Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plaanimajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plaanimajandus, nõudlusele, plaanile, kuubal, koreas, iraanis, birmas, vastuolus, huvidega, varad, maareform, maailmasõda, ümberkujundamine, ettevõttete, tunnetamine, sissevoolIga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E
Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank, millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit. Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won  100 jeon) Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse
tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia  1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja
· 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. · 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis  Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts  K.Pätsi ja J
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma
valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO  Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950
Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin. Kehtestati plaanimajandus. Puhkesid kodusõjad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Saksamaa: Natsid võitsid 1932. aastal parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks, temast sai riigi "füürer", oli Saksamaa ainujuht. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hävitati juute. Kehtestati plaanimajandus, mis andis tööd miljonitele, mis suurendas Hitleri populaarsust. Välispoliitika muutus sõjakamaks, mis viis sõjani. Mõisted ja nimed:
Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis  Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts  K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis.
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. 5) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 6) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 7) VLO- Oli 1955. aastal moodustatud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides
riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned,
riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina
Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ) ( Käsu- )Plaanimajandus- mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. ( NSVL, Kuuba, Põhja-Korea, Iraan) Segamajandus- kõrvuti koos erasektoriga tegutseb ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust. (arenenus riikides) Rahvamajandus- mingi riigi või administratiivselt iseseisva territooriumi majandus. Maailmamajandus- Maailmamajandus on ülemaailmne majandussüsteem, mis hõlmab maailma riikide rahvusmajandusi geograafilise tööjaotuse alusel
rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle.gestapo- natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Fasism-on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.kolhoos- Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Dawesi plaan- rahandustegelase ja poliitiku juhitud
Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Eesti NSV-s korraldati võlts-riigipööre ning mängiti välja, et Eesti NSV palub ennast NSV Liidu koosseisu. Peale seda jäi Eesti NSV raudse eesriide taha. Puudus kontakt välismaailmaga ja algas türanlik ajastu, kus peamisteks tunnusteks oli massiline terror, järelevalve, plaanimajandus ja venestamine. Uue riigikorra eest olid pagulasse läinud paljud Eestlased. Peamiselt USA-sse, Kanadasse, Rootsi ja Saksamaale. Samuti Austraaliasse. Selle tõttu kaotas Eesti suure osa oma haritlastest ja Vabariigi aegsetest poliitikutest. NSV Liit jättis mulje, et Eesti NSV liitus NSVL-ga vabatahtlikult, et liidus olevad vabariigid on kõik liberaalsed ja seal toimuvad demokraatlikud valimised. Kusjuures, valimised isegi toimusid. Kas see oli tõesti nii?
Tema protesteeris tuumarevastuse vastu. Teine dissident oli Aleksandr Solzenitsõn. Tema kirjutas pool riiulitäit teoseid selle kohta, mis toimus sunnitöö laagrites. Sai preemia, aga nõuti, et ta ei võtaks seda vastu, aga ta ikkagi võttis. GERONTOKRAATIA  valitsejad olid oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Näiteks NL valitsemiskorda 1980 aasatate algul nimetati gerontokraatiaks. NÕUKOGUDE LIIDU MAJANDUS  neil oli plaanimajandus. Tooteid ei toodetud vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. NSV VALITSEMINE JA MUUDATUSED  Kõige tähtsaim partei juht oli sekretär. Ametlik valitsusministrite nõukogu, parlament ülemnõukogu. Muudatused tehti kaardil, Eestit vähendati. Petserimaa ja Narva jõe osi liideti Nõukogude aladega. Maakonnad läksid reajoonideks. Ei olnud enam Läänemaa vaid oli Haapsalu reajoon. Ei olnud viljandimaa vaid oli Viljandi reajoon. SEKRETÄRID
tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. *Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. · Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46) *Valdav osa majandusest oli riigistatud. *Põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. *Range plaanimajandus. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. *Rasketööstuse (ka sõjatööstuse) arendamine. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. *Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Plaanimajandus välistas turumajanduse ja kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. · Mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47)
Mõisted: Lenin  Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin  Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine  Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine  Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus  Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane keisriperekond
ebaefektiivne, tarbijat mitte arvestav Hind Paindumatu, fikseeritud Paindlik. Pakkumine- nõudmine Tooted- Sortiment piiratud, defitsiit Konkurents teenused Tarbmine Eratarbimine väike Suur tarbimine (SKP oluline mõjutaja) Plaanimajandus või käsumajandus Plaanimajandus  Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale  Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus  Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem)  Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid  Üleliidulised (NSVL ainupädevus)  Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus)  Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus)
kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aasta jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta. Vabatahtlikule kolhoosidesse ühinemisele siiski ei loodetud. See kavandati läbi viia massirepressioonide ja terrori õhkkonna loomise taustal. Talurahva 1949. aasta Siberisse küüditamise aktsiooni mõjul toimus massiline kollektiviseerimine aastatel 1949-1951.
