3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad, aga säilinud vähe Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud ( Vahemerelised metsad ) 1.Mandrite läänerannikutel 2
2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2. Arvestuslank sõltub niiske aastaja pikkusest 3
Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud,
(eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed Tansaania, Jändrikud puud Juurdekasv 1-2m3/ha hõrendikud Austraalia, Tai (palmid, sandlipuu) Pikk kuivaperiood, madal tootlikus, jändrikud puud, väike liigiline koosseis Lähistroopika metsad · USA, · Okaspuud, Juurdekasv 15-
nt USA Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Lähistroopika niisked metsad Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht-ja väärispuud Aastane juurdekasv suur, 15-20 m3/ha Lähistroopika kuivad metsad Madal tootlikus 1-2 m3/ha Nt Vahemeremaades, USA, Intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud Austraalias Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Pika kuivaperioodiga Madala tootlikkusega jändrikke ouid kasutatakse palju kütteks Pikema vihmaperioodiga metsas on liigiline koosseis ja aastane juurdekasv väiksem kui vihmametsas, kuid sarnanevad. Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv suur, 50 m3/ha Enamasti koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Suurtel aladel nt
igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka Taimed on suhteliselt turbakühmudegasood, kohati madalad ja juurestik on põõsastikku. igikeltsa tõttu pindmine. Tundras ei kasva puid.
100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi) Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias Parasvöötme mereline Parasvöötme mandriline Lähisarktiline kliima Arktiline kliima
Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase jõgikonnas kasvav vihmamets hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast.
mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4. puud(2): kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg, tsuuga, ebatsuuga P
Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/etioopia/ · http://www.mdg.ee/index.php?id=10617 Aitäh kuulamast!
Känguru 8.B klass Kristin Kaskema Elukoht Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi
Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kaks korda. Aastatel 1918 ja 2007. LOODUSVÖÖNDID: Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. 4) 19% maast on metsa all. Argentiinas kasvavad põhjaosas hõrendikud (gebrato), Andide niiskeid idanõlvu katavad metsad. Suurimad metsamassiivid paiknevad Andide jalamil. 5) Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias on jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala. 6) Argentiina pinnamood on põllumajanduse seisukohalt hea, seal on maailma viljakamad mullad. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on
Majandusveed 3. Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks, Hõrendikud akaatsia, aastane juurdekasv sandlipuu väiksem Lähistroopi ka metsad Brasiilia keskosa -okas- ja -aastane juurdekasv *niisked USA, Austraalia, lehtpuud suht suur *kuivad vahemeremaad -tam, loorber, - väike küpress
Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa. Metsandus-metsamajandus : istutamine,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie. Metsatööstus raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja
Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused
riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised ajal on ühed maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini.
· Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon), juurde kasv on suur ~50 kuupmeetrit hektari kohta. 2. Lähisekvatoriaalsed metsad ehk hõrendikud Puid on hõredalt, juurdekasv on ~15-20 kuupmeetrit hektari kohta. Kõva lehtpuu ja väärispuu (vähe järele jäänud, üsna palju on hävinenud). Neid ei tohiks raiuda, sest et nemad hoiavad mulda kinni ehk mulla erosioon; kaitsevad mulda. 3. Lähistroopilised metsad - ~15 kuupmeetrit hektari kohta või 4-5 kuupmeetrit hektari kohta. Põhiliselt on okaspuud v.a eukalüpt, lehtpuud on erikasutusega.
METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid:
*Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe *ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid *lähisekvatoriaalsed metsad väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid *vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud küllaltki madal tootlikus, vahemeremaades, USA, Austraalia *niisked lähistroopilised metsad kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suhteliselt suur *parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv *parasvöötme sega- ja lehtmetsad tootlikumad kui okasmetsad, liigiliselt mitmekesisemad 10. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur raie *ökosüsteem
Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5. Ekvatoriaalsed metsad Aastane juurdekasv: 50 m3/ha aastas Puuliigid: palmid, hevea, punane puu, ülekaalus väheväärtuslikud puud Tähtsus: väärispuidu üleraie, olulised elukeskkonna säilitajatena loomadele ja taimedele, hapniku tootjad MAAILMA METSI LAASTAB ALEPÕLLUNDUS 04.05.2006 | Märt Riistop (ÄP Tööstus)
vihmametsad Uus-Giunea, kameripuu väheväärtuslikest Indoneesia, Kamerun puuliikidest,aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha + suur liigirikkus Lähisekvatoriaalsed Brasiilia, Austraalia, eukalüpt, oakaatsia, 20 m3/ha juurdekasv, ühtlase hõrendikud Venezuela, India, palmid iigilise koosseisuga ja n.ö. Vietnam “kõvad” lehtpuud Lähistroopika Niiske Hiina, Jaapan, Põhja- mahagon, loorber, 15-20m3/ha, selliseid metsi metsad Korea, Brasiilia, USa kampripuu, eukalüpt on vähe säilinud jne.
Tume roheline-Parasvöötme sega-ja lehtmets Kuldpruun-Niiske lähistroopiline Oranž-vihmamets Lk.61 Ekvatoriaalsed Lõuna- Väga Juurdekasv vihmametsad Ameerika,Aafrika, liigirikas,palju suur,väheväärtuslik Kagu-Aasia väheväärtuslikke ud puuliigid,üleraie. puid. Lähisekvatoriaals - Madala Pikad ed hõrendikud tootlikkusega kuivaperioodid,liigili jändrikud puud. ne koosseis ja aastane juurdekasv väiksemad. Lähistroopika Vahemeremaad,U Okaspuud ja 15-20 m3 /ha metsad SA kõvad leht-ja
Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte
The Republic of timber 50 m3/ha in a year. Central Africa Forest is replaced with slash and burn method. Shelter for the gatherers Subequatorial open Australia, Brazil, Palms, Eucalyptuses 5 m3/ha in a year. stands (hõrendikud) Venezuela, The DR Majority of timber is for of Kongo, India firewood (scrubby trees) Dry climate Forests of damp USA, Brazil, Coniferous trees, 15-20 m3/ha in a year. Very subtropics Australia, China decidious trees damaged because of
Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa
suve kuumemate kuudega. Siis esineb ka orkaane. Tuulepealseil kagunõlvadel sajab 2500 - 3000 mm aastas. Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets. Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva
Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Parasvöötme leht- ja Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2- segametsad 3 m3/ha. Liigiliselt mitmekesisemad, puid kasutatakse
Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb Kagu-Aasia puu kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas
Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas
Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad. Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4
vihmametsad Aafrika nad väheväärtuslikest puuliikidest,aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Lähisekvatoriaalsed Aafrika, Madalatootlikkusega Liigilinine koosseis ja hõrendikud Austraalia jändrikke puid palju aastane juurdekasv on kütteks. väiksem Lähistroo Niiske Vahemeremaad, Kuusk 15-20m3/ha pika USA, Mänd metsad Austraalia Kuiv Vahemeremaad, -//- 1-2m3/ha USA, Austraalia
ja maisiga. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonna probleeme ? Argentiina keskkonna probleeme seoses põllumajandusega ei leidnud. Metsamajandus ja metsatööstus. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Kas seda on vähe või palju ? Argentiina pindalast on ainult 19% metsa all, seda on muidugi vähe. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi
Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks ( Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. ·
Põhja Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt Levivad Brasiilias, Kongo DV, Indoneesias, Nigeerias, Kolumbias, Austraalias kagu rannikul, Himaalaja lõuna jalamil Metsakasutus agraar ja tööstusühiskonnas
