põllumajandusökonoomia (0)

KORDAMISKÜSIMUSED I 1.1 Teaduse olemus. Põllumajandusökonoomika koht teaduste süsteemis 1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta?
Vajak ja valik
Tuleb teha valik, mida osta. See on kopromiss kui loobumiskulu (alternatiivkulu). 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Põllumajandusökonoomika ülesandeks on uurida põllumajanduses toimivaid 
majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale egektiivse tootmise 
alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. Põhiülesandeks on alati olnud ressursside 
ja vajaduste tasakaalu leidmine, millega ühiskond ja riigid on läbi ajaloo kokku 
puutunud.  3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? Põllumajandusökonoomika on oma arengu vältel tihedalt seotud agronoomiaga, 
iseäranis õpetusega maaviljelussüsteemidest. (maaviljelus on sagely ainult ühe pika 
tootmisliini järjestuse algus). Põllumajandusökonoomikas on uuritav majandusharu 
(s.t põllumajandus) üheaegselt nii teaduse objektiks kui ka rakenduskohaks.
Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult 
efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks.  4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja põllumajandusökonoomika seost  sellega
ettevõttemajandusteaduse (käitisõpetus) üks osa (kuulub) on 
Põllumajandusökonoomika. Need mõlemad kuuluvad majanduse üldteooria alla. 
Nende mõlema ühtseks uurimisobjektiks on majandus, s.t inimeste sihipärane tegevus,
mis lähtub ratsionaalsusprintsiibist ja on suunatud vajaduste rahuldamisele. 
Põllumajandusökonoomikas on uuritav majandusharu (s.t põllumajandus) üheaegselt 
nii teaduse objektiks kui ka rakenduskohaks.  5. Mis küsimusega võiks  iseloomustada põhjuslik-tagajärgset seost? Põllumajandusökonoomika aineks on vastavas tootmisviisis välja kujunenud (ja 
kujunevate) majanduslike suhete põhjuslik-tagajärgsete sõltuvuste ja struktuursete 
seoste uurimine. Seega küsimus võiks olla missugune? (missugune on lõpptulemus) 6. Selgitage, mida tähendab ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika puhul  kasutatav põhjuslik-tagajärgset seoste uurimine. Tooge näide 
põllumajandusettevõtte seisukohalt.
Põllumajandusökonoomikale on iseloomulik: sidemete tugevnemine teiste teadustega 
(nt matemaatika, sotsioloogia, küberneetika, psüholoogia) nagu agronoomiaga ja 
tehniliste teadustega; uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse 
raames. 
Näide: (põhjuslik-tagajärgne on filosoofiline mõiste, mis iseloomustavad 
nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, mille ühe nähtuse toimumisel 
tekib teine nähtus. Põhjuste ja tagajärgede kaudu seotud sündmuste rida nim 


põhjuslikkuse ahelaks, mis on ruumis ja ajas pidev ilma alguse ja lõputa).Ettevõtte 
kohapealt, et  7. Selgitage, mida tähendab ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika puhul  kasutatav struktuursete seoste uurimine. Tooge näide põllumajandusettevõtte 
seisukohalt. 
Tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse 
kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku 
arengu kiirendamise.
Ettevõtte seisukohalt: kasvatatakse neid tooteid ja loomi, mis piirkonnas tarvitatakse. 
Eestis näiteks lihaveiseid, sigu, piimakari.


1.2. Põllumajandusökonoomika arengulugu 1. Millised teemad on olnud olulised põllumajandusökonoomika kui teaduse puhul  Eestis?
Üheks vanemaks teemaks põllumajandusökonoomikas võib arvata tasakaalu leidmist 
harudevahelistes suhetes. Teiseks tasakaaluteooria kõrval intensiivsusteooria. 
Kolmandaks, on põllumajandusettevõtte suuruse määratlus (kõige rohkem 
diskuteeritavamaid). Neljandaks põllumajanduse võistlusvõimelisus. 2. Nimetage mõni teadlane, kes on andnud oma panuse põllumajandusökonoomika  arengusse Eestis. 
Üks esimesi teadlasi Eestimaal, kes tootmisõpetuses rõhutas maaviljeluse ja 
loomakasvatuse sobiva vahekoora tähtsust, oli Johann Bernhard Fischer. 
Põllumajandusökonoomika agronoomilise ajajärgu alguse juures Eesti 
põllumajandusteaduse arengus tuleb juttu teha ka Wilhelm Christian Friebe 
õpetusest. Ta soovitas nagu Thaer (koos F. Quesnay-ga olid 
põllumajandusökonoomika rajajad klassikalise intensiivsusteoorias) Saksamaal, ka 
Liivimaa põllumajanduslikul tootmisel võtta eeskuju Inglismaalt. 
Põllumajandusökonoomika agronoomilisest arengujärgust Eestis võib mainida A. W. 
Hupeli tööd ja tegevust, kes esimesena Baltimaades soovitas Hupel maaparanduses 
drenaazikuivendust. Tema õpetused nuumloomade söötmise ja pidamise osas olid 
asjalikud.  3. Milline koolkond Lääne-Euroopas pidas loodust rikkuse allikaks ja kes on selle  suuna tuntumad esindajad?
Intensiivsusteooria. C. F. Hehn eistas esimesena Eestis kultuurmaa mõiste, milleks ta 
pidas maad, kus inimene on loodust töö ja kapitali abil mõjustama hakanud, et saada 
suuremat ja paremat saaki. Lääne-Euroopas tõi A. Thaer kasutusele. Samal teemal A. 
Eisenschmidt, E. Jaska, E. Vint. 4. Kes oli see teadlane Lääne-Euroopas, kes käsitles esimesena  põllumajandusökonoomikat iseseisva teadusena?
17. sajandil Eestis pastor Salomon Guberti saksakeelset õpperaamatut pidada 
esimeseks sammuks põllumajandusökonoomika õpetamisel. 
C. R. Jakobsonile (1869 aastal) kuulub esimese õpetlase au anda oluline panus 
põllumajandusökonoomika õpetusse. Aleksander Eisenschmidt on Jakobsoni tegevuse
jätkaja. 


1.3.  Põllumajandus teaduse objektina. Analüüsimeetodid.  1. Kuidas toimub ehk mis etapid läbitakse teadusteooria loomisel? Teaduse meetodi all mõistetakse uuritavate nähtuste tunnetamise viisi, nende 
käsitlemise meetodit. Ta annab alused nähtuste olemuse mõistmiseks ja uurimiseks. 
Uurimismeetod on aga töömeetod, mis võimaldab uurijal paremini nähtusi 
süstematiseerida, mõõta, klassifitseerida ja leida nähtustevahelisi seoseid. 
Probleemi formuleerimine, valitakse uurimismeetod, asutakse faktilisi materjale 
koguma, faktide põhjal tuletatakse printsiibid või majandusteooriad ja lõppeesmärgiks
on jõuda klassifikatsioonide tasandilt seaduspärasuste esitamiseni.  2. Mida ja kuidas uuritakse majandusteaduses? Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning 
nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. 
Positivistlik analüüs – tegeleb sellega, mis on. 
Normatiivne analüüs – tegeleb sellega, mis peaks olema. 
Loomise põhimeetoditeks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine.  3. Milliseid lähenemisviise majandusprobleemi uurimiseks võib kasutada? Kaks erinevat lähenemisviisi uuritavale probleemile. Üks viis on induktsioonimeetod
– selle meetodi korral tehakse järeldusi empiiriliste vaatluste põhjal ehk liigutakse 
üksikutelt faktidelt üldistustele, osalt tervikule. Teine viis on detuktsioonimeetod –
mis algab hüpoteesi püstitamises. Selle meetodi korral selgitatakse loogilise aruteluga 
teooria järeldusi ehk liigutakse üldistelt teadmistel üksikutele, tervikult osadele.  4. Mida tähendab abstraheerimine ja mis saadakse selle tulemusel? Abstraheerimine – eseme või nähtuse mõnd tunnust esile tooma, uurimisobjekti 
olulisi tunnuseid eraldama (nt meeltega me tajume, mõistusega abstraheerime). 
Abstraheerimise tulemusena saadakse majandusmudel. Mudelid on abstraheeritud 
kahes mõttes: 1) reaalsus väljaspool käsitletavat valdkonda ja 2) ebaolulised seosed 
valdkonna sees jäävad vaatluse alt välja.  5. Kuidas võib esitada majandusmudeleid? Majandusmudeleid on võimalik esitada suulise kirjelduse (verbaalselt), arvuliste 
tabelite, matemaatiliste võrrandite (algebraliselt) või graafikute (graafiliselt) kujul. 6. Mida tähendab süsteemkäsitlus ja mis seda iseloomustab? Tooge näide. Süsteemkäsitlus – tähendab süsteeme modelleerivat teadusharu. Süsteemkäsitlusele 
on iseloomulik: 1) teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb 
allsüsteemidest ning teisest küljest on ise suurema süsteemi osa, allsüsteem, 2) 
uuritavat objekti vaadeldakse süsteemina, mis on kirjeldatav tema elementide kaudu 
ja süsteemina, mille omadused, käsitlemine jmt. On ette määratud selle süsteemi 
struktuuri poolt.


7. Mida tähendab agregeerimine? Agregeerimine – tähendab ühendamine, koondama, liitma, tervikuga ühendama. 
Agrekeerimine on seotud suure infokaoga, ehk ülevaatlikkuse tagamiseks ühelaadsed 
majandusüksused agregeeritakse (ühendatakse) sektoriteks ja ühelaadsed 
transaktsioonid (tegevused) agregaatideks. 8. Milliseid tasakaaluseisundeid ja miks uuritakse? Tasakaaluseisundite analüüsi põhitehnikad on staatiline, võrdlev-staatiline ja 
dünaamiline analüüs. Tasakaalumõiste on oluline, sest aitab tasakaalust väljasolekut 
mõista. 
Staatilise analüüsi korral uuritakse, millistes tingimustes tasakaal eksisteerib;
Võrdlev-staatilise analüüsi korral analüüsitakse mudeli kahte tasakaaluseisundit 
ning ammutatakse infot tasakaalustamise mõjurite kohta. Sellest aga ei piisa müjurite 
kirjeldamiseks ajas. Viimane on tüüpiline dünaamilise analüüsi probleem.
Dünaamilises analüüsis vaadeldakse kuidas kujuneb tasakaal. Ceteris paribus – ldn k. “ülejäänu jääb samaks”


1.4.  Põllumajanduse funktsioonid. Põllumajandusliku tootmise ja põllumajandussektori  iseärasused 1. Kuidas ja millistest allikatest on võimalik saada infot põllumajandussektori ja  selle ettevõtete majandusnäitajate kohta nii maailma kui Eesti tasandil? Mida ise
olete kasutanud?
Statistikaametist, FADN (Farm Accountancy Data Network) 2. Iseloomustage vähemalt kolme trendi/muutust, mis mõjutavad maailmas toidu  tootmist.
1) Rahvastiku kasv; 2) toidu raiskamine; 3) põllumaad on koondunud väiksema arvu  tootjate kätte, selle põhjuseks vajadus ökonoomselt toota ja tehnoloogia areng; 3) 
toidu toitainetega varustamine/väärtus on tähtsam 3. Millised on põllumajanduse funktsioonid? Iseloomustage neid lühidalt. Põllumajanduse funktsioonid:
- Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega (puuvill, lina jm) kõige tähtsam 
funktsioon; - Suure osa elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas; - On tööjõu laiendatud taastootmise allikaks teistele majandusharudele; - Toidu- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumise tähtis 
allikas; - Põllumajandus koos metsandusega on tähtis osa loodusliku keskkonna 
taastootjana; - Maaelulaadi säilitamine. 4. Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse osa rahvamajanduses? Mitme näitajaga võib iseloomustada aga enamkasutatavad on:
- Tähtsuse järgi sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) lisandväärtuse alusel; - Hõive järgi; - Kulutuste (investeeringute) põhjal; - Osatähtsuse järgi väliskaubanduses.


5. Kui suur oli PM+MM+KP osakaal SKP-st ja kui suur hõivest? Mida see  peegeldab?
SKP-st
Põllumajandus (PM)
2010. a 1,9%
2020.a 1,1%
Metsamajandus (MM)
2010. a. 1,23%
2020. a 1,2%
PM+MM+KP (kalapüük) osatähtsus SKP-st 
2017. a 566,4 mln € 2,7%
2018. a 493,3 mln € 2,2%
2019. a 7008 mln € 2,9%
2020. a 581,4 mln € 2,5% Hõive alusel põllumajanduse osa võib märkida seda, et kõigile tööstusmaadele on 
iseloomulik see, et otseselt põllumajandussektoris hõivatute arv on küllalt väike ja 
vähenev, kuid üha enam suureneb hõive nendes harudes, mis on ühendatud sellega 
ühtseks süsteemiks, seega põllumajandussaaduste transpordis, laomajanduses, 
turunduses, töötlemises, finantsinstitutsioonides, teaduslikus uurimises, 
põllumajandushariduses, ajakirjanduses jne.
PM 
1999. a 35,3 tuhat in (6,1% hõivatutest)
2013. a 17,7 tuh in (2,8%)
2018. a 15,3 tuh in 2,3 %
2019. a 13,3 tuh in 2,0%
MM
2013. a 7,2 tuh in 1,2% hõivatutest
2017. a 5,3 tuh in 0,8%
2019. a 7,3 tuh in 1,1% 
PM+MM+KP
2013. a 26,5 tuh 4,3%
2016. a 25,0 tuh in 3,9%
2017. a 23,1 tuh in 3,5%
2018. a 21, 9 tuh in 3,3%
2019. a 671,3 tuh in 3,2% kõigi tegevusalade hõivatutest.  6. Milline on olnud põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss? Milliste  saaduste osas on see teistsugune?
Vaadeldes väliskaubandust, võib välja tuua, et alates 1994. Aastast on püsinud 
negatiivne põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss. Põllumajanduse osa 
väliskaubanduse käibes oli 
1999. Aastal ekspordist 11,0% ja impordist 13,1%
2012.a ekspordist 9,4% ja impordist 9,9%
2016. a ekspordist 9,8% ja impordist 10,7%


Tootegrupiti on kaubandusbilanss olnud positiivne piima ja piimatoodete ning kala ja 
kalatoodete osas, negatiivne liha ja lihatoodete ning linnumunade osas. Piimatoodete 
osatähtsus põllumajandustoodete ekspordis on aastatel 2015-2019 olnud ca 21%. 7. Iseloomustage põllumajandusliku tootmise iseärasusi ettevõtluse seisukohalt.  Põllumajandusliku tootmise iseärasuseks on ettevõtlusvormide paljusus. 
Põllumajanduse organisatsiooniline ehk tootmisalane iseärasus võrreldes tööstusega 
seiseneb ühelt poolt erisuguste tootmisvahendite (maa, taimed, loomad) olemasolus ja
teiselt poolt ühiskondoliku tööjaotuse arenemisastmes. Maaviljelust võib vaadelda kui
hankivat tootmisala ja loomakasvatust kui väärindavat ehk töötlevat ala. Praeguseks 
on paljudel juhtudel tekkinud olukord, kus üheks (väike) ettevõtteks on 
põllumajandustootja, kes toodab teravilja ja müüb selle teisele tootjale ehk 
loomakasvatusettevõttele, st toimub tootmise spetsialiseerumise protsess. Üheks kõige
üldisemaks iseärasuseks on tootmisprotsessi läbipõimumine looduslikuga. 
Tootmisprotsessi lisanduvad põllumajanduslikus tootmises produktiivvahendid – maa,
taimed, loomad jms, mis on ühteaegu nii tööobjektiks kui ka töövahendiks. 
Põllumajanduses pole võimalik valmistada toodangut ilma bioloogiliste organismide 
osavõtuta.  8. Iseloomustage põllumajandusliku tootmise iseärasusi tööaja ja tootmisaja  seisukohalt.
Looduslikest tingimustest tulenevalt on põllumajanduse omapäraks teiste 
majandusharudega võrreldes see, et toodangu valmimise aeg (tootmisaeg) ei lange 
siin ühte selle ajaga, mil toimub tööprotsess. Tööaeg on tunduvalt lühem kui 
tootmisaeg. Erinevus tootmisaja ja tööaja vahel tingib põllumajanduses tööjõu, 
vahendite ja ressursside hooajalise kasutamise aasta kestel (tootmise hooajalisus) ja 
tootmine toimub suurel territooriumil. See omakorda toob kaasa ettevõtete material-
tehnilise varustamise ja nende ettevõtete krediteerimise iseärasused.  9. Iseloomustage põllumajandussektori iseärasusi. 1. Tootmisstruktuur – eksisteerib paljutootjaid ning kuigi neist mõned võivad olla  küllaltki suured, ei suuda ükski neist üksinda muuta turul valitsevaid tingimus, 
etksisteerib täiusliku konkurentsi tingimustele vastav olukord. 2. Looduse mõju – ilmastik, kahjurite levik, kliimamuutused.
3. Toiduainete nõudluse mitteelastne iseloom – paljude toiduainete nõudlust ei  mõjuta nende hind. 4. Tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad kulutused, kuid mitte samas  proportsioonis tulude kasvuga (E. Engeli seadus) 5. Põllumajanduse tööjõu suhtune immobiilsus (vähene liikuvus). Taluperele ja  mõnele palgatud töölisele on talu nii töö kui kodu.  6. Varade kinnistatuse probleem. Põllumajanduslikus tootmises kasutavatel  põhivaradel on vähe või pole üldse alternatiivseid kasutusvõimalusi nt lüpsirobot, 
kartulikombain. 7. Põllumajandusturud on ebastabiilsed. Põllumajanduslikus tootmise sisendite ja  põllumajandussaaduste hindade muutused ei toimu samadel perioodidel ja 
ühesugusel määral. 


10. Iseloomustage E. Engeli seadust. Tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad kulutused, kuid mitte samas 
proportsioonis tulude kasvuga. Näiteks kui piim on 0.50-1.50 € ja nüüd tõstetakse 
piima hind ant alates 1.00-2.00 €-ni siis inimene, kes on harjunud toituma piimast siis 
teda see 50 sendine hinnatõus ei sega. See ei tähenda, et ta selle eest palka sai juurde. 
Kütusega on ka hea näide. Kui käia 30 km kaugusel tööle diisel kütusega, siis mõni 
nädal tagasi oli hea käia, kui diisel oli 1.299. Nüüd on diisli hinda tõstetud 1.374 peale
pean ma ikka tööle käima sama kaugele ja sama palga juures mis ennem, lihtsalt 
kulutusi kütusele teen rohkem, kuskilt mujalt pean kokku hoidma, et saaksin tööl käia 
ja saaksin kütust osta või küsin ülemuselt palka juurde. 11. Selgitage mõistet “hinnaelastsus” ja milline on see toiduainete osas.  Hinnaelastsus – on mõõtühikute näitaja, mis iseloomustab nõutava koguse muutust 
üheprotsendilise hinnatõusu korral. Hinnaelastsus koefitsient – mõõdab hinna 
suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. 
Toiduainete nõudlust tulevikus mõjutavad tegurid on elanikkonna ja sissetulekute 
kasv ning toitmuseelistused ning nende muutumine. Arenenud riikides on tarbija 
jaoks ühe olulisemaks valikut mõjutavaks muutunud toidu kvaliteet, tervislikkus, 
ohutus, päritolu. Tarbijate maitse-eelistused ja ostuharjumused on muutunud ning 
muutunud kogu maailmas üha sarnasemaks eelkõige liha ja piimatoodete tarbimise 
osas. 


KORDAMISKÜSIMUSED II Alateema 2.1 Tootmine kui süsteem 1. Mida tähendab taastootmine ja miks seda vaja on?
2. Selgitage süsteemiteooriat (nn “musta kasti”) abil tootmisprotsessi
3. Mis on ühiskondade liigitamisel agraarühiskonnaks, tööstusühiskonnaks jne aluseks?
4. Milline ressurss on infoühiskonna arenguks strateegiliselt oluline?
5. Milline on põhiline kasutatav tootmistehnoloogia tööstusühiskonnas?
6. Mille alusel toimub lihtsa- ja laiendatud taastootmisprotsessi eristamine?
7. Milliseid tootmisprotsessi sisendeid nimetatakse alternatiivseteks?
8. Mille alusel nimetatakse tootmisprotsessi lühi- ja pikaajalisteks? Mis iseloomustab  lühiperioodi? Mis pikka? 9. Mida näitab ehk millisele majanduse põhiküsimusele vastab tootmisvõimaluste rada?  Iseloomustage tootmisvõimaluste rada (kõverat) 10. Kuidas nimetatakse ühelaadsete ressursside kogumit?
11. Milliseid ressursse kajastatakse mitterahaliselt ehk natural-esemeliselt?
12. Mis kuulub põllumajanduslikus tootmises produktiivvahendite alla ja miks?
13. Iseloomustage maaressursi iseärasusi
14. Keda loetakse tööjõuressursik ja milliseid tedurid mõjutavad tööressursside hulka?`
15. Kas raharessursid kuuluvad tootmisressursside hulka?


2.2 Nõudlusteooria  1. Millised tegurid mõjutavad tulevikus toiduainete nõudlust?
2. Kuidas on muutunud Eesti tarbijate nõudlus toiduainete osas nt viimasel kümnel aastal? Tooge näide.
Nõudlus on rohkem tervislikuma toidu osas. Tahetakse mahedamat toitu, tahakse näha
kust toit pärit on, et poleks keemiat sees. 3. Millised tegurid mõjutavad toidukaupade kogu- ehk turunõudlust?
4. Iseloomustage nõudluskõverat
5. Iseloomustage Lorenzi kõverat