Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pirnipuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pirnipuu, viljad, viljapuud, category, lühiuurimus, henry, tiitelleht, kasvutingimused, õied, sentimeetri, pirnid, tihedad, tungivad, hariduskeskus, dendroPirnipuu Eliisabet Ojar Juhendaja:Marju Pulk Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus.
· Vilja söömisomadused: vilja lõhn ja vilja maitse- põhimaitse, kõrvalmaitse. täiendavad omadused: vilja väliskest viljaliha, seemnekambrite seinte paksus, seemnete osatähtsus. Viljaküpsusastmed Koristusküpsus: vili on saavutanud lõpliku suuruse ja maitse. Tarbimisküpsus: vili on saavutanud iseloomuliku põhivärvi ja parima maitse. Bioloogiline küpsus- kui seemned on muutunud pruuniks. Viljapuude lõikamine o Kõik viljapuud ja marjapõõsad vajavad arenemiseks lõikust. o Hõredaks lõigatud võraga puudel kasvab suurem saak. o Haiguste ja kahjurite levik väheneb hõredas võras o Õige lõikamine pikendab viljapuude eluiga o Viljapuude õige loikamis aeg on varakevadel Lõikust on vaja: o Õige lõikamisega saab puule kujundada ilusa võra o Istutusjärgselt on vajalik lõikamine juurte ja lehemassi tasakaalustamiseks Puhkeperioodil Kasvuperioodil
Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi
Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa
PIRN Pirnipuu kuulub heitleheliste lehtpuude ja -põõsaste perekonda ning roosõieliste sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini
tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari
Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses. Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis- munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Õied roosakad, 3-12 kaupa kobaras õisikus, õitseb kevadel. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Kasutatakse haljastuses, hekitaim 51. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu Perekond pirnipuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud, harva põõsad. Lehed terveservalised kuni saagjad, vahel ka hõlmised. Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Vilju toiduainetööstuses.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3-
Viljad valmivad Viljad augustis-septembris õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda muld Ilupõõsana haljastuses Kasutamine Sordid puit on kõva, raske, violetjaspruun, talub kärpimist, annab juurevõsusid Märkused HARILIK PIRNIPUU Päritolu Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia Kõrgus 20-30 m Kasvukuju laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega Võrsed läikivad, kollakaspruunid Pungad pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve Lehed või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem
Neeva aed. Karvane piiphein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/?category=165&panel=2. 15.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Karvane piiphein. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein.htm. 15.09.2013. 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) (joon. 63, joon.64) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas. Lehed: laiusega 0,4-1,2cm, tihedad. Õied või õisikud: pöörised 10-20cm pikkused, väga tihedad, ning rohkem või vähem ühepoolsed, väga lühikeste raagudega. Kobarõisik on sageli violetset värvi. Liigi eritunnused: kõiki vorme paljundatakse seemnetega. Kasvukoha nõuded: vajavad vett läbilaskvat niiskust hoidvat pinnast päikselises või poolvarjulises kohas. Kasutamine haljastuses: taustaks kollastele ja oranzidele lilledele, üksikistutus murus. Joonis 63. Kõrge helmikas (http://www.dobrepole
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha.
Kodumaal varjutaluv, Magus kirsipuu roosõielised mujal valgusenõudlik 20-35 m Aed-õunapuu roosõielised eelistab viljakaid muldi kuni 10 m Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab Harilik pirnipuu roosõielised täisvalgust 20 (30) m Valgusnõudlik. Eelistab viljakat Jaapani ebaküdoonia roosõielised kergemat mulda. 0,6-1 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes Karusmari sõstralised vähenõudlik 1-1,5 m
Põisenelas Physocarpus vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor tugevalt ketendav suurte lehtedena. 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus viljade kõrge vitamiinisisaldus. Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened,
varjuaedades Joonis 62. Mets-piiphein ,,Sherwood" (http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaS.jpg) 66 Joonis 63. Mets-piiphein 67 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6-1 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas Lehed: püstised karedad varred, lineaalsed helerohelised lehed Õied või õisikud: tihedad tumevioletsed õisikud, õisikud on tihedad tähkjad Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: külmakindel, annab isekülvi, dekoratiivne suurema grupina Kasvukoha nõuded: Kasvab päikse käes, kuid talub ka kerget varju, niisketel kuni parasniisketel muldadel Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse Joonis 64. kõrge helmikas (Melica altissima) (http://3.bp.blogspot.com/-
A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33. Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas)
Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas)
marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki okast kulgeb okka pealküljel kõrgendik. Okkad püsivad puul 7...8 aastat. Viljad: seeme 1...1,5 cm pikk, otsast avatud, kaetud roosa seemnerüüga, valmib samal aastal. Saaremaal annab looduslikku uuendust. Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised. Suhteliselt külmahellad ja nõudlikud mullaviljakuse suhtes
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Juur: horisontaalsed väheharunevad risoomid, millel tekivad lisajuured Vars: püstine või tõusev ja rohekesti harunenud http://www.looduskalender.e e/sites/default/files/images/ 090725aa259_0.jpg Leht: Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm, munajad või elliptilised Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Vili: Tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari, värvuselt tumesinine kuni peaaegu must. Paljunemisviis: vegetatiivselt maa-aluste võsunditega Tunnus: madal, roheline, piklike lehtedega, suvel tumedate ümmarguste marjadega. Nimetus: Arukask Kuulub sugukonda kaselised, klassi kaheidulehelised,
27.04.2016 Marje Kask 17 Seemne eraldamine viljast · Koos seemnerüüga külvatakse vaid väheste liikide (saar ja vaher) seemneid. · Enamiku puuliikide seemned vajavad puhastamist. Kindlasti vajavad töötlemist luuviljad ja marjad, sest seemneid ümbritsev paks viljaliha takistab seemnete idanemist. 27.04.2016 Marje Kask 18 Seemne eraldamine viljast LIHAKAD VILJAD · Puunõus tambitakse viljaliha puruks puust nuiaga, lisatakse veidi sõredat liiva. · Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära. · Seda seemet ei ole soovitatav kuivalt säilitada (ainult transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu,
Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.
Juured - Olemas Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n)
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
...................................................................................9 Hooldus................................................................................................................................... 9 ILUÕUNAPUU (Malus)...........................................................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus.........................................................................................................
Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas
annaabi.ee 
