Hõõrdejõud ja Elastsusjõud (2)

HÕÕRDEJÕUD
Hõõrdumine – nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist.
Paigalseisuhõõre – teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine.
Liugehõõre – teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine.
Hõõrdejõud Fh – hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus.
Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg
kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N – risti olev jõud.
ELASTSUSJÕUD
Deformatsioon – keha mõõtmete ja kuju muutus.
Elastne deformatsioon – deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist.
Mitteelastne (plastne) deformatsioon – deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist.
Hooke ´i seadus (esimesel kujul):
Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale
K – keha jäikustegur (k) = 1N/m
Hooke´i seadus (esimesel kujul):
Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooni suurusega: .
Mehaaniline pinge – keha pinnale risti pinnaga mõjuva jõu F ja selle pinna pindala S suhe . Ühikuks SI-s on .
Suhtelise deformatsiooni suurus – (absoluutse) deformatsiooni suuruse Δl ja keha algpikkuse l0 suhe .
Elastsusmoodul E – materjali iseloomustav suurus (ühikuks 1 Pa), mille arvväärtus võrdub kehas tekkiva mehaanilise pingega juhul, kui suhtelise deformatsiooni suurus on 1 (keha pikeneb oma esialgse pikkuse võrra).