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise,
Parasvöötme okasmetsad kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal Parasvöötme leht ja segametsad lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, lehtpuudest toodetakse ennekõike mööblit Lähistroopika metsad niisked ja kuivad, niisked peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad madala tootlikusega, Vahemeremaades, USA, vähe säilinud Lähisekvatoriaalsed hõrendikud kasutatakse kütteks, Ekvatoriaalsed vihmametsad lõuna-ameerika, aafrika, kagu-aasia, suur aastane juurdekasv, majanduslikult väheväärtuslikud puud, Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad:
põllumajandust, kas otseselt või kaudselt. 7 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid? Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad, palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda. Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad savannid, kuivalembesed hõrendikud ja heitlehised metsad. Riigi loodeosas levivad kõrbed ja poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik. Himaalaja maailma kõrgeim mäestik piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia laamaga
väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad igihaljad ja heitlehised metsad, kuivemal aladel on põõsassavannid ja hõrendikud. Bs kasvab u.5000 liiki taimiveerand kogu maailma taimeliikidest. Maa keskosas asub Amazonase madalik maailma veerikkaima jõe ja troopiliste vihmametsadega. Huvitavaid fakte: Brasiilia oli Portugali koloonia üle 3 sajandi (15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast Ööpäevane temperatuur enamasti ei lange alla 20kraadi Aastas külastab Brasiiliat 1,8 mln turisti KOLUMBIA Pealinn: Bogota
vihmametsad Kongo DV, mahagon, palisander, -50m3/ha Guatemala, Kuuba, eebenipuu, banaan, liigirikas(palju Ecuador, Malaisia, heveapuu väheväärtuslikke) Peruu, Gabon valikraie Lähisekvatoriaalsed Hiina, India, Laos, akaatsia, mahagon, aastane juurdekasv hõrendikud Brasiilia, Austraalia palm, eukalüpt, 20m3/ha eebenipuu madal tootlikkus puud enamasti kütteks Parasvöötme leht- ja USA, Jaapan, tamm, pöök, saar, lehtmetsad: 5-10m3/ha segametsad Prantsusmaa, tiikpuu segametsad: 2-3m3/ha
Metsatüüp Riigid Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Indoneesia, Brasiilia, Palmiliigid, 50m3/ha , valikraie, vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3)
saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Arengumaad Arenenud riigid
Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. 18) subantarktiline nõmm 48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja
Teravmägedel suudavad vast pidada vaid põhjapõder ja hunt. Pisiimetajad veedavad talve lume all, suvel rändavad lõuna poole. Subpolaarsete alade imetajatel on kaitseks külma vastu tihe paks karvkate. Väljaulatuvad kehaosad on lühenenud. Pisiimetajad veedavad talve lume all, suuremad (põhjapõder) rändavad lõuna poole. Metsatundra Metsatundra on vahevöönd tundra- ja taigavööndi vahel, paljude uurijate järgi tundravööndi lõunapoolseim allvöönd. Selle põhjapiiri moodustavad hõrendikud veelahkmeil, lõunapiiri viimased laigutundrakooslused. Juulikuu keskmine temperatuur tõuseb 14º-ni. Agrometeoroloogiline suvi (ööpäevase keskmise temperatuuriga üle 15º) kestab siin mõnest päevast 20 päevani. Koola poolsaarel on Golfi hoovuse tõttu metsatundra talv mahe, merest kaugemal aga, Siberis, on talv karm. Lumikate on tüsedam kui tundras, pakub seetõttu taimedele tõhusamat kaitset. Metsatundra üleminekuline iseloom avaldub ka mullastikus ja taimkattes
aastase juurdekasvuga,suhteliselt hõredad ning väheste puuliikidega(kuusk,mänd,nulg), puitu kasutatakse enamasti tarbepuiduks. 2.Parasvöötme leht-ja segamets lehtpuu metsad on tootlikumad.Metsad kasvavad väikesel territooriumil lõunapoolses osas(Ukraina,Prantsusmaa),aastane juurdekasv keskmiselt 5-10m3/ha/a, liigiliselt mitmekesisem(vaher,tamm jne.),on väärtuslik puit mööblitööstuses. 3.Lähisekvatoriaalsed hõrendikud (savanni piirkond)vähetootlik,üksikud puuliigid(akaatsiad), liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väike. 4.Ekvatoriaalsed vihmametsad suur aastane juurdekasv(kuni 50 m3/ha/a),liigirikkad,raiutakse enamasti väärispuidu eesmärgil.Peamiselt Aafrikas,Kagu-Aasias,Lõuna-Ameerikas. 5.Lähistroopika metsad a)kuivad vähe säilinud,väike aastane juurdekasv,neil on keskkonna kaitseline tähtsus. Neid on USAs,Austraalias,Vahemeremaades
annaabi.ee 