1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tsernenko (suri 1985) Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim! Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga-aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi. Seepärast valiti 1985 parteijuhiks juba märksa noorem ja elujõulisem mees  Mihhail Gorbatsov. II Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus  tööstus, kaubandus, transport, maa jne.  oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. 1945 tootis tööstus 91% sõjaeelsest tasemest, põllumajandus 60%. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. 1947 kaotati kaardisüsteem
Kommunistlik partei  Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati selle partei alla. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Esimene sekretär  Kommunistliku partei juht, mängis valitsevas kommunistlikus parteis tähtsat rolli. Ei valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Julgeolekuorganid  Partei oluliseks toeks kõikides riikides. 4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik?
Lääne riikidest siis Soome, Eesti, Läti, Leedu,Poola Majanduspoliitikaks oli sõjakommunism, ehk siis: · Ettevõtted riigistati · Talupoegadelt toiduainete riigile andmise kohustus (loomad, heinad, teraviljad; Punaarmeele ja sõjatöölistele) · Töökohustus linnades Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s Plaanimajandus 1928-1991 Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine: Talud likvideeriti  tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine
NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja,
laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kiiresti arenes ka raske- ja kergetööstus. Oli ka laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökäsi. Käsumajandus ja selle tagajärjed Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Kasvasid linnad ja ka enamik muulasi asus sinna elama. Käsumajandusega kaasnes võõrtööliste sissevool, enamik tulid Venemaa loodeoblastitest, kes tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, ellusuhtumise jms. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis ahistas eelkõige eestlasi, kuna paljudes kohtades ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama.
Ning kui leiduski julgeid, kes seda ajasid, siis nad arreteeriti. Eestlased osutasid ka vastupanu, kuid seegi ei viinud kaugemale, kui ulatuslik arreteerimine ja suur küüditamine. Majandus olud olid Eestis olematud, sest Moskva surus peale absurdseid asju, mida tehagi polnud võimalik. Näiteks maisikasvatus. Taheti luua kolhoose aga see ei jäänud vett pidama, kuna eestlased ei olnud sellega nõus. 1950. aastatel hakkas Eestis jõudsalt arenema tööstus. Plaanimajandus vahetati käsumajanduse vastu, mis ei toonud loodetud tulemusi. Aegamööda hakkas toibuma ka põllumajandus. Peale mida tabas Eesti NSV-d majanduslik ummik. Kultuurielu edendati salaja ja üldjuhul põrandaalustes organisatsioonides või Välis-Eestis. Maakultuur hääbus ja ka kiriku koht ühiskonnas. Haridus oli huvitavalt seatud, tehti nii, et ka keskkool ole kohustuslik, mis tõi endaga kaasa keskhariduse sisu lahjenemise. Välis-Eesti kujunes pikkamööda ja just venestamise surve tõttu
märtsil 1949. aastal. Vähem kui kuu pärast küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, kuid lõpuks paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Kehtestati ka majanduse riiklik planeerimine ehk käsu- ja plaanimajandus: nõudmised kirjutati ette Moskvast ja koha peal pidi neid püüdma täita. Sellel olid rasked tagajärjed, sest ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Pärast Stalini surma 1953. aastal algas nn. sulaaeg. Toimus majanduses detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud. Need andsid ENSL suhtelise autonoomia. Selle tulemusena majandus arenes ning elutase hakkas paranema. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt
kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aastal jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta. Vabatahtlikule kolhoosidesse ühinemisele siiski ei loodetud. See kavandati läbi viia massirepressioonide ja terrori õhkkonna loomise taustal. Talurahva 1949. aasta Siberisse küüditamise aktsiooni mõjul toimus massiline kollektiviseerimine aastatel 1949-1951.
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond
Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, 21. juulil nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke
Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le. VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlikke riikide majanduskoostöö organisatsioon aastatel 1949-1991. Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - riikidevaheline organisatsioon rahu ja demokraatia kaitseks, mis asutati 1945. aastal. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine. (194 liikmesriiki, viimased liitujad Sudaan ja Montenegro) Juht: Ban Ki-moon Peakorter: New York Euroopa Liit - ainulaadne majanduslik ja poliitiline organisatsioon, mis koosneb 28 demokraatlikust Euroopa riigist
nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist. 1905 revolutsioon Põhjused: 1. Ühelt poolt valitsesid feodaalpärisorjuslikud suhted, teiselt poolt toimus kapitalismi kiire areng ja tööstuse kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes
Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. Majandus ja rahvastik Majandus tervikuna Omandivorm: maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947; eraomandit polnud; talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Planeerimine - plaanimajandus, käsumajandus - majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Tööstus: SOTSIALISM + EESTI 9 Ettevõtte suurus - rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Tööjõupoliitika - palju toodi sisse võõrtööjõudu 1. Põllumajanduse kollektiviseerimine 1947 Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma?
annaabi.ee 
