Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste
jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid
3. Rootsi katoliku kirik - toetus Gustav Trollele. 25. Kus ja millises lahingus sai Sten Struve surma?(2) Rootsis, lahingus Asundi järve jääl. 26. Nimeta kolm toosti(Skandin) 1. Püha kiriku terviseks 2. Viljasaagi heaks 3. Pattude andeksandmise heaks 27. Mis oli 1527.aastal vastu võetud riikliku reformatsiooni põhitulemused?(3) 1. Piiskoppide lossid läksid üle kuningale 2. Kohtumõistmise õigus säilis piiskoppidel ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes 3. Paavstile ei maksta makse 28. Mille kuulutas Frederik I 1527 välja`? Südametunnistuse vabaduse 29. Mis oli Tähekoda ja milleks seda kasutati? (Inglismaa) Erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. 30. Millest tekkis konflikt katoliku kiriku ja kuninga vahel? Henry VIII hakkas taotlema abielulahutust, millest paavst aga ära ütles. 31
Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale: Nõuti makse riigi või sõjaväe ülalpidamiseks või võeti laenuks väärisasju jne. Tõsiseid raskusi tekitasid ühisriiki loovale kuningale suhted peapiiskoppidega, kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et piiskoppe ei kinnita ametisse Rooma, vaid kuningas, ja et paavstile ei maksta makse. Munkadele pandi kerjamiskeeld. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536.aastal, kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks oli
kirikumeeste moraalilagedus Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad Olukorra lahendamiseks võttis Riigipäev vasturiikliku reformatsiooni põhidokumendid .Poliitilisel alal otsustati et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Piiskoppidel säilis kohtumõistmise õigus ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse Reformatsiooni tulemused Rootsis Kuningavõimu tugevnemine Riigi sissetulekute suurenemine Igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine Rootsikeelsetele jumalateenistustele üleminek
On saanud nii kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse inimajaloo tähtsaimate hulka kuuluvaks: ,,Pihtimused" ja ,,Jumala riigist". Põõrdub ristiusku 32.a. Saab Hippo linna piiskopiks. Võtab sõna peaaegu igas teoloogilises küsimuses. Kirjutab väga palju. Mõjutab katoliku kirikut läbi kogu keskaja. PIISKOPID 4. sajand on piiskoppide ajastu. Kristlastel oli komme annetada oma varad kirikule. Need nn vagad annetused tegid kiriku mõjukaks. Piiskoppidel tekivad ilmalikud huvid. Piiskoppidel on üha rohkem vaja tegeleda maiste asjadega. Selle tulemusena saavad piiskoppidest linnade tähtsamad mehed; nende kasutada on suurim majanduslik ressurss. Kiriku sees tõusevad esile teistest tähtsamad piiskopid. Osa piiskoppe hakkavad ennast pidama peapiiskoppideks. 311.a. deklareerib Rooma piiskop, et tema on kõige tähtsam. Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse pidamine esimeseks piiskopiks
Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis)
või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. 6 Kasutatud materjalid 1) http://pilt.delfi.ee/contest-picture/12947/ 2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm 3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_keskaegses_linnas_wargirl.htm 4) http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn 5) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mustpeade-maja-kohtuvaidlus-joudis- kohtusse.d
See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased. Tüli korral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele ja see ristiusk tuli neile niimoodi kasuks. 6.Milles seisnes kiriku tähtsus? Juba vanaaja lõpul oli enamik rooma keisririigi elanikke vastu võtnud rstiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Pärast germaanlaste sissetungi ja Lääne-Rooma keisrivõimu languse tagajärjel suurenes kiriku tähtsus veelgi. Häda korral hakkasid roomlased üha enam lootma abi ja kaitset mitte keisrilt vaid kirikult. Kirikust sai antiikkultuuri alahoidja. Ristiusu vaimulikud pärinesid sageli vanadest suursugustest suguvõsadest, kus olid haritud ja kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja varasema kristliku kirjasõnaga ning püüdsid nende tõdesid kokku sobitada. Sel
heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga. See tõstis meeleolu: meid teatakse, tuntakse kui mõnda suurriiki. Sellest tundest sai roomakatoliku kirik uut poliitilst jõudu.
(Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei tunnustanud Gregoriuse valimist paavstiks. Paavst tagandas keisri ning vabastas ta alamad ustavusvandest ja heitis Heinrichi kirikust välja. H käis 1077. aastal paavstilt andeks palumas
mõlema missal teeniva diakoni jaoks. kooritoolid--omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein. accoudoir--kooritooli käetugi misericordia--kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks kõrgemale vaimulikule kauakestvat püstiseismist nõudva jumalateenistuse ajal (võimaldas kõrges eas piiskoppidel tähelepandamatult istuda missa ajal). paramentika--teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks. paramendid--kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti igasugused eesriided ja altarikatted. antependium--altari eesriie, mis katab altari kiriku sisemuse poole pööratud külge. Mõnikord ka otskülgi. altarikate--altari esikülge ja lauda kattev vaip. corporale--nelinurkne linake, tihti hinnaliste pitsidega,millele asetatakse
jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii
Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite organisatsioonina sõjaliselt tugev ordu ei vajanud läänimeeste sõjateenistust. Seetõttu oli eestlaste olukord ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide seisuslikud korporatsioonid, millega Taani kuningau ja piiskoppidel tuli tõsiselt arvestada. Põhja-Eestis valitses kuninga asehaldur koos rüütelkonna valitud maanõukoguga. Kuningas oli sunnitud oma vasallide õigusi pidevalt laiendama, andes neile näiteks käe- ja kaelakohtuõiguse oma talupoegade üle. Hiljem said selle õiguse ka teiste Vana- Liivimaa riigikeste läänimehed. MAARAHVAS VÕÕRVÕIMU ALL. Võõraid asus eestlaste sekka vähe. 13. sajandi keskpaigast alates asustati
Piiskopi abilised oli koguduse vanemad e. presbüterid ja diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. 4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad.
vahel puudub sageli ühtsus. Oli kerge saak. KATOLIKU KIRIK Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas. Valitses paavst, kellele allusid: 1. Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda... Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid piiskopid Saare-Lääne piiskopkonnas, Riia peapiiskopkonnas, Tartu piiskopkonnas ja Kuramaa piiskopkonnas. Ainult Tallinna piiskopil ilmalikku võimu polnud, sest esialgu oli seal ilmalik võim Taani kuningal ja hiljem ordul. 3. Kõik piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, eesotsas preestriga, mis allusid piiskopile. Tähtsaim ehitis oli toomkirik, mida juhtis piiskop
a. lepingus orduga sellele õiguse jättis lunastusraha korjata (U. B. 218). Veel 1264 pidi ordumeister tunnustama peapiiskopi ja piiskoppide jurisdiktsiooni enese ja orduven- dade kohta, nagu paavst seda ka Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ühinemise puhul oli kinnitanud (U. B. 2745). Piiskoppidele, kellele pidi ordu Liivimaal seaduse järele alluma, allusid pärismaalased- vastristitud, olles nendes kiriklikes ja politilistes raamides täisõiguslised kiriku liikmed ning alamad. Piiskoppidel oli Liivimaal ka ilmlik võim, mispärast juba piiskopp Albert ja siis ka mõned teised ennast keisrilt kinnitada lasksid püha Rooma riigi vürstideks. Paavstide ja ka mõne keisri esialgne ideaal oli: piiskopid ja vastristitud kuuluvad ühte kui ülemad ja vabad alamad, moodustades nii mõõduandva üksuse. Piiskopp ühes vaimulikkudega ja rahvas (episcopus, capitulum resp. clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning
kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid
kirikumeeste joomislembus. · Petri alustas väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Põhiprobleem: majanduses riik kippus kiriku varade kallale. · Olukorra lahendamiseks kutsuti 1527.aastal kokku Riigipäev võttis vastu reformatsiooni põhidokumendid: o piiskoppide lossid kuningale, 12 o kohtumõistmise õigus piiskoppidel vaimulikes asjades o abieluküsimustes, vaimulike ülejäävad sissetulekud loovutas kirik riigile, o kirikumaad sekulariseeriti, piiskoppe kinnitas ametisse kuningas, paavstile ei maksta makse. · Munkadele pandi kerjamiskeeld. · Kiriklik usupuhastus 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. · Tulemusteks: o kuningavõimu tugevnemine, o riigi sissetulekute suurenemine
