Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pohlad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pohl, pohlad, marjad, suhkrute, igihaljad, varrega, õied, kobarates, happeid, varsi, nendest, reumamännid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil.
Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub
Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid
Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg
Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
Toime eripära köhavastane, põletikuvastane, valuleevendav, antibiootiline. Kogutud köokõrva toime püsib kuni neli aastat. Kasutamine vesitõmmisena, lima tõttu kasutatakse välispidiselt suu limaskestapõletiku ja haavade korral. Mõru maitse aitab suurendada söögiisu, stimuleerib seedetegevust, normaliseerib seedehäireid. Islandi käokõrva ekstrakti on kasutatud looduslike köhapastillide Islamint ja Islamoos valmistamisel. * Metsmaasikas; Droog Viljad (marjad), lehed, õied. Toime eripära marjad tugevadavad verd, suurendavad südame jõudlust, vett ja saasteaineid väljutav. Masikad korrastavad soolade ainevahetushäireid, mõjuvad soodsalt seedetegevusele, suurendavad kudede regeneratsioonivõimet. Marjad võivad põhjustada allergiat. Lehtedel ja õitel on tugev põletikuvastane ja rahustav ning ainevahetust parandav toime. Kasutamine värskeid marju kasutatakse kehvveresuse ja vitamiinipuuduse korral, seedehäirete ja ainevahetushäirete esinemisel
ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline
· 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist, sõnnikut ega virtsa. Sobib hapu kompost ning peaaegu mullaks kõdunenud sõnnik. · Rodod on substraadi läbikuivamise suhtes väga tundlikud ning vajavad ka küllalt kõrget õhuniiskust, eriti igihaljad rodod
Omapärased on vaevakase lehed, nende järgi on hea seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask Vaevakase õied on Vaevakask koondunud vorstikujulisteks urbadeks nagu teistegi (Betula nana) kaskedel. Samuti on eraldi PUHMARINNE Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Kanarbik vajab kõrvetavat päikest. Varjulises kohas võib kanarbik Teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia).
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega
Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel
4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses. Kadaka küpsed annid lõhnavad mõnusalt ja nende maitses saab eristada kahte põhivarjundit: magusa meki annavad marikäbidele suhkrud ning mõrkja maitsevarjundi vaigud. Marikäbi peidab üht kuni kolme kivikõva seemet, millel on rikkalikult vaigunäärmeid. Palju toimeaineid koos. Kuivatatud marikäbid sisaldavad rohkesti glükosiide, suhkruid, mitmesuguseid eeterlikke õlisid, valke, vaikaineid, orgaanilisi happeid (sipelg-, õun- ja äädikhapet), park- ja mõruaineid, kiudaineid, pigmente, vitamiine ja märkimisväärselt mikroelemente (raud, mangaan, vask, tsink). On ilmselge, et selline biokeemiline küllus avaldub eriliste maitse- ja raviomadustena, mida rahvatarkus on ammustest aegadest osanud hinnata nii köögis kui ka tõvevoodis. Sobivaim aeg kadakamarju varuda on meie tingimustes septembrist novembri alguseni, kuid põhimõtteliselt võib tumedaks värvunud marikäbisid korjata aasta ringi
Lehed pealt tume rohelised, alt valkjasrohelised, karvased. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab niiskemaid pinnaseid. Harilik toomingas (Prunus padus) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Hargneva võraga 1015m kõrgune Haljastuses levinud. Kuulub pinnast madal puu või kõrge põõsas. parandavate liikide hulka. Koor mustjashall. Marju, lehti, õisi ja koort kasutatakse Õitseb mais. Õied valged, kobarates rahvameditsiinis. ja tugevasti lõhnavad. Läikivmust luuvili valmib augustis septembris. Annab hästi kännuja juurevõsu. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakamaid muldi. Harilik pärn (Tilia cordata) Sugukond: pärnalised (Tiliaceae) Rohkesti hargnevate okstega 30 Talub saastatud õhku. Väga hea 35m kõrgune lehtpuu. meetaim. Eluiga kuni 600 aastat. Koor sile, tumehall. Lehed pealt tumerohelised, alt
Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime üles tõmmata, siis võib see tõsiseid raskusi tekitada. Nimelt on ühel taimel sageli väga palju maapealseid varsi, mis on kõik omavahel maa-aluste varte ehk risoomidega ühenduses. Kuidas see eluring siis käib? Alustame ühest väikesest taimest. See kasvab algul ilusasti neli või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud
Nimi ja pilt Iseloomustus Kasvukoht Kasvatamine Kasutamine Aedmajoraan Huulõieline. Püstise või tõusva, neljakandilise Vajab päikselist Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette Õitsemise algul kogutud haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete
Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. 62. Nõmmemetsade üldiseloomustus. Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 63. Laanemetsade üldiseloomustus.
või tumeroheline värviga, kõrge kasvuga roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on:
Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal Hõbepärn Tilia tomentosa Hõbepärn Tilia tomentosa Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid. Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel. Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P
(Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond)
õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; virsik annab jõudu südamele, on abiks rauavaegusaneemia korral, organismi üldtugevdav; aprikoos - eriti hinnatud aneemia ravis, luna aitab kaasa vereloomeprotsessis; ananass tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, tõhus rasvade põletaja
Varre ülesanded - külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. põhitunnused - maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid Köitraod-viinapuu; astlad-viirpuu, laukapuu; assimileerivad varred-sakasuul, osjad, efedra; kladood (fülloklaad)- jõulukaktus Ehitus: epiderm - Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm, mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele; esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad
Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud Harilik mänd Pinus sylvestris
Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju. Mustaks tõmbunud leem valati tõrde ja lisati juurde kuuma vett, paari päeva pärast oli jook valmis. Kadakaõli saadakse puidust . tõhus arstirohi sügeliste ja muude nahahaiguste vastu. Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu
Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid
õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; 7 Referaat TEE
annaabi.ee 
