Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud töötoimingud Pingevabad Pingealused Pingelähedased Hooldustööd 1 Hooldus Remond Järgneb järgmisel lehel 1 Tehniline kontroll ja kontrollmõõtmised Elektripaigaldiste liigitus
Elektripaigaldise käidu korraldaja vastavat pädevustunnistust omav isik, kellel on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Käidu korraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks. Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud.
the European Communities. Kui isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel on kasutatud muid standardeid, peab nende järgimine tagama kaitsevahendite ohutuse vastavalt ohutuspõhinõuetele. Isikukaitsevahendid Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend: 3 · vastaks täielikult kaitsevajadusele; · ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; · sobiks kasutajale; · sobiks kasutada kindlates tööoludes; · vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades.
faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik Isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tulenevaid ohtusid. Tava isik Isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö ettevõtja Isik, kes on registreeritud elektritöö ettevõtjana ,,Majandus registrisse" ja kelle elektritööd juhib vastavat pädevustunnistust omav elektritöö juht. Elektritöö juht
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
(standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. Tööperiood ühelgi kiirusel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. 34. Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks. Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Paljud seadmed töötavad kestvalt püsiva või suuruselt vähe muutuva koormusega. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Keskmiste kadude meetod. Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t
vool peakilbist väja lülitada , seejärel seade viia oma otsese juhi juurde. Vaata punkti elektriohutus. - Mehaanilised traumad (saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt). Ohu likvideerimine- järgi ohutusjuhendeid vastavalt seadmeohutus lehele. - Lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Mitte teha läbi mõtlemata ega ohtlikke töövõtteid mis võivad kahjustada töötajaid. - Alla jäämis oht (transpordi seadmed või telfriga töötamisel). Jälgida ohutusreegleid rasketehnika liiklumisel tehase alal. - Lömastamis oht töötades pressiga. Jälgida ohutusreegleid töö pressiga. - Muljumise oht detailide allajääded. Kasutada isikukaitse vahendeid mis on kodu korras ettenähtud. 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid,
kahjulik kahjulik Väga ebatõenäoline Madal (1) Madal (1) Keskmine (2) Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2) Kõrge (3) Väga tõenäoline Keskmine (2) Kõrge (3) Kõrge (3) Väga ebatõenäoline: ei tohiks Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei ilmneda töötaja kogu töötamise aja põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline: võib ilmneda töötaja Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis kogu töötamise aja jooksul ainult põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks
kahjulik kahjulik Väga ebatõenäoline Madal (1) Madal (1) Keskmine (2) Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2) Kõrge (3) Väga tõenäoline Keskmine (2) Kõrge (3) Kõrge (3) Väga ebatõenäoline: ei tohiks Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei ilmneda töötaja kogu töötamise aja põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline: võib ilmneda töötaja Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis kogu töötamise aja jooksul ainult põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu 1
eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll Elektriohutuse tagamine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid
võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või järelvalvel oskab vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Tavaisik (ordinary person) isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö (electrikal work) töö elektripaigaldises, selle juures
korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8. Teisaldatavaid keevitusseadmeid ei tohi üles seada täiskuhjatud kohtadesse. Masinatele peab olema vaba juurdepääs. 9. Kui keevitustöid tehakse väljas, tuleb keevitusseadmed katta mittepõlevast materjalist
Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust. Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Esmaabi järg VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. Ta haarab käega kõrist kinni. Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks.
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. projekteerimise kui ka ehituse. Tööettevõtja seisukohalt on see annab selgus enne tööde alustamist. 2)Tellijal on madal uuringud
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid .
.............31 Kordamisküsimused .........................................................................................34 1.3 Koristuskeskus...............................................................................................35 1.3.1 Koristuskeskus........................................................................................35 1.3.2 Koristusruumi suurus ..............................................................................36 1.3.3 Hoiuruumi seadmed ................................................................................37 1.3.4 Koristuskeskuse sisustus .........................................................................38 1.3.5 Koristusruumi kasutamine.......................................................................39 1.3.6 Hea koristusruumi omadused ..................................................................41 Ülesanded..........................................................................
valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid: -- tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise, -- olema kaasatud ettevõtte ja/või asutuse kõikidesse tegevusaladesse kõikidel hierarhilistel tasanditel; b) töötajale ülesannet andes võtma arvesse töötaja sobivust tervise ja ohutuse seisukohast; c) tagama, et enne uute tehnoloogiate kavandamist ja rakendamist konsulteeritakse töötajate ja/või nende esindajatega küsimustes, mis käsitlevad seadmete valiku, töötingimuste ja töökeskkonna mõju töötajate ohutusele ja tervisele; d) võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et aladele, kus esineb tõsine ja konkreetne oht, pääseksid ainult asjakohaseid juhiseid saanud töötajad. 4
.......... 16 3.1.3 Vormi õli ................................................................................................................................ 16 3.1.4 Vorm ...................................................................................................................................... 16 3.1.5 Betoonimine .......................................................................................................................... 16 3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed .......................................................................................................... 16 3.1.7 Markeering ............................................................................................................................ 17 3.1.8 Täiendavad tööd .................................................................................................................... 17 3.2 Nõuded materjalidele ...........................................................
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat. Probleemsed on kõik teemad, mis kipuvad olema liiga üldised, kus konkreetne uurimisobjekt ei ole määratletud. Teemade valik on kümnenda klassi kevadel vajalik, sest on uurimistööde valdkondi, kus on võimalik just suveperioodil koguda vajalikku uurimuslikku materjali (eeskätt loodusteadustes). Oleme järginud põhimõtet, et igal õpilasel on juhendajaks Tallinna Reaalkooli töötaja, hea meelega oleme ka soosinud kaasjuhendajaid ja neid ka teatud määral aidanud leida eeskätt kõrgkoolidest. Kui õpilase kaasjuhendaja juhendab uurimistöö sisulist külge, oleme nimetanud Reaalkooli töötaja kontaktisikuks, kelle põhiülesanne on jälgida tähtaegadest kinnipidamist ja uurimistöö vormistamise nõuete täitmist kooli juhendi alusel. 23 VI I KOLLOKVIUM (KÄIVITUSKOLLOKVIUM)
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
Omanik võib tellija rolli täita ise või delegeerida selle käsunduslepingu kaudu professionaalsele ehitusjuhile. - Tellija firmasisene projektijuht – isik, kes on volitatud esindama omanikku projekti arendusega seotud küsimustes suhtlemisel lepingupartnerite ja ametkondadega. - Ehitaja – ehituse töövõtu korralduse kontekstis töövõtja (contractor) – ehituse peatöövõtja või spetsialiseerunud osatöö (eritöö) tegija. Peatöövõtja (main contracotr, general contractor) on tellija poolt valitud ja lepingu alusel volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb tööd ise või jaotab töö teistele ettevõtjatele (alltöövõtjatele – subcontractor), vastutades tellija ees ka nende töö eest. Kõrvuti peatöövõtjaga võib tellija valida ja volitada osa töö tegemiseks otse(kaas)töövõtja (prime contractor), kes vastutab oma töö eest tellija ees ise
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
§ 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab noortelaagri ja projektlaagri (edaspidi laager) juhatajate ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded. 12 § 2. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja Eesti Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel või 2) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana. § 3. Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:
keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist.Terastross loetakse töökõlbmatuks,
Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd,
Korraldus avalikustatakse viivitamata massiteabevahendites. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16. juunil 1999. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
