles 17 saj täielik luterlus) 1555 euroopas Augsburgi usurahu, mis ütles, et ''Kelle võim selle usk''
· Saksa humanist. · Peeti koos Erasmusega ,,Saksamaa kaheks silmaks". · 1509. aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega. · Teoloogid taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist, väites, et need on kristlusele vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised. · Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja ,,pimedusmeesteks" (obskurantideks). · Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat. · Alahoidlikud usuteadlased väitsid, et kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma mis tahes kriitikast puutumata. Ulrich von Hutten · Sündinud 1488. aastal. · Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad. · Teaduskraad jäi omandamata.
revolutsioonilist osa 19. sajandi jooksul üha arvukamaks, samuti võtsid radikaalseid ideid sageli omaks tärkava keskklassi (linnakodanluse ja haritlaskonna) noored liikmed. Sotsialismi-, kommunismi- ja anarhismiideede kõrval levis Venemaal ka rahvuslus, mille võttis omaks konservatiivne osa ühiskonnast. Seetõttu on 19. sajandi vene mõtlejad jagatud tihti ka slavofiilideks (ehk siis vene traditsioonilise elulaadi ja absolutistliku valitsemisviisi pooldajateks) ja läänlasteks (ehk liberaalideks).Esimesed pooldasid senise süsteemi püsimist, teised jagunesid omakorda liberaalse demokraatia ja sotsialismi pooldajateks. Aleksander I 1777-1825 Keiser 1801-1825, Paul I poeg. Oli esialgu üsna liberaalne ja valgustatud monarh, ent peale 1812. aastat on teda nähtud juba pigem konservatiivse monarhina. Kuni 1812
aastal, kui maailmas hakkas langema kohvi hind, millest Rwanda eksport nii eluliselt sõltus. See andis hea võimaluse pagendatud rwandalastele sisse tungida.3 Järgnevalt puhkesid 1990. aasta oktoobris hutude poolt juhitud valitsuse ja tutside RPF-i vahel, kes tulid Ugandast, teravad piiriäärsed konfliktid. Selle rünnaku tagajärjel algas tutside vastane propaganda, mistõttu ka Rwandas elanud tutsid ja ka osad konflikti rahumeelselt lahendada püüdnud hutud kuulutati RPF-i pooldajateks ja riigi reeturiteks.4 Rwanda kodusõda oli alanud. 1993. aastal pöördusid Rwanda ja Uganda ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega tuua nende ühisele piirile vaatlejad, kes ennetaksid militaarseid tendentse piiril ja eelkõige sõjalise varustuse transporti. Sama aasta märtsiks saadeti hea tahte missioon teele, kes jälgiks, et piiril ei toimuks mingit sõjalist tegevust. 5 Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni
Reiman, O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem. riigikord, Asutav Kogu. Võttis aluseks kadettide programmi (Konstitutsioonilisdemokraatlik Partei – ehk kadetid – ülevenemaaline liberaalne partei, kellest sai keskne tegija riigi poliitilises elus kuni 1917.a. sügiseni välja. Nõudmised Venemaa moderniseerimiseks. Seisuslikud piirangud kaotada, kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Jäid ühtse ja jagamatu Venemaa pooldajateks, mis polnud eestlastele vastuvõetav. 1905.a. rev päevil oli kadettide ridades Peterburis enam kui sajameheline Eesti grupp. Veebruarirevolutsiooni võit tähendas selle partei tegelikku lõppu. Eestit puudutavates asjades võttis aga kadettidest erinevaid seisukohti. Reformid, mis oleks eestlased võrdsustanud baltisaksa mõisnikega. Nõudis talude väljaostmist kindlaksmääratud hinnaga, kroonumaade jaotamist taludeks. Kaitses eraomandi põhimõtet maakasutuses.
Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu
*abielluti hiljaloomulik iive tavaliselt negatiivne 25.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud *Kasvasid aegajalt üle relvastatud kokkupõrgeteks *mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsija aadlisuguvõsad tänavalahingud *mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta *itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks 1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõunaning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid
samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes
Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega / kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused siiski ka naistel. Pärandiosa tütardel poole väiksem, põhj endusel, et neil ei tule peret ülal pidada. Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks
,,Ma kardan raamatu avaldamist", kirjutas Tolkien oma sõbrale, ,,võimatu on mööda vaadata sellest mis seal kirjas on. Ma paljastasin oma südame püssitorude ees." Arvustused olid head. Peagi selgus, et esimese trüki kolmest ja poolest tuhandest eksemplarist nõudluse rahuldamiseks ei piisa. Poolteist kuud pärast väljaandmist telliti uus trükk. 20. oktoobril 1955 ilmus triloogia viimane osa ,,Kuninga tagasitulek". Arvamusavaldajad jagunesid selgelt pooldajateks ja vaenlasteks. Müüginumbrid aga vaenlaste arvamusest ei hoolinud, vaid jätkasid kasvamist. Suur muudatus müüginumbrites toimus aastal 1965, mil plahvatas skandaal USA turul avaldatud ,,Sõrmuste isanda" piraatversiooni osas. Vallandunud dispuut pälvis laialdast huvi ning seetõttu oli Tolkieni nimi ja tema raamatute pealkirjad Ameerikas nüüdsest hästi tuntud. Ja nüüd algas ,,kultus ülikoolilinnakutes". ,,Sõrmuste isand" sai sadade
............................................................................................................................... 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus? Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4
· Juhtum omandas väga suure poliitilise tähtsuse. Esindas väike Aisa ju Abu Bakri ja Omari suguvõsa. Prohveti lähim veresugulane oli Ali, kuid Abu Bakr tahtis ise prohveti järeltulija olla. Kahe ,,partei" vahel olid lahvatanud pinged, Muhamed oli 2 tule vahel. Kuid Mediinas oli veel kolmaski partei, munafiqunid, eesotsas Abdallah ibn Obaiga, kes tahtsid samuti võimu enda kätte saada. Usklikud jagunesid Ali või Abu Bakri pooldajateks, ning munafiqunid ässitasid kõiki kõigi vastu. · Muhamed läks Aisa vanemate majja (kus Aisa ennast peitis) ning sai seal ilmutuse. Jumal kinnitas,et naine on süütu ning nii laheneski olukord. Aisa aga vihkas elu lõpuni Alid,sest see tahtis,et Muhamed Aisast lahutaks. Selletõttu saigi hiljem islami suur lõhenemine teoks. Ali pooldajatest said siiidid ning sunniitideks said need, kes järgnesid prohveti rajatud teed mööda Abu Bakrile ja Omarile.
toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). 2. Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt, kes arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Carl Robert Jakobson 1841-1882 Töötas pärast Valga J.Cimze kooli lõpetamist Tormas oma isa järglasena kösterkooliõpetajana. Vastuolude tõttu mõisniku ja pastoriga lahkus
Loobuti alkeemikute tarkade kivi otsingutest ning keemia ei piiranud end enam ka iatrokeemia eesmärgiga valmistada ravimeid ja muid kasulikke aineid, vaid keemiakatsed said omaette eesmärgiks. 18. sajandil sai flogistoniteooria juhtivate keemikute seas üldtunnustatuks. Isegi siis, kui prantsuse keemik Antoine Lavoisier oli 1775 avastanud, et põlemisprotsesside aluseks ei ole mingi aine äraandmine, vaid hapniku vastuvõtmine õhust, jäid paljud algul ikkagi flogistoniteooria pooldajateks. Rootsi keemik Torbern Bergman määras 1780 eri metallide flogistonisisalduse. Need arvud vastavad elektrokeemilistele ekvivalentidele. Aastal 1783 lükkas prantsuse keemik Antoine Lavoisier flogistoniteooria ümber ning seletas põlemist reaktsioonina hapnikuga. Flogistoniteooria kummutamist peetakse sageli moodsa keemia alguseks. Siiski toimus korralik keemiline uurimistöö ka juba flogistoniteooria raames. Tänapäeva
grand opéra ja Wagneri muusikadraama näol; 2) programmilise muusikana: heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi (nendele vihjab pealkiri või on teosele lisatud spetsiaalne programm). Sümfoonilises muusikas väljendab viimast taotlust uus zanr sümfooniline poeem, millele pani aluse Liszt (13 sümfoonilist poeemi). 19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik
poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui munagi varem. Selle perioodi kunsti kohta on käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Postimpressionismist saab rääkida põhimõtteliselt ainult prantsuse kunstis. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud aga hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid
Nn 35 protess toimus 1920. aastal. 1921. aasta kevadel õnnestus kaitsepolitseil arreteerida Viktor Kingissepp, kes mõisteti surma ja vähem kui ööpäev pärast tabamist lasti maha. Aga sellest toibuti õige pea ja Kingissepa juhtimise võttis üle Jaan Anvelt. Jaanuaris 1924 suleti praktiliselt kõik kommunistide kontrolli alla läinud legaalsed organisatsioonid - kinni pandi need organisatsioonid, mis kommunistide kihitustööde järel kuulutasid end kommunsitliku internatsionaali pooldajateks. Nov 1924 nn 149 protsess. Selleks ajaks oli rahva meeleolud niivõrd teravakas aetud, et seda protsessi saatsid mitmed vastuolud. Jaan Tomp anti protsessi käigus eraldi sõjavälja kohtu alla ja lasti maha - oli avalikult hõiganud "Elagu Eesti töölisrahva valitsus!". Kommunistlik liikumine aga jätkas - sekkus Moksva ja nõudis süüdimõistetud kommunistide väljaandmist. Kuna arreteerituid eestlasi NSV Liidus ootas raskem karistusmäär kui Eesti
d'Artagnanile ja kutsus nad järgmiseks päevaks enda juurde einele. D'Artagnan oli rõõmust pöörane. Nagu teada, oli tema eluunistus saada musketäriks. Ka kolm sõpra tundsid ülisuurt rõõmu. «Jumala eest, see oli sul geniaalne mõte,» lausus d'Artagnan Athosele. «Nagu sa ütlesid, saime kuulsaks ja meil oli võimalus kõnelda väga tähtsatest asjadest.» «Nüüd võime kõike seda jätkata kahtlust äratamata. Sest jumala abiga peetakse meid tulevikus kardinali pooldajateks.» Samal õhtul läks d'Artagnan tervitama härra des Essarts'i ja teatas talle enda edutamisest. Härra des Essarts armastas väga d'Artagnani ja pakkus talle oma abi: väeosa vahetamine tõi endaga kaasa kulutusi, mis olid seotud varustuse muretsemisega. D'Artagnan keeldus. Kuid kasutades head juhust, 497 andis ta härra des Essarts'ile teemandi, palus lasta selle ära hinnata ja rahaks teha. Järgmisel hommikul kell kaheksa astus d'Artagnani juurde sisse härra des Essarts'i
annaabi.ee 