pidi olema hapendamata. Viimane pidi olema hapendatud. Ristimärki tehti 5.sõrmega. Ristimärki tehti 3sõrmega INVESTITUURITÜLI Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjus: paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituuris(s.t vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest; piiskoppidel olid ametitunnusteks sõrmus ja sau). Paavst Gregoriuse VII dokument märtsist 1075 paavsti diktaat - üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada; - üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused; - üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta; - keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu
saj lõpul ärkamisaja kirjainimeste teadlik eksitustöö Maapäev 1421. a peale hakati pidama VanaLiivimaa üldisi igaaastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid üsimusi: välispoliitikat, makse, kirikuasju, talupoegade pagemist, raha Mõned säilinud elemendid on rikkalikud rahvaluulepärandid ja regivärss, samuti tunneme saarlaste müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud. Esimesed kokkupuuted ristiusuga, eestlaste ristiusustamine, võiduristimine
13. sajandil mõned linnakodanikud, kaitse alla võetud juudid, 14. sajandil vabad talupojad seega kogu ühiskonna õigusvõimeline hierarhia. Lisaks ürikutele ka kirjadel jm allkirja asemel, uusajal aga selle kõrval, tänapäevani. Et pitsat satuks ainult õigetesse kätesse, võeti mitmeid meetmeid: pitsatihoidja, laegas mitme võtmega jne. Pitsatiõigus 13. sajandi kanooniline õigus (glossaatorid) väitis, et pitseerimisõigus on paavstil, keisril, kuningatel, kardinalidel, legaatidel, piiskoppidel, ordumeistritel, suurte kloostrite abtidel; ilmalikest vürstidel, notaritel, institutsioonidest ordul, toomkapiitlil, maksuvabadel kloostritel. Saksa tavaõigus - shvaabi peegel 1274-75 - ütles aga, et igaüks võib oma asjas pitserit kasutada, seevastu võõras asjas ainult paavst, keiser, kuningad, vürstid, kõik kloostrid ja konvendid, linnad (kui neil on maahärra kinnitatud pitsat ja ainult oma kodanike asjus), kohtunikud kohtuasjus. Võõras asjas kasutati pitserit:
19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine. Kabel - kirikust väiksem kristlik altariga sakraalhoone. Kabel võib kuuluda mõne suurema institutsiooni juurde nagu kirik, kool, haigla või vangla, ent võib olla ka iseseisev ehitis. Suuremates kirikutes on nimetatud kabeliteks eraldiseisvaid ruume, kus asub teisene altar. Erakabelid on olnud võimukandjatel, näiteks kuningatel ja piiskoppidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde määratud vaimulikke. Tallinna raekabeliks oli Pühavaimu kirik Kerjusmungad (dominiiklased ja fantsiskaanid) Pealegi olid linnadel just 16. sajandi alguses tekkinud tõsised konfliktid maaisandate poolt privilegeeritud kerjusmunkadega, kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku. Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku politikaga
kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist? Nõuka: klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda. Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas: 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti aastasadade pärast.
Piiskopid valitsesid oma piiskopkondi ainuisikuliselt, aga praktiliselt pidid arvestama oma toomkapiitliga, al 15. saj olid sunnitud arvestama ka oma rüütelkonna e aadlikega. Vasallid pidid teenima piiskopi sõjaväes, osalema piiskopi poolt kokku kutsutud vasallide päevadel. Nad olid seotud ka läänitruudusega piiskopi suhtes. 15. saj keskpaigas laieneb läänide pärimisõigus. Pärusvalduse ja läänivalduse vahed kaovad. Probleemiks jääb see, kas piiskoppidel jääb eesostuõigus - 16. saj läheb see piiskoppidel kaduma. Kas vasallidel on õigus pantida oma lääne inimestele, kes on seotud teise maaomanikuga. Kõige suurem võimuala oli Saksa Ordu Liivimaal. Kuulusid ka kaks võimuala väljaspool - Bremen ja ... Saksa ordu koosnes hiliskeskajal 3 harust: Preisimaa haru, Saksamaa haru, mis koosnes pisivaldustes Saksamaal, Itaalias ja Kreeter ja mille ees seisis Saksa meister ja kolmandaks oli Liivimaa haru, mille eesotsas oli Liivimaa maameister
2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
Näitamaks oma pühendumudt kirikule, , ajasid kirikutegelased pealae paljaks. See tonsuurina tuntud detail on katoliku vaimulikel säilinud tänapäevani. 28 Peakatted ja ehted: Tavaline bütsantslane kandis kas Kreeka päritoluga ümmargust ääreta mütsi zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal
11 E. Andersen. Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 7. 12 , . . . Lk 12. 13 . . . . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www. notariat. ru/section28834 . 9 testamentide kinnitamine, päritava vara jaotamine. Vladimiri, Jaroslavi ja teiste vürstide põhikirjade järgi olid piiskoppidel antud tehingute toimumise ajal kaasas spetsiaalsed isikud. Nii tekkis Venemaal notariaalne asjaajamine, mis oli tihedalt seotud kirikuga, nagu kogu elu tol ajal. Seega antud ajaperioodil toimus Venemaal normide, mis said tulevikus notariaalse õiguse kujunemise elementideks, formeerumise protsess. Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud () registreerisid tunnistajate juuresolekul tehingud turgudel, antud tehingute tõestamise eest said nad tasu.14
Näitamaks oma pühendumudt kirikule, , ajasid kirikutegelased pealae paljaks. See tonsuurina tuntud detail on katoliku vaimulikel säilinud tänapäevani. 28 Peakatted ja ehted: Tavaline bütsantslane kandis kas Kreeka päritoluga ümmargust ääreta mütsi zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal
ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe, tagandada keisreid ning otsustab viimasena tekstide kanoonilisuse üle ja Rooma kirik ei ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni. Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV. Saksa vürstid valivad endale kuninga temast võib keisri teha ainult Rooma paavst. Paavst ähvardas kuningat aga tagandada 1076. a lasi aga Heinrich saksa piiskoppidel paavsti tagandada. Gregorius suspendeeris need piiskopid, pani Heinrichi kirikuvande alla ja vabastas ta alamad vandest. Ekskommunitseeritud isik ei saa osa kiriklikust tseremoniaalist ja on määratud hukatusse. Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti
Albert asutas 1201. aastal Riia linna ning tõi Ükskülast sinna üle piiskopi residentsi. Riia piiskopkond: Mõõgavendade ordu abiga, kellele anti ilmalik võim 1/3 valduste üle ja ristisõdijate toel õnnestus Albertil 1206. aastal endale allutada kõik Liivimaa liivlaste alad. Riia peapiiskopkond - Juba piiskop Albert oli püüdnud saada peapiiskopiks, kuid ei olnud suutnud oma tahet läbi suruda Rooma paavsti juures. Riia piiskopil oli tunduvalt suurem võim kui teistel Liivimaa piiskoppidel, talle oli antud õigus uusi piiskopkondi rajada ja piiskoppe ametisse nimetada. 1251. aastal määras paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Riia peapiiskopiks (Liivi- ja Preisimaa peapiiskop varasemalt, 1245). Saksa ordu vastuseisu tõttu Albert pidi Preisimaa residentsist loobuma ja leppima Riiaga. 1253. aastal Riia piiskop suri ning ALbert Suerbeer sai lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates 1255. aastast on tegemist Riia peapiiskopkonnaga
Järgmisel aastal nimetati Canterbury peapiiskopiks - Inglismaa kõrgeimaks vaimulikuks - senine kuninga kaplan Thomas Cranmer, kellest sai peamine reformatsiooni läbiviija. Cranmer korraldas kiiresti kuninga lahutuse Aragoni Katariinast ning seejärel uue abielu sõlmimise Anne Boleyniga, kes 1533. aasta septembris sünnitas kuningale tütre, hilisema kuninganna Elisabeth I. Kuningas tühistas paavsti jurisdiktsiooni Inglismaa üle ning keelas piiskoppidel igasuguse suhtlemise Roomaga. Paavst pani vastukäiguna kuninga kirikuvande alla. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga kirikupeaks (supreme head in earth of the Church of England). Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, luues Inglismaal tugeva
abil, impeeriumi tugevdamise, lubaduste jagamise ja garanteeritud pisku edastamise teel). Demokraatia on tegelikult võrdlemisi uus nähtus. Vaid paarsada aastat tagasi – keskaegses maailmas – oli pärilus kogu poliitilise ja majandusliku võimu toimimise alus. Ainult katoliku kirik oli preestri- ja piiskopiametite pärandatavuse ning seega klannistumise vastu kehtestanud tsölibaadi ehk abielukeelu (mis muidugi ei takistanud piiskoppidel oma sohipoegi kõrgetele kohtadele sokutamast). Tsölibaat ehk abielutus oli kiriku majanduslik kaitsemeede, et hoida kirikuvarasid kiriku omandis ja mitte lasta neid preestrite järglastele pärandada, st laiali tassida. Ka tänapäeval peab katoliku preestriks saada sooviv noormees soostuma tsölibaadiga. Ja mõistagi tõmbab preestrikutse rohkem ligi neid mehi, kellele naised ei meeldi. Katoliku kirik, mis ei tunnusta homoseksuaalsust,
annaabi.ee 
