Maapõueseadus Maapõueseadus Maapõueseadus sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Põhiprintsiibid Üldgeoloogiline uurimistöö ja geoloogiline uuring tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Proua Kivisikk omab maatükki IdaVirumaal. Maaparandustööde käigus saab ta teada, et tema maal on väärtuslikku savi, mis on hinnatud ehituses ja keraamikas. Et looduslikud materjalid on moes, hakkab ta vähehaaval savi kaevandama ja tuttavatele müüma. Sedamööda, kuidas tõuseb nõudlus, laieneb ka kaevandamine kuni vaikselt kaevandatakse ka naabri maal. Kui savi otsa saab jääb järele korrastamata songermaa. ...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade k...
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on si...
korraldusluba. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on keerulne hüpotees ning keeruline dispositsioon. b) Rahvahääletuse seadus (RaHS § 18 lg 2 p 1) - Maakonna valimiskomisjonil on õigus peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud käesolevat seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist. See on sotsiaaselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ning alternatiivne dispositsioon. c) Maapõueseadus (MaaPS § 114 lg 1) - Maavara või maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loata kaevandamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm, millel on alternatiivne hüpotees ning lihtne dispositsioon. d) Riigikaitseseadus (RiKS § 94 lg 1) - Riigikaitselise töökohustuse täitmisele ilmumata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt
Põhjavesi maavara mille kasutamist ja kaitset Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis sätestavad eraldi seadused (Veeseadus). seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris.
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist. (allikas nr 4) Eestis on koostatud ka mitmeid keskkonnakaitselisi seaduseid, mille põhjal on võimalik reguleerida keskkonnakaitset. Mõned nendest seadustest on järgmised: · veeseadus · looduskaitseseadus · välisõhu kaitse seadus · metsaseadus · maapõueseadus · jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on: · koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta.
2) maapõueseaduse täiendamine kaevandamislubade muutmise ja kehtetuks tunnistamise võimaluste loeteluga, sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet. [1] 4. Seadusandlus Ühiskonnaelu suunamiseks jätkusuutlikumaks ja majandustegevuse piiramiseks inimese tervise ja keskkonnahoiu eesmärkidel saab nõudeid seada vaid läbi seaduste. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on täna reguleeritud mitmete õigusaktidega. [10] Põhiliseks seadusandlikuks aluseks on maapõueseadus, mis koos rakendusaktidega määrab nii põlevkivi kasutamissuunad kui ka kaevandamismahud. Maapõueseadust muudeti nii, et hakatakse põlevkivi kaevandamise lubasid andma kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga (vastu võetud 11.06.2008; RT I 2008, 28, 183 ja jõustumise aeg 13.07.2008). Põlevkivi arengukavas on fikseeritud võimalused riiklikult suunata põlevkivi kui riigile kuuluva strateegilise maavara kasutamist, mis tagab võimalikult pikaks ajaks
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128...
Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
* looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus · maapõueseadus · metsaseadus 20 18 Keskkonnanormatiivid Materjal: Loeng Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju- tuste reguleerimiseks. Normatiivide peamised liigid: kvaliteedinormatiivid heitenormatiivid tehnoloogianormatiivid tootenormatiivid
o Inimese heaolu kasv o Sotsiaalselt sidus ühiskond o Ökoloogiline tasakaal Säästva arengu põhiprobleem: Kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel? Toetavaid dokumente Eestis: EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
Nii sätestatakse vastutus maksuseaduste rikkumise eest maksukorralduse seadusega, tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest.
Nii sätestatakse vastutus maksuseaduste rikkumise eest maksukorralduse seadusega, tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest.
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
