HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud.
Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni. Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot'i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid kuppelehitisi "Panteoni" on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide. Selleaja ehitised on sümeetrilised, suurte siledate pindadega. Fassaadi esikülge, mis meenutab kreeka templi otsakülge, kaunistab eenduv sammastik, mida kroonib kolmnurkne viil. 3. Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist? Klassikalist arhitektuuri iseloomustab sümeetria, suurte siledate pindadega hooned, rohke eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil. Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine.
Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta.
1. Valguse murdumisseadus: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuse suhe jääv suurus. 2. Murdumisnäitaja (n) näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 3. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise muutub valguse kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1. Dioptria (ehk läätse optiline tugevus) valem: D = 1 / f (1/m dptr) 2. K / eseme kõrgus = kujutise kõrgus 3
· Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas · Ruumi organiseerimine: selge, maali kujud on keskmesse pööratud. · Sümmeetria: sümmeetriline kompositsioon · Dünaamika: jõuline, tegev · Rütm: suured pinnad vahelduvad väikeste detailsete pindadega, tumeda poolsed värvid · Kontrastid: tausta ja figuuride vastandamine, värvikontrastsus punane ja sinine · Valgus-vari: kehad ja riided on modelleeritud valguse- varjuga · Värv: värvid on ühtlased, külmad toonid · Terviklikkus: üksikosad alluvad tervikule, ühtne · Proportsioonid: figuurid on ühesuurused, pole üht ega teist rõhutatud, ülistatud · Liikuvus: pilt on elav
HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub.Rakendatava ravi eesmärk on
valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe sin n= jääv. sin . Kahe keskkonna suhteline murdumisnäitaja näitab, mitu korda on valguse kiirus esimeses keskkonnas suurm kui teises. Lääts- nõgusate või kumerate pindadega läbipaistev keha. Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku.
See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül. – 1/f= 1/K+1/a; D=1/f dptr 11. n= sin alfa / sin gamma Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. def.-
Liikumise liidrid olid E.W. Godwin, McNeil Wistle ja kõige kuulsam graafik Aubrey Berdsley. Tema illustratsioonid Wilde "Salome`le" (1894), kus ta kujundas meelelise, julma ja eksootilise maailma, tõid talle üleöö kuulsuse. Need illustratsioonid on esteetiliselt kaunid ja kuuluvad "kaunis" kategooriasse, sellepärast et tema elegantselt ja graatsiliselt moonutatud figuurid olid kontrasti poolest väga ornamentaalsete ja abstraktsete joontega ning puhaste mustade pindadega. Samal ajal muutusid figuurid nende loomuvastaste, paheliste, rikkaliku kujutlusvõimega kompositsioonide sisuks ja vormiks. Suured siluetti mõõtmed võib seostada ülima kategooriagasee on tema iseärane tunnus. Siin on kasutatud ebasümmeetriat, figuurile on antud edasi hoogsad looklevad kurvid, mis tekkitavad ülimaid tundeid. Selles teoses võib ka märgata ,,koomilist" kategooriat ehk Burlesque stiili.
Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6 Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus
üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahjustust. UV- kiirgus Valgusele esitatavad nõuded: 1. Peab olema küllaldane 2. Peab olema ühtlane 3. Vastama tehtud töö iseloomule Mikrokliima Ettevõtte mikrokliima kujuneb reas tegurites: 1. Õhuniiskus 2. Õhuliikumise kiirus 3. Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel õhuniiskus 30-70% Kokku puuted pindadega. Mänguväljakutel on liuväljad libedad ning kuna liuväljad on tehtud plastmassist, siis päike kahjustab ning teatud aja jooksul tuleb need vahetada. Miski pole igavene. Keemilised tegurid: 1. Lämbumisoht inimene ei saa hapniku kätte. (N: teine laps tõmbab mänguhoos kilekotti pähe) 2. Tule -ja plahvatusoht. Tikud ei tohi olla väikelastele kätte saadaval. Tikkudega ümber käimist tuleb õpetada lastele. Samuti tulemasinad ei ole mänguasjad, need sisaldavad gaasi
drapeeringud. SÜMMEETRIA > Sümmeetriline kompositsioon. Sümmeetria on antud kompositsiooni tasakaalustavaks elemendiks. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pindadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pindadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Paigalseisuhõõrdejõud liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt. Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe
muusika rahulik ning kui tegevus läks karmimaks, näiteks tulistamise ajal, siis muutus ka muusika. Laval oli kujutatud mõisahoonet, kogu lava ja lavakujundus oli valge. Lava külgedel rippusid valged kardinad. Vahepeal lava kujundust muudeti. Mõisaesisest sai tantsusaal tumedate seinte, peeglite ja kuldsete lühtrite ning küünlajalgadega. Valge lavakujundus oleks igavalt ja tühjalt mõjunud kui poleks kasutatud valgustust. Huvitavama meeleolu lõi tantsusaal erinevate toonidega ja pindadega. Kostüümid näitlejatel olid vastavalt teose ajastule. Peategelastel olid rõivad erinevad, teistel sarnased värvi ja stiili poolest. Etenduse alguses olid kostüümid heledamad, mitte väga värvikirevad ja uhked. Kuid hiljem muutusid rõivad uhkemaks ja huvitavamaks ning ka värvid olid julgemad. Valgustus mõjutas meeleolu oluliselt. Kasutati spetsiaalseid valgusefekte ja valguse värvid muutusid tihti. Näiteks öösel oli pime ja vähe valgust, kuid
VÄRVILAIGUD, AKTIMAALID JA PORTREED OLID LIHTSUSTATUD, MOONUTUSED, EMOTSIOONIDE EDASIANDMINE. HENRI MATISSE PRANTSUSE MAALIKUNSTNIK, GRAAFIK, SKULPTOR; MEELEOLU OLI RAHULIK, VÄRVIDEGA ANDIS EDASI TUNDEID, INIMESED POLE SARNASED, MAALIS KÕIKE, MIDA NÄGI, PÕHIVÄRVID HELESININE, ROOSA JA KOLLANE, FIGUURI RÕHUTAS MUSTA PIIRJOONEGA, PUUDUS RUUMILISUS. ,,ELURÕÕM", ,,MUUSIKA", ,,TANTS", ,,KULDKALAD". KUBISM: EELKÄIJAKS OLI PAUL CEZANNE, KUUBILISED VEIDRUSED, KUJUTAMINE TÜKELDATUD PINDADEGA, ANALÜÜTILISES LAHUTATI MOTIIVID VÄIKESTEKS OSADEKS, SÜNTEETILISES KLEEBITI AJALEHTI, TAPEETI JA KANGAID, KOLLAAZITEHNIKA, VÄRVID TAGASIHOIDLIKUD JA TUHMID, VAHEL PUHTAD VÄRVID. PABLO PICASSO HISPAANIA MAALI- JA LAVAKUNSTNIK; KOMMUNIST, KUBISMI RAJAJA, ILLUSTREERIS RAAMATUID, SÜMBOLISTLIK KUNSTIMAAILM, INIMESED TRAAGILISTE EMOTSIOONIDEGA, ROOSA JA SININE PERIOOD. ,,GUERNICA", ,,LA CELESTINA", ,,TRAGÖÖDIA", ,,ARLEKIINIDE PEREKOND", ,,POISS PIIBUGA", ,,AVIGNONI NAISED"
ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm maalikunst- kujutava kunsti alaliik, kus väljendusvahendiks peamiselt on värv graafika- kujutava kunsti alaliik, kus oluliseks väljendusvahendiks on jooned sügavtrükk- trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadi abil paberile trükipressi abil. trükivad pinnad/jooned kõrgtrükk- trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükiplaadi kõrgemate pindadega skulptuur- kujutava kunsti alaliik, kus luuakse kolmemõõtmeline kuju erinevatest materjalidest vabaplastika- skulptuuri alaliik, pole seotud kindla asukohaga ehitusplastika- skulptuuri alaliik, pinnaga seotud ja vaadeldav ühest kohast reljeef- on pinnast eenduva v pinnasse süvendatud kujutisega skulptuur. monumentaalne kunstiteos- allegooriline või sümboolne suurejooneline ansambli kunst disain- kujutava kunsti alaliik, kus valminud esemetel on praktiline väärtus
Arusaadavatel põhjustel intensiivse konvektsiooni korral, toimub jahtumine kiiremini. Kiirgus on soojusülekande vorm, kus soojusenergia muutub kiirgavaks energiaks, mis kandub kuumalt kehalt ümbritsevasse keskkonda erinevate lainepikkuste elektromagnetiliste võnkumiste abil. Kõige vähem kannavad soojust nähtava valguse kiired, seevastu infrapunakiirgus kõige rohkem. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub tavaliselt mitme soojusülekande vormi tulemusena. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talitluse arvutused raskendatud ning iga konkreetse juhu kohta on vaja eraldi arvestada kõigi soojusülekande vormide osakaalu. Elektriaparaatide soojenemine ja jahtumine. Enne elektriaparaadi töösse rakendumist on tema ja ümbritseva keskkonna temperatuurid võrdsed
ühesuguste omadustega ning väikese termilise takistuse tõttu neil temperatuurilangu ei esine, võib resulteeruvale soojusvoole saada valemi (5.12 ) W/m2 kus summeerimine toimub indeksi i järgi ekraanide koguarvuni n. Ideaalselt (optiliselt) peegeldavate pindadega kehad kujutavad teist piirjuhtu, võrreldes difuussete pindadega. Et optilise peegelduse puhul on kiirte käik süsteemi geomeetriaga rangelt ette määratud, siis on mitmekordsete peegelduste arvessevõtt sellises süsteemis väga keeruline. Kolmest kehast koosnev optiliselt peegelduvate pindadega süsteem on lihtsa valemiga arvutatav kolmel erijuhul, kui on a) kaks paralleelset seina, b) kaks lõpmata pikka kontsentrilist silindrilist pinda, c) kaks kontsentrilist sfäärilist pinda
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti
3 Hõõrdumine Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust (rõhumisjõust) ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu; liugehõõrdel liikumisele vastupidises suunas (liugehõõrdejõud), paigalseisuhõõrdel - liikumapaneva jõuga vastupidises suunas (paigalseisuhõõrdejõud). Liugehõõrdejõud on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. N
Põrandate tasapinnalisust kontrollitakse sirge latiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega. 4 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 5. Maalritööd Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon, krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav
arendades ja varieerides. On võimalik näiteks ka ühe teemaga jätkata: maa- ja linnakodu eraldi joonistamine, siit edasi MINU UNISTUSTE KODU või maja jne. Loovust arendavad erinevad materjalid, eriti head on voolimismaterjalid, sest nendega on lihtne kiirelt vormimuutusi teostada. Aga tavaline ruuduline leht on asendamatu väljendusjulguse arendamiseks. Saab ju kogu leht erinevate suurustega geomeetrilisteks kujunditeks jaotada ja niiviisi suurel pinnal oma väikeste pindadega ka keskosa kasutada, mida paljud lapsed pelgavad. Ruutudest saab ka rangemate jaotustega alustades lihtsamalt vabade konstruktsioonideni jõuda ( 2. kooliastmes). Loovuseks vajalikud eeldused, vabadus ja julgus kujunevad välja algastmetes, seepärast ongi need näited põhikoolist.
vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid. Sobilik nii niisketesse ruumidesse kui kuumadele pindadele. Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid kasutatakse põhiliselt siseruumide krohvimiseks, mis ei ole niiskuse mõju all. Selle valmistamisel lisatakse hästi läbisegatud lubimördile 0.1- 0.5 mahuosa kipsi. Lubi- ja
Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik! Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist: · Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist. · Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. · Vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või
CAD süsteemis kasutatakse põhiliselt vabapindade kirjeldamiseks 15.Kirjeldada ruumis kõverate detailide tegemist CAD süsteemis Kõigepealt teha tasapinnale kujund, seejärel külgvaates teha teljele(detaili sümmeetriatelg) soovitud kõver, Tehtud kõverast teha EXTRUDED-i abil tasapind ja ebasobivad detailid TRIM-iga äralõigata 16.B-rep mudeli iseloomustus Solidite kujutamine pindade abil, kus on määratud maetrjali asukoht 3D objekti defineeritakse tippude(V1), servade(E1) ja pindadega(F1) Lisaks kirjeldadakse materjalivektroiga pinna see pool, kus on materjal Korrektne solid: Vähemalt 3 serva peavad kohtuma 1 tipus Servad peavad ühendama 2 tippu ja kuuluma 2 pinnale Pinnad ei tohi lõikuda 17.Milleks kasutatakse CAD süsteemis Boole'i operatsioone? Et liita 2 solidit Et eemaldada 1-st solidist teise solidi osa Et leida kahe solidi ühisosa 18.CSG iseloomustus Keerulised solidid on kujundatud solid primitiivide puuna, mis on ühendatud BOOLE operaatorite abil.
kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguse täielik peegeldumine Valguse täielikuks peegeldumiseksnimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal, kui sellega ei kaasne murdumist. Täieliku sispeegelduse esimeseks tehniliseks rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f).
ja ss on 6eldud et k6iki neid systeeme nimetatakse inertsiaalsysteemideks.NIIseadus:Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga pöördvõrdeline keha massiga.1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul.Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline pikenemisega(lühenemisega).Toereaktsioon on kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud(tr on elektromagnetilise olemusega jõud,tr mõjub alati kehale mitte alusele,tr on alati risti kokkupuutuvate kehade pindadega). Pingeks nim kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.Gravitatsiooniseadus:2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga,mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga.Gravitatsioonikonstanr on füüsikaline suurus,mis võrdub arvuliselt kahe 1kg-se massiga keha vahel mõjuva gravitatsioonijõuga,kui kehadevaheline kaugus on 1m.
pinna suhtes hõõruge aeglaselt kuid piisava tugevusega Tampoonid asetatakse katseklaasi, mis sisaldab 5 ml lahjendusvedelikku nt. Maximum Recovery Diluent või füsioloogiline lahus murdke steriilselt ära ülemine osa ning sulgege katseklaas Laboris teostatakse tavaliselt üksnes proovi 1:10 ja 1:100le lahjendus (enamasti piisab üksnes 1:10le lahjendusest, sest kui siin kasvab välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile
Nüüd puutuvad kuuma pinnaga kokku uued jahedad gaasi või vedeliku mikroruumalad ja protsess kordub. Soojuskiirgus kujutab endast soojusenergia ülekandumist kuumalt kehalt ümbritsevas ruumis asuvatele kehadele erineva lainepikkusega elektromagnetiliste võnkumiste abil. Soojuskiirte ja valguskiirte füüsikalised omadused on sarnased. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub sageli mitme soojusülekande viisi kaudu, mistõttu summaarne ülekantav soojushulk on mittelineaarses sõltuvuses temperatuurist. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talituse arvutus raskendatud.
Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad. *Fotoaparaat, binokkel, prillid, luup, mikroskoop, teleskoop jne... 41.Valguse interferentsus. *Valguse interferensi nähtus tekib siis kui liituvad ained on : a)ühesuguse sagedusega, b)liituvatel lainetel on ei ole faasinihet ühesgis lamepunktis.
Kunda kultuur tuli Eestisse 1870. aastal. 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid? Töö- ja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust. Asulad rajati veekogude lähedusse. Elati arvatavasti koonusekujulistes püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade, puukoorte ja mätastega. Suhteliselt väiksed tööriistad valmistati tulekivist.Uuritsate abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. Kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega, lihvitud üksnes teraosalt. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Kalapüügiks kasutati ahinguid, luust õngekonkse. Veeloomi kütiti harpuunidega. Tähtsal kohal oli jaht. Kütiti esmajoones põtru, aga ka kopraid. Kammkeraamika kultuur 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks?
Pindade puhastamisel ärge kandke mustust ühelt pinnalt teisele Liikuge puhtamalt pinnalt mustema suunas, koguge mustus kokku Kasutage ainult puhtaid töövahendeid 6. Mis on mikroobiline mustus? Keskkonnale või tervisele kahjulikud mikroorganismid ehk mikroobid. 7. Miks on mikroobiline mustus ohtlik? Mikroobid võivad kanda endaga erinevaid haigustekitajaid, tuleb koristamisel vältida otsest kokkupuudet nõnda saastund pindadega. 8. Mis on biofilm? Ehk biokile on pindadele kinnituvmikroorganismide kogum, mida kaitseb ja hoiab koos mikroobide enda poolt toodetud tärklisetaoline kemikaalide kindel kaitsekiht, mis raskendab mikroobide eemaldamist pinnalt. 9. Kuidas hoida mikroobide paljunemist kontrolli all? Hoida pnnad kuivad Kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid ja densifitseerivaid puhastusaineid.
paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015). Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse
Raskete detailide valesti tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi. Siinkohal tulevad kasuks õiged töövõtted. Et vältida silmavigastusi ja väikeste osakeste sattumisest silma, tuleb kindlasti kanda kaitseprille. Vigastuste vältimiseks mis võivad tekkida kokkupuutest masinate ja seadmete pöörlevate osadega, tuleks kanda kaitsekindaid ja kaitseriietust. Automehaaniku töös esineb ohte, mis on seotud põletuste kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Lõikehaavad teravate servadega detailidega kokkupuutel või tööriistade ja seadmete oskamatul kasutamisel. Mürast tingitud kuulmiskahjustusi saab vältida, kui kasutada müra vähendavaid kõrvaklappe. Ohuteguriks on autotehniku töös ka vibratsioon, elektriliste või pneumotööriistade kasutamisel.Kuna auomehaaniku töös kasutatakse kemikaale on ka see suureks ohuteguriks. Ohtlik on
Mida teeb? Kuna tuleb teha? Kuidas tuleb teha? Eesmärk: Käte hügieenilise antiseptika abil hävitatakse ja aeglustatakse mikroorganismide kasvu. Hügieeniline käte antiseptika teostatakse: • enne ja pärast kontakti patsiendiga; • enne isikukaitsevahendite võtmist karbist; • enne ja pärast isikukaitsevahendite kasutamist; • enne ja pärast protseduure; • enne ja pärast kontakti patsiendiümbruse pindadega, tarvikutega. Hügieeniline käte antiseptika. 1. Võta küünarnukki või käsivart kasutades peopessa 3 ml antiseptikumi (käed peavad olema kaetud ja niisked kogu eskpositsiooni ajal), ja kanna see kätele laiali. 2. Hõõru parema käe sõrmeotsi ringjate liigutustega vasakus peopesas. Korda sama teise käega. 3. Hõõru peopesi vastamisi. 4
tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Suuremate tööriistade valm. kasut. kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. Selleagsed kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones lõuna poolt Euroopast. (Kunda lammasmägi/ Pulli) Kammkeraamika kult.- U. 3300. a paiku eKr. jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispind oli kaunistatud lohukeste ja täketega, tehti arvatavalt kammi meenutava riistapuuga, sealt ka nimetus kammkeraamika kultuur.
jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s.o värviga katmata lõuend maalitud pindadega Pildid sünnivad nüüd üheväärseks või tähtsamakski, kandes vihjamisi n-ö seest väljapoole, sõnumit pühakirjast: Õndsad on need, kes ei näe, võttes natuurist vaid ent usuvad siiski (Jh 20,29) või, mõnes portrees ka algidee või variatsiooni eelmisest, armastust rõhutavat: ... meeleolu. keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud (Pt 1,8)." Nähtava ja nähtamatu piiriga mängides Roode
okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt. Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete
Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes
nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või paigamasinaga paigata ning oksa aukude puhul kas pahteldada või korkida. Enamik meistreid kasutab töö algtappides põhiliselt lihvmasinaid, kuid tõenäoliselt pead ikkagi mingis staadiumis käsitsi lihvima, eriti juhul kui on tegemist profiilsete pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega. Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu, sest muidu jäävad kriimustused näha. Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused. Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi.
asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust,nimetatakse arheoloogiliseks kultuuriks. Kunda kultuuri- kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Tulekivi-kasutati kivimitest kõige enam,seejärel kvartsitükke, sest tulekivi leidus Eestis vähe. Kivikirved- olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt,puuvarre külge kinnitati rihmade abil. Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht. Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele.
Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. 26. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik? Kuid hõõrdejõud on meile ka vajalik, sest ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad ja inimesed edasi liikuda
ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Kumeraid- ja nõgusaid läätsi eristatakse veel omakorda sellepoolest, et kui palju on lääts ühel ja teiselt pool kumer või nõgus
ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima
punktkeevitust tuleb jälgida et : 1. Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi
Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega .Kaare kujulise GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust. Autode remontimisel kasutatakse gaasi õhukesest materjalist detailide keevitamiseks. Hapniku transporditakse teras paloonides rõhu all 15Mpa. Atsetülooni paloonis on rõhk...
VALGE Psüholoogiliselt tunnetatakse valget heledana ja puhtana, nii füüsilises kui ka hingelises mõttes. Valge on meie elus nagu paus, järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus- ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks. HALL Keskmine hall on meie silmadele
tsentraal punktis) 7) A=F·s·cos Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ? Tööd aruvtatakse vastava valemiga juhul kui F const ning jõu suund on samuti muutumatu. Mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis 8) Mis suunaline on põrkejoon? Põrkejoon on kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. III 1) Mida nimetatakse taustsüsteemiks? Tingimisi liikumatuid kehi mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis 2) Joonkiirendus? Joonkiirenduseks näitab ajaühikus läbitavat keerepikkust v =R 3) Mida nimetatakse jõuks ? On füüsikaline suurus ,millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub nende liikumishulk. Jõud on
Pierre Etienne Bezier Prantsuse insener, kes oli Bezier kõverate ja pindade looja, mis on enamuse CAD ja arvuti graafika süsteemide aluseks. Ruumis kõverate detailide tegemiseks CADis on üheks võimaluseks ,,skinning". Luuakse detaili kere või baas kasutades ristlõikeid ning pärast tõmmatakse kerele ,,pind" ümber, mis moodustab lõppdetaili B-rep mudel Boundary representation model. Piiravate pindade mudel, mis baseerub graafidel. 3D objekti defineeritakse tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks vähemalt 3 serva peavad kohtuma ühes tipus, servad peavad ühendama kahte tippu ja kuuluma kahele pinnale, sealjuures pinnad ei tohi lõikuda. Boole'i operatsioone kasutatakse CAD'ides kahe solidi ühendamisel, et saada üks solid.; üle solidi kokkupuutepinna väljalõikamisel (lahutamisel) teise solidi pinnast; kahe solidi kokkupuutepinna ühisosa saamiseks. CSG Constructive Solid Geometry. Keerulised solidid on kujundatud primitiivide puuna,
50. Kes oli Bezier ja tuletada kuup Bezier'i spline'i võrrand? Oli prantsuse insener, bezier kõverate ja pindade looja; B(t)=P 0(1-t)3+3P1t(1-t)2+3P2t2(1-t)+P3t3, t[0;1] 51. Mis on NURBS? Suurema B splaini üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid, peamiselt kirjeldatakse sellega vabapindasid 52. Kirjeldada ruumis kõverate detailide tegemist CAD süsteemis. 53. B-rep mudeli iseloomustus. Graafidel baseeruv esitusviis. 3D objekti defineeritakse tippude, servade ja pindadega. Lisaks kirjeldatakse materjalivektoriga pinna see pool kus on materjali Korrektse solidi jaoks: Vähemalt 3 serva peavad kohtuma 1 tipus Servad peavad ühendama 2 tippu ja kuuluma 2 pinnale Pinnad ei tohi lõikuda 54. Milleks kasutatakse CAD süsteemides Boole'i operatsioone? Keerulised solidid on kujundatud solid primitiivide puuna, mis on ühendatud Boole operaatorite abil. 55. CSG iseloomustus. Tegu hübriid esitlusega. Puu, mis koosneb keerulistest solidest
annaabi.ee 
