50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Pirnipuu Eliisabet Ojar Juhendaja:Marju Pulk Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus.
3. 4. ei 5. võrsikuteg 6. põõsana paradiisõunapuu 1. 2. 3. kloonalus 4. 5. Nõrgakasvulise alusena 6. puu Sieversi õunapuu 1. roosiõelised 2. vili suur ja kuju võib olla väga erinev 3. 4. jah 5. juurevõsudega 6. puu verev õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Mets õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Ida mari õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Pirnipuu: Aed pirnipuu 1. Roosiõelised 2. 3. Mets pirnipuu 1. roosiõelised 2. viljad väiksed ja kehva maitsega 3. Ussuuri pirnipuu 1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1
Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi
Kesk - Eestis kohati parim talisort. "Meelis" - Pollis aretatud sort. Õun on keskmine või suur, tömpkooniline, rohekasvalge, tõmmu punaga, magushapu laua- ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib veebruarini. Talisortidest on veel järgmised sordid: Liivi sibulõun" "Tartu roosõun" 5 "Cortland" "Sidrunkollane taliõun" "Safran - pepin" PIRNIPUU Pirnipuu on väga vana kultuurpuu, mis pärineb Kaukaasiast. Pirnipuu on kõrgem kui õunapuu ja sügavama juurestikuga. Pirnipuu annab isegi kuni 300 kilo saaki.Pirnipuu sordiaretus sarnaneb õunapuusortide aretusele. Kuid pirnipuu on õunapuust külmaõrnem ja tema massilise kasvatuse põhjapiir ei ulatu nii kaugele põhja kui õunapuul.Peale pirnide, mida saab säilitada kastides, kuivatatuna ja hoidistena, saab pirnipuult veel väärtuslikku puitu.
sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke. Pirnisordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Vahel magusam, vahel hapum
valmib septembris, oktoobris. Levila: Kirde-Hiina Võra: püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas Keskkonnanõudlused, kasutamine: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi; poolvarjutaluv; levinud alusmetsaliik; kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus; Eestis väga palju kasutatakse haljastuses, üks levinumaid hekitaimi Vaata pilte Perekond pirnipuu Pyrus Harilik pirnipuu Pyrus communis Leht: ovaalne, ümardunud alusega, peensaagja servaga (mõnedel sortidel terve serv), terava tipuga, pika leherootsuga; enne varisemist pruunistunud Võrse: tüvekoor mustjaspruun, noored võrsed läikivad, kollakaspruunid; pungad koonilised, tumepruunid, võrsest eemalehoiduvad Õis: suured, valged, asuvad kännastes Vili: pirn - rohelised või kollased, lihakad, viljaliha sisaldab kivisrakke; valmib septembris-oktoobris Levila: Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Ga
Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses. Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis- munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Õied roosakad, 3-12 kaupa kobaras õisikus, õitseb kevadel. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Kasutatakse haljastuses, hekitaim 51. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu Perekond pirnipuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud, harva põõsad. Lehed terveservalised kuni saagjad, vahel ka hõlmised. Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Vilju toiduainetööstuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid