Piklikaju mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Piklikaju f - nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10. on uitnärv (Rindkere ja kõhuõõne elundid saavad kõik infot uitnärvi kaudu ja tundlikkust nendel siseelunditel juhitakse ka uitnärvi kaudu.

Närvisüsteem

Piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Piklikaju – mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv – keeleneelunärv, X – uitnärv, XI – lisanärv, XII – keelealune närv.

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis.

Kesknärvisüsteem(KNS)

Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga piklikajus on mitmed tähtsaid keskuseid, mis reguleerivad meie tahetele allumatut tegevust, juhib hingamist ja südametegevust, seedimis- ja osa kaitserefleksidest.

Konspekt

Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis.

Aju ehitus ja funktsioneerimine

Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust.

Närvid

Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi.

Närvisüsteemi referaat

-1

Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Ajusild - sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Piklikaju – peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine.

I osa Bioloogia

Piklikajus on hingamist reguleerivate närvirakkude kogumik – hingamiskeskus, millel on kaks osa: sissehingamisosa ja väljahingamisosa.

Hingamiselundkond

Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad.

Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus.

Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. – 12. Peaajunärvide tuumad.

7. loengu konspekt

Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt.

Kordamisküsimused 2(vastused)

Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust

Kõrgema närvitalitluse mõisted

Piklikaju - regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.

Kesknärvisüsteem

Piklikaju - Ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.

Inimese aju

Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui

Füsioloogia eksami vastused

Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Piklikaju - ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine- mõisted (õppejõud: Kristjan Kask)

Piklikaju - Ehk ’’ elusõlm ’’ reguleerib südametegevust ja hingamist.

Kokkuvõte

Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga.

Närvisüsteem

Piklikaju – reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi.

Konspekt - 10. klass

Piklikaju - reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus)

Koed

Piklikaju – hingamise regulatsioon süsihappegaasi sisalduse alusel vees.

Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks

Piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust.

9.klassi bioloogia

Piklikaju - reguleerib tahtele allumatuid tegevusi.

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Piklikaju – see ühendab peaaju seljaajuga.

Hingamine

Piklikaju - reg. Tahtele allumatuid tegevusi

Närvisüsteem ja Meeleelundid

Piklikaju - ühendab peaaju ja seljaaju.

Eksami teemad

Piklikaju – südame töö, hingamine

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

Piklikaju - juhib hingamist ja süda.

9. klassi bioloogia

-1

Piklikaju – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.

Anatoomia materjal

-1

Piklikaju — närvisüsteem pingeline pneumotooraks — rindkere vigastused pingeline õhkrind — polütrauma

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

-2

Piklikaju – peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb.

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti