Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud
· 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks. Toodangu pakkumine varieerub. · Nõudluse mitteelastne olemus. Inimesed ei saa toiduta elad, nõudlus ei mõjuta hinda. · Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad : Loodusressurside hulka kuuluvad : 1. Maaressursid 2
erimasinad, mis täidavad ainult kindlaid tööoperatsioone ( nt kombainid) ja siis ka üldkasutatavad masinad (traktorid, veoautod jne). Masinakulude leidmisel kasutatakse kahesugust metoodikat: 1) traktoritele leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta, kr/h) 2) haagitavatele põllutöömasinatele, teraviöjakombainidele ja teistele erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (kr/ha). Masinatöökulude a) muutuvkulud (*kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus, *korrashoikulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest jne, *traktori ja kombainijuhi töötasu. B)püsivkuludeks: *masina amortisatsioon, *hoiukulud, *kindlustuskulud, *ettevõtte üldkulud, *intressikulud. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused 1) üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele
Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) C. TOODANG-TOODANG (ressursside kasutus on muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust) 3. Maksimumi-miinimumi seadus Vahendite muutmise korral ilmnevad maksimumi-miinimumi seaduspärasused: · suurendades produktiivvahendite (lehmade) arvu üle optimaalse piiri, hakkab piima kogutoodang vähenema ja toodanguühiku omahind suureneb · vähendades produktiivvahendite (lehmade) arvu optimaalsest allapoole, kogutoodang väheneb ja toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt. Maksimumi ja miinimumi seadus: fikseerib suhtes 'tegur-toodang' seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral saavutatakse maksimaalne toodang, mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse).
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline)
väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule. h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c h- väärindushind r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c- söötade keskmine omahind kr / kg 15. Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P- toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
Operatiivne tasand (koonuse põhi) see on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid. Enamus ettevqtjatest teab, mida on vaja ühel või teisel päeval ja paljudel neist on olemas ettekujutus oma tegevuse kaugematest eesmärkidest. Planeerimise taktikaline tasand on vahelüliks, et leida võimalikult ökonoomne tee lähimate ja kaugemate eesmärkide vahel. Eelarvete koostamisel rakendatakse kattetulu arvestamise põhimõtet. Miks just kattetulu? Paljud arenenud rigid (Inglismaa, USA, Soome, Rootsi jne.) lähtuvad pqllumajandustootmise planeerimisel kattetulust. See on lihtne moodus võrrelda erinevaid tootmisharusid nii taime- kui ka loomakasvatuses. Kasutates ühtset kattetulu arvestamise metoodikat, on võimalik võrrelda tootmise tasuvust nii ettevqtte siseselt kui ka erinevate ettevqtete vahel. Tootmise planeerimise aluseks on ökonoomiline mudel, mida skemaatiliselt võib kujutada järgnevalt.
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse
võimalik ellu viia, sest mitte kõiki majanduslikke muutujaid ei saa otseselt mõõta. Näiteks on ettevõtte tegevuse eesmärk kasumi maksimeerimine. Kasumi suurust on võimalik mõõta. Samal ajal on aga kodumajapidamiste eesmärgiks rahulolu maksimeerimine. Rahulolu mõõtmiseks aga täpne kriteerium puudub. Rahulolu saab muuta ainult kaudsete meetoditega. Majandusmudeleid võib väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või graafiliselt. Kui me räägime, et hüvise nõudlus väljendab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis on meil tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega. Nõudlusmudelit võime me kirjeldada ka matemaatilist aparatuuri kasutades, võttes aluseks, et meil on tegemist kahe hulgaga : hind ja kogus, saame me funktsiooni x=f(p) (kus x on hüvise nõutav kogus ja p on hüvise hind). Majandusteoorias kasutatakse väga sageli ka graafilist
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
määratlemine ja 3)tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine. Kulukandjatena vaadeldakse tooteid, aga järjest enam tegevusi, kuna teatud tegevuste tulemusena sünnivad tooted.tegevuspõhine kuluarvestus mõõdab kulusid ning tegevustega,kuluressurssidega ja kulukandjatega seotud tulemusi.ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. TOOTEÜHIKU OMAHIND:annab infot, kui palju toodang tootjale maksma on läinud.muutuvad kulud/tooteühikute kogus+püsikulud/tooteühikute kogus ehk (muutuvkulud+püsikulud)/toodanguühikud. 1. Traditsiooniline omahinna metoodika. Tooteühiku omahind=muutuvad kulud/ühikute hulk+püsikulud/plaaniline ühikute hulk. Paraku toodud valem eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust ja praktiliselt elimineerib
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
+ Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud = Kogukulud (kulud kokku) 40 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Varude hindamisel osalemise järgi Tootekulud ehk omahind ehk soetumaksumus ehk omamaksumus Töötlemiskulud Perioodikulud Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud Tootekulud ehk toote kulutus kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Töötlemiskulud kulud, mida tehakse tootmisprotsessis
Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3. SEGAKULUD on kulud, mis sisaldavad nii püsivat kui muutuvat komponenti. 4. ASTMELISED KULUD on kulud, mis püsivad teatud tegevustasemete juures, kuid teatud kriitilistes punktides kasvavad konstandi võrra. 5
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei
strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest
võimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust, majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused, väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem tootma, väheneb nõudlus tööjõu järele, tööpuudus kasvab. Selline verbaalloogiline mudel võimaldab prognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedamini kasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseid intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste mudelite kõrval) mudeleid
Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid Lähtudes majandusteoreetilisest bilansist vasta küsimisele, milline alljärgnevatest seostest on õige? Majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Lähtudes selles oleks firma kogukulu (TC): 1250(Õige, TC = 2x500 + 0,50x500 = 1250) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot
3. Asukoha sobivus on kontrollitud. 4. Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil. 5. Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega. 6. Klientuur on välja kujunenud. 7. Olemas on vajalikud partnerid: hankijad, krediteerijad jne. 8. Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas. 9. Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga. 10. Üks konkurent jääb vähemaks. 11. Olemas on väljaõpetatud kaader. 12. Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise miinused: 1. Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead. 2. Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates. 3. Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid. 4. Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago't on raske muuta. 5. Varude hulgas võib olla aegunud, moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. 6. Töökorraldust raske muuta. 7
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
