Põlevkivi kaevandamine Eestis
Põlevkivi kaevandamine Eestis
Analüüs
Sissejuhatus
Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks
peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere
piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka
maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles
praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on
altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind
vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik-
mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad,
põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt
uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...