Põllumajandusministeerium Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral Põllumajandusministeerium · Helir-Valdor Seeder Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine,
ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet.
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit
KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6 RAHANDUSOSAKOND 4 ÕIGUSOSAKOND 4
maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium:
1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus.
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715)
Tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide, registrite jms. Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. Alatised komisjonid: tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. Kontrollib valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid: tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid?
Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus.
kasutusmäära tagamise. Metsapoliitika Metsapoliitika ja seadusandlus - kaitstes metsade tootlikkust, säilitades bioloogilist mitmekesisust ja sotsiaalseid ülesandeid Õiguslik alus Eesti säästvale arengule on sätestatud 1992. aastal jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Säästva arengu seadus võeti vastu aastal 1995. Vastavalt 1997. aastal tehtud muudatustele kohustab seadus koostama pikaajalised säästvat arengut tagavad arengukavad energia, transpordi, põllumajanduse, metsanduse, turismi, keemiatööstuse, ehitusmaterjalitööstuse ja toidutööstuse valdkonnas. Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud globaalses 21
keskkonna nimel Keskkonnaamet (01.02.2009): o Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas o Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises o Keskkonnaameti struktuur: keskkonna osakond looduskaitse osakond metsaosakond kiirgusosakond rahandusosakond haldusosakond personaliosakond õigusosakond keskkonnahariduse osakond o Keskkonnaameti ülesanded: keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine
Sellised sõltuvuspsühhiaatrilised ravikeskused on vajalikud Tallinna/Harjumaa, Lõuna- Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Ravikeskus võib olla eraldiseisev erihaigla või üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla psühhiaatriateenistuse koosseisus olev keskus. Ravikeskuse struktuuri kaasatakse: 14 1. Ambulatoorse ravi osakond, mille funktsioonideks on psühhiaatriline ja psühholoogiline nõustamine, ambulatoorne võõrutusseisundite ravi, detoksifikatsioon, kliinilised ja toksikoloogilised laboriuuringud, relapsi ennetav psühhofarmakoteraapia, pikaajaline psühhoteraapia (toetav, kognitiivne, pereteraapia, muud), eraldi kabinet opioidsõltuvate tähtajatuks asendusraviks (metadoon) koos rehabilitatsioonimeetmetega jne. Osakond töötab välja
Lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Kohustused tulevaste põlvkondade ees Keskkonnakaite Demograafia rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv teadus. Iive rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul sündide, surmade ja rahvastiku rände tagajärjel. Migratsioon inimeste ümberasumine riigis või väljapoole riiki. Avalik haldus poliitilise otsuste igapäevane ja plaanipärane elluviimine riigi- ning omavalitsusüksuste poolt. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine. Riigivalitsemise vormid Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiavõimule. Presidentalism (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi President juhib valitsust President nimetab ministrid parlamendiga läbi rääkimata Parlamendil puudub õigus avaldada valitsusele umbusaldust
Keskkonnaamet (KeA) Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́ , ühendatakse KeA alates 01.01.19 Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus AS Ökosil Keskkonnaministeerium valitsemisala • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle • ilmavaatlused • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium
3. Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. 3 Keskkonnaministeeriumi ülesanded. ·riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ·maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine ·regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine ·loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine ·järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ·ilmavaatlused ·geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine ·maakatastri pidamine ning vastavate ·õigusaktide eelnõude koostamine ·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. (6) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. (7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve vahenditest hüvitamise korra. [RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] § 101. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
kuid mida oleks oluline seadusega reguleerida; sõnastuslikud probleemid – sõnastuslikud ebaselgused, mitmetimõistetavused; probleemid praktikas rakendamisel – tegurid, mis võivad ohustada seaduse rakendumist praktikas. Selle etapi süstematiseeritud analüüs anti uuringu eraldi lisana tellijale üle 10. oktoobril 2013, et seaduse väljatöötajad saaksid eelnõu väljatöötamise protsessis ekspertide arvamusega arvestada. Lisaks koostas projektimeeskond etapist lühikokkuvõtte, mis edastati ka kõikidele ekspertidele, kes andsid esimeses etapis tagasisidet. Teises etapis paluti ekspertidelt tagasisidet LKS eelnõu 13.10.2013 versioonis (lisa 1, selle versiooni võttis hindaja eelhindamise aluseks) defineeritud mõistete kohta. Tagasiside süstematiseeriti ning kokkuvõte edastati tellijale 6. novembril 2013. Intervjuud
valitsusele kohustusi. Samuti on minister vastutav oma riigi parlamendi ja kodanike ees. Nõukogu ülesanded 1) ELi õigusaktide vastuvõtmine kaasotsustamismenetluse vormis (koos EP-ga) 2) Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine. 3) Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. 4) ELi eelarve kinnitamine koos EP-ga 5) EÜ antud juhistel põhineva ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine. 6) Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö korraldamine. Nugent on jaganud ülesanded nelja valdkonda: legislatiivne, täidesaatev, juhtiv roll ja foorumi korraldaja. Struktuur Nõukogu eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistuja riiki abistab peasekretariaat, kes valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta kulgemise. Peasekretäri abistab peasekretäri asetäitja
Algatus ja uued ideed peavad organisatsioonis olema oodatud. Uusi ideid hinnatakse kõrgelt, nende autoreid tunnustatakse. Uuenduskapitali saab mõõta selliste näitajate abil nagu registreeritud patentide, uute toodete ja teenuste arv, personali koolitusele kulutatud aeg ja vahendid jms. Süsteemikapitali koosseisu kuuluvad kirjalikud määratetud reeglid ja normid; organisatsiooni raam- ja töödokumendid, poliitikad, väärtused, kontseptsioonid, arengukavad, plaanid, korrad, protseduurid, põhikirjad ja -määrused, töökirjeldused, ametijuhendid, kompetentsiprofiilid jms; organisatsioonis kasutusel olevad tõekspidamised, käitumistavad, kirjutamata reeglid ja normid, tööõhkkond, kliima ehk tavad; süsteemid: juhtimis-, töökorraldus-, info-, motivatsiooni-, hindamissüsteem jt). Süsteemikapitalina võib neid käsitleda juhul, kui nad reaalses elus toimivad, vähendades
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele 4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid 5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu juhtimine strateegilise otsuse langetamisest tulenevatele võimalikele tagajärgedele.
õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust
õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust
probleeme. 4 Töörühm on määratlenud kümme põhimõtet, millest tuleb juhinduda digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu tagamisel, arvestades seejuures Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Koostatud on ka eelmainitud põhimõtete üksikasjalikumad selgitused. Käesoleva kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatu väljatöötamise käigus moodustati MINERVA kvaliteeditöörühma initsiatiivil kõnesolevat tegevust toetav, Euroopa Toimetus. Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat: kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatut tuleks käsitleda töödokumendina, mida tuleb veel täiustada. Käesolev käsiraamat ei ole üksnes töödokument selle alusel toimub kõikide MINERVA tööpakettide raames pidev tegevus, mis hõlmab kõiki koostatavaid dokumente,
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Keskkonnaministeerium: Eesti keskkonnapoliitikat juhib Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on alates 6. aprillist 2011 minister Keit Pentus- Rosimannus. Ministeeriumi põhiülesanne: (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. Ministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused: Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
