Füüsika põhimõisted (0)

Mehaanika on füüsika osa,mis tegeleb kehade asukoha ja liikumise uurimisega.Kinemaatikaks nim mehaanika osa,mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver ).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel).Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta .Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav. Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks .Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas .Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.Keha hetkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha kiirust,mida ta suudab omada antud hetkel antud trajektoori punktis.Suurema näitlikuse saamiseks kas liikumiste kirjeldamiseks liikumis - ja kiirusegraafikuid.LG väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast.Horisontaalteljele kantakse kindlas mõõtkavas aeg ja vertikaalteljele kindlas mõõtkavas keha koordinaadi väärtused.KG-ks nim graafikut ,mis väljendab keha kiiruse sõltuvust ajast.Horteljele kantakse kindlas mõõtkavas ajaväärtused ja vertljele kindlas mõõtkavas kiiruse väärtused. Mitteühtlaseks liikumiseks nim niisugust liikumist,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.ÜML-ks nim liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra.Keha kiirendus on füüsikaline suurus,mis näitab keha kiiruse muutumise kiirust.1 m/sruudus on sellise keha kiirendus,mille kiirus muutub 1s jooksul 1m/s võrra.1m/s on sellise liikumie kiirus,mille puhul keha sooritab 1s jooksul 1m pikkuse nihke.ÜK(A)L-ks nim niisugust liikumist,mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes kasvab(väheneb) võrdsete suuruste võrra (v=v0+-at).Kehade vabaks langemiseks nim kehade langemist vaakumis .Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel jääb tema kiiruse arvuline väärtus muutumatuks,kuid kiiruse suund muutub pidevalt. ÜRL on kiirendusega liikumine,sest kiirusvektori suund muutub pidevalt.Raadiuse pöördenurgaks nim nurka,mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpuntiga ühendav raadius(valem selgitustega). Nurkkiiruseks nim ühtlaselt ringjoonel liikuva kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks ajavahemiku suhet(valem).ÜRL-se joonkiiruseks nim füüsikalist suurust,mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja aja suhtega(v+s).Pöörlemissagedus on füüsikaline suurus,mis näitab keha poolt sooritatud arvu ajaühikus.Pöörlemisperioodiks nim füüsikalist suurust,mis näitabühe täispöörde sooritamiseks kulunud aega.ÜRL-e kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. Arvväärtus e moodul on jääv.Kiirenduse suund on jääv ringjoone keskpunkti poole.Kehade vastastikmõju:Ühe keha mõju teisele kehale nim jõuks.Gravitatsiooniline vastastikmõju: toimub kõikide kehade vahel vastavalt nende massile;mõjub kõikide kehade vahel ühtviisi tõmbuvalt;GVM-i mõju on tuntav suuremate kehade juures;GVM hõlmab kogu mateeriat;GVM on suhteliselt nõrk(väike) ja tema mõju ei ole üksikute osakeste vahel võimalik mõõta.Elektromagnetiline vastastikmõju:on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele;on seotud aatomitele ja makrokehadele mõjuva jõuga.Tugev vastastikmõju:on kvarkide vahel,kuid ta põhjustab ka tuumajõudusid; tuumajõud esinevad prootonite ja neutronite vahel;on väga lühikese mõjuraadiusega;on väga tugev.Nõrk vastastikmõju:väga väikese mõjuraadiusega; toimib kõikidesse osakestesse peale footoni;avaldub peamiselt osakeste lagunemistes.NIseadus:Kui kehale mõjuvate teiste kehade mõju kompenseerub(tasakaalustub),siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused.Kehade inertsus :on olemas v2hemalt yks selline taustsysteem, milles keha liigub yhtlaselt ja sirgjooneliselt, kui temale ei m6ju teised kehad v teiste kehade m6jud kompenseeruvad. ja ss on veel kirjas et kui on olemas yks selline systeem ss see seadus kehtib k6ikides systeemides mis liiguvad esimese systeemi suhtes yhtlaselt ja sirgjooneliselt. ja ss on 6eldud et k6iki neid systeeme nimetatakse inertsiaalsysteemideks.NIIseadus:Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga pöördvõrdeline keha massiga.1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul.Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline pikenemisega(lühenemisega).Toereaktsioon on kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud(tr on elektromagnetilise olemusega jõud,tr mõjub alati kehale mitte alusele,tr on alati risti kokkupuutuvate kehade pindadega). Pingeks nim kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.Gravitatsiooniseadus:2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga,mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga .Gravitatsioonikonstanr on füüsikaline suurus,mis võrdub arvuliselt kahe 1kg-se massiga keha vahel mõjuva gravitatsioonijõuga,kui kehadevaheline kaugus on 1m.