1)Millised olid Suure rahvasterändamise ja Rooma riigi hävingu tagajärjed Euroopa jaoks V:Tekkisid germaanlaste riigid,linnakultur hääbus,piiskopide ja kiriku mõjuvõim suurenes. 2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam
Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti Tartu piiskopkond, Tartu, Valga, Jõgeva, Võrumaa Saare-Lääne piiskopkond, valitsemine keeruline selle killustatuse tõttu Lääne, Hiiu, Saare ja Pärnumaa. Kuramaa piiskopkond, vaeseim, ei ajanud iseseisvat poliitikat, piiskop ja toomhärrad saksa ordu preestrid, Lääne-Läti Võõrvõimude omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskopide vaheline võimuvõitlus Põhjus: Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpselt määratlemata Piiskopid: ordumeister maa kaitse kõrgeim juht, allugu piiskoppidele Ordumesiter: ordu allub otse paavstile, piiskoppide ilmaliku võimu piiramine vaidlus viis kodusõjani vahekohtunik paavst, manipuleeris, nõudis kingitusi piiskopid palusid toetust teistelt valitsejatelt
Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid.Ristiusu tunnistas Roomas Constatinus Suur.Aastal 381 kuulutatti kristlus Rooma riigiusuks.Esialgu olid kristluse keskusteks linnad.Suurt osa edendasid usukuulutajad e.misionärid.Kokku kestis ristiusustamisele üle tuhande aasta.Katoliku kiriku ja vaimulikkonna kujunemine-Piiskopid olid kiriku ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse
va. Ometigi pole vatikan nagu ükski teine riik terves maailmas. selleks, et mõista valitsus korda loome tabeli. I I V. kuningas I V. paavst ------------------------I------------------------- I V. linn I Püha Meri(troon) I I Vatikani paavstil on oma eriline troon, Püha Meri, igakord kui paavst sureb toimub piiskopide vahel nn. troonide mäng mille käigus selgitatakse välja uus paavst kes saab troonile. Kuna paavstid tulevad ja lähevad on troon aga igavene, seega kui Mussolini tegi paavstiga diili tegi ta tegelikult püha merega diili, mis uskumatul kombel on arvestatud kui ettevõte juhtiva isikuna. Vatikani kuningal on aga piiramatu võim mis teeb vatikanist ühe kuuest apsoluutse monarhiaga riiigiks.sel samal põhjusel ei saa vatikan euroopa liiduga ühineda. Kuningal on
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse
viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10
sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517; · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust; · Missa katoliku usu jumalateenistus. Viidi läbi toomhärrade, vahel ka piiskopide poolt. Koosnes liturgiast (sõnaline osa vaheldus orelimuusika/koorilauluga) ja palvetest; · Kabel kirikust väiksem kristliu altariga skaraalhoone; · Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne); · Skraa käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12. Millal ja kelle vahel sõlmiti...? Millised olid lepingute tingimused? a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15
Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad- Saare-Lne piiskopkond ja Tartu piiskopkond Piiskopid- Tartu piiskop oli iseseisvam kui Saare-Lne piiskop. Peapiiskop pesitses Riias. e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei jnud maha ka Tartu, viksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. Thtsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,Prnu ja Viljandi.
võitluse taaselustajad. Käsitööonnidele vahelduseks saab laval näha erinevaid esinejaid, kes pakuvad kultuuriprogrammi, mis viib meid tagasi ammustesse aegadesse. Esitatakse vanau laule, tantse, jututoas vestetakse juttu ja laval esitletakse kostüüme. Vastseliina piiskopilinnus 8 KOKKUVÕTE Linnus tervikuna pole säilinud, kuid tema varemed köidavad jätkuvalt inimesi oma ainulaadse arhitektuuriga, meenutades keskaja piiskopide aristokraatlikkust. Varemetes korraldatakse üritusi, mille kaudu saavad inimesed tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Vastseliina piiskopilinnus 9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Otto de Voogd 1997 & 2007 & 2009. Vastseliina linnuse varemed. [Online] http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html 2
Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle. Reformatsioon- usupuhastus Pildirüüste- 1524 aastal tallinnas toimunud meeleavaldus, mille vallandas ordumeistri ja piiskopide vaenulik suhtumine. Nimelt mitmesajapealine sakslastest ja eestlastes koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kkujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks . sama sündis muudes linnades. Linna ülemkiht mõiistis selle käitumise hukka, aga usupuhastuse suund pääses kõigis linnades võidule. Wanradt-Koell katekismus- reformatsioonijärgsel ajal ilmub esimene eestikeelne
Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö)
Riiast kujunes ristisõjas liivlaste ning eestlaste vastu üks olulisimaid tugipunkte. 11. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Liivimaa ristisõjas Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad kristlikus Euroopas. Paavstikuuria toel, ent kohalike Põhja-Saksa piiskopide ja Taani vaimulike ja ilmalike võimude initsiatiivil võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni)alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased.Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse saksa preestri Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika. Selle kohaselt kestsid
Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop). Piiskopid, kes algselt olid koguduste juhid linnades, said oma haldusesse ka ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkond jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter. Kirikuprovintside piiskopid kaks korda aastas kirikukogule ehk sinodile, et otsustada oma provintsi kirikuasjade üle. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskopide kogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Aegamööda kinnistus arusaam, et sinodite otsused on eksimatud; otsuseid hakati koondama kogumikeks, millest kujunes kirikliku seadusandluse alus. Kristliku mõtlemise sünd Ristiusu esimeseks suureks kriisiks oli lahkulöömine judaismist. Vana Testamendi tundmine oli kergendanud evangeeliumi kuulutamist juutidele. Nüüd tekkis küsimus, kuidas seletada sõnumit Kristusest neile, kellel puudus ühtne tagapõhi. Nii tekkis 2
maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 13 saj Liivimaa talurahva koormised: Eesti talupoegadel olid kanda järgmised koormised: loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent. II leht. Vana-Liivimaa Linnad, kaubandus, hariduselu, vaimuelu Defineeri, iseloomusta: Toomkapiitel: Piiskopide nõuandev organ, kõrgem vaimulik kogu iseseisva vaja ja kassaga, tegutses piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid.
juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust. Protestantlus erineb roomakatolikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks. Protestandid eitasid piiskopide ning paavsti autoriteeti. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/ · http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristlus.html · http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus · http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html
Eestlaste vaimuelu Vana-Liivimaa siseolukord 1347. sai Eestimaa suurimaks maavaldajaks Liivi ordu. Piiskopid ei tahtnud ordu juhtpositsiooniga leppida.Väitsid, et ordumeister on küll maa kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele. Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige.
vallanud piisaval määral kohalikku keelt, et kasvõi kõige väiksematki õpetust jagada.7 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa. Küll aga võis siitmaalt täheldada katoliikliku toomkooli ainuvõimu allakäiku. Pisitasa tungis usupuhastus ordu piiskopide, vasallide hulka ning jõudis viimaks ka maarahvani. Esialgu olid Eesti ladinakoolid sunnitud usupuahastuse tules oma tegevuse lõpetama, kuid linnad tunnetasid, milline oht valitsev valitsemiskorda, kui koolide puudusel ei saa ette valmistada preesterkonda, linnakirjutajaid ja teisi õpetatud isikuid. _________________________________________________________________________ 6 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 11
strateegilise taseme sõjakunsti valdamises. Veel on suur roll taktikaliselt uudse ning harjumatu, tugeva moraali ja väljakujunenud sõjalise distsipliiniga vaenlasega vastakuti seismises. Kuid sellega saadi enamasti hakkama ja ei ole võimalik lugeda otseseks allajäämise põhjuseks kuna uudne vastane ei suutnud oma ülekaalu sõja algusaastail täieliselt ära kasutada. Osaliselt paavstikuuria, ent eriti kohalike Põhja-Saksa piiskopide toel võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni) alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased. Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse Saksa preestri (Läti) Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika. Selle kohaselt kestsid ägedad võitlused eestlaste ja ristisõdijate vahel
saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud
* kristlikud nimed * ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub.
kuulsust, kuid mis samm-haaval sai kogu Euroopa kristlikku kultuuri kujundavaks reegliks. (Knowles 1969: 33) Benedictuse eluperiood on üldiselt hägune allikate puuduse tõttu. Ainus allikas Benedictuse elu kohta on paavst Gregorius Suure poolt 593/594 aastal kirjutatud "Dialoogide" 2. raamat. See on ka varaseim informatsioon Benedictuse kohta, mis meil üldse on. "Dialoogid" on kollektsioon Itaalia abtide ja piiskopide eludest ning nad olid keskajal väga populaarsed. See algatas ka Püha Benedictuse kultuse. Gregoriuse töös on aga vähe tõestatavaid detaile ning üleüldse vähe kronoloogilisi pidepunkte, mistõttu paljud uurijad on hüljanud selle töö kui allegooria või puhta fiktsiooni ja koguni seadnud küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19).
Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236. aastal toimus Saule lahing, millega õnnestus saarlastel oma maa viieks aastaks sakslastelt tagasi võita. 11. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. 13.sajandil toimus kodusõda Liivi ordu ning Riia linna, peapiiskopi, Tartu ja Saare-Lääne piiskopide vahel. Ordu suutis lõhkuda vaimulike maahärrade ühisrinde ja üsna pea sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. Konföderatsioon liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi
· Tähtsaim hoone raekoda · Tallinna raekoda valmis 1404 · Platsi ümber muud tähtsamad hooned · Elanikkond · Kasvas kiiresti tänu põgenevatele talupoegadele · Põhimõte ,,linnaõhk teeb vabaks" · Tallinnas umbes 8000, Tartus 6000 inimest Reformatsioon Kirikukorraldus: · Kõrgem vaimulik võim · Liivi ordu aladel Riia peapiiskop · Põhja-Eestis Tallinna piiskop · Kohalikud kirikuülesanded piiskopide kanda · Pühitsesid kirikuid, kabeleid jm. · Nimetatis ametisse vaimulikke · Viisid läbi pidulikke jumalateenistusi · Sageli juhtisid vaimuliku elu ka väljaspool oma ala · Toomkapiitel · Tähtsaim kiriku juurde kuulunud institutsioon · Tegutses toomkiriku juures · Koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust · Viisid läbi missat · Juhtivaks vaimulikuks oli praost · Tähtsamaks ülesandeks oli piiskopi valimine · Oli ka nõuandvaks organiks
Lisaks olid pinged ja vastuolud ka rootsi riigi siseselt. Uniooni iseseisvuse või katoliklu kiriku pooldajad. Talupoegade võitlus iseseisvuse ees seisis gustav vasa. Kes 1523a kuulutatti rootsi kuninkaks. Riik iseseisvus jällegist. Sammal ajal hakkasid levima lutteri ideed. Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja kiriku rikastumine. 1527a västeras võeti vastu riikliku reformatsiooni otsused. Kloostrite maad läksid riigile, kuid jäid avatuks. Piiskopide lossid läksid kuningale. Osa kiriku sissetulekuid läks riigile. Rooma paavstile keelduti makse maksmast. Vähendatti vaimulikke kohtupidamis õigusi. 1536 toimus kiriklik usu puhastus. Ja võeti vastu luterlik kiriku korraldus. Reformatsiooni tulemused 1. kuningavõimu tugevnemine 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad. 3. aluskoolihariduse levikule. 1593a võeti vastu hausburgi usu tunnistus. Usuvabadus mis tähendas reformatsiooni lõpliku võitu.
Sumerimütoloogias polnud enne suguühet olemas midagi muud . Mesopotaamia arusaama järgi on jumalik vägi kohal olev ja füüsilises maailmas sisalduv, Iisraeli usundis aga tuleb vägi Jahvelt, kes asub väljaspool ajalist ja praegust maailma. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar
oli Duraida (kaupo) linnus. Põhialad moodustusid kunagiste latgalite aladest u 2/3. Siinseted keskused Rauna ehk Raneburg ja Koknest. Kogusuuruseks oli u 18 000 km2. Üsna pisike võrreldes ordugariigiga. Lisaks ilmalikule võimule omas ka vaimuliku võimu. Hõlmab Marienburgi ja Latgalite idaosa ja Väina jõest lõunasse,endiste seelide aladele. Riia peapiiskop oli ülimuslik ka kõikide teiste Liivimaa piiskopide üle. Kolmas riik , oli Kuramaa piiskopkond, riik. Jagunes kolmeks osaks : kõige suurem oli Kuramaa poolsaare põhjatipus. Piltene piirkond, sinna rajati kõige võimsam linnus, alatine asukoht kuramaa piiskopil. Teine oli vastu leedu piiri , kuramaa lõuna osas, Aizpute, ja kolmas kõige väiksem , Liibamist põhjapool, Durbe jõe lõuna osas. Pole jälgitav allikate puudumise tõttu. Piiratud võim, 13 saj lõpuks s, kuramaapiiskop määras kuramaapiiskopi, täitis nende tahet
läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linnaelu kui käsitöö-ja kaubanduskeskus hääbunud, sest keskajal kaubandust põhimõtteliselt polnud, sest tegu oli naturaalmajandusega. Kui üksikud linnad siiski säilisid, olid nad piiskopide residentsid või valitsemiskeskused. Klassikaline linnaelu hakkas uuesti tekkima 10-11.saj. Selleks oli vaja kaht eeldust: · põllumajanduses toimunud murrang Põllumajanduse toodang kasvas, sest võeti kasutusele uus ader ja mindi üle kolme välja süsteemile. Tänu sellele saak suurenes ja seetõttu kõike ära ei tarbitud. Maalt läksid linna suur osa inimesi, kes pidid ülejäägist lahti saama. Maa oli suuteline varustama tekkinud linnu elanikega talupoegadega.
1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4. Maapiirkondade vasallid hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern - Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa ilmaliku hertsogkonna valitseja vend ja Poola kuninga nõbu - Oli veendumustelt protestant, aga formaalselt katoliiklane (soovis levitada luteri usku Vana-
Tähtsamad kaubateed: · Hansa kaubatee · Cascogne kaubatee · Genova kaubatee · Veneetsi kaubatee Püha Rooma keisrriik eksisteeris 19. saj. 1861 kuulutatakse välja iseseisev Itaalia ja 1871 iseseisev Saks keiserriik Keisri ja paavsti vastas seis ja keisri langus 11. saj hakkas tugevnema paavstide võim. Gregorius alustas keisrivõimu tugevdamist. Tekkis investuuritüli, kus probleem oli piiskopide ametisse nimetamises, keiser leidi, et piiskop on tema vasall ja paavst seisukohal, et piiskop on vaimulik, seega üle igasugustes feodaal suhetest. (1077) Ristisõjad Põhjused: Majanduslik põhjus. Genoova ja veneetsia on huvitatud uutest turgudest. Konkurents kahe kiriku vahel: ida ja lääne kiriku vahel. Ajend: Bütsantsi keiser kutsus Rooma paavsti vabastama Kristuse püha hauda Jeruusalemmas.
1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla. Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel. 1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi. 1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris.
Generaalstaatide delegaadid · Esindajad: aadel 300, vaimulikud 300, III seisus 600 · III seisuse esindajad: 1. Valitakse eelkõige advokaate = 2/3 on juristid või isikud , kes tunnevad seadusandlust 2. Enamus pärit linnadest (Kuigi 80% elas maal) 3. Nende hulgas pole ühtegi talupoega ega käsitöölist 4. Nende hulgas on edumeelseid aadlikke · Vaimulik seisus: enim esindajaid saab alam vaimulikkond, kelle hulgas piiskopide vastane opositsioon. Generaalstaatide delegaadid ja nõudmised · Tulemus: III seisuse saadikud moodustavad väga ühtlase ja radikaalse rühma ja vaimulikkonnas radikaalne tiib enamuses · Mida nõutakse: 1. Piiratud monarhiat ja põhiseadust (aadel jaosa advokaatidest) 2. Aadlikke ja kiriku privileegide piiramist ning maksureformi (III seisus) Generaalstaatide mõjutaja · Vaimulik Sieyesi mõjukas pamflet ,,Mis on kolmas seisus?" (30 000 eks.) ..
aastal. Poliitilise ajaloo uurimiseks see allikas on tähtis. Henriku Liivimaa kroonika- Esimene teadaolev ja säilinud Liivimaal kirjutatud kroonika on Läti Henriku kroonika. Ladinakeelne kroonika on säilinud mitmetes käsikirjades. Avastatud teaduse jaoks 17. ja 18. sajandil. Trükis avaldati esimest korda 1740. aastal. Hetkel käibel on editeeritud tekst aastast 1955. Kroonika on seotud Riia kirikuga ja Riia piiskopidega. Kronoloogia on Riia piiskopide ametiaastate järgi tehtud. Algab aastal 1200, ristisõdimise algusest kuni 1227. aastani kui Saaremaa vallutati ära. Hüpotees on, et kroonika autoriks on preester Henrik, kuid tegelikult kroonika on anonüümne, sest kuskil tekstis pole mainitud autorit. Tegelaste hulgas esineb preester Henrik, tema nimi on mainitud sellistes kirjeldustes, mis on piisavalt elavad ja detailsed, et jääks mulje nagu oleks teksti autor ise neid sündmusi pealt näinud ja osalenud
pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles. Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Vaade Parthenoni templile loodest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon) Pontifex maximus - Rooma ülempreester. See oli Rooma religioonis kõige tähtsam seisus. Kuni aastani 254 eKr, mil sai koha endale plebei, kuulus see koht aristokraatidele. Sõna ``pontifex`` kasutati hiljem ristiusu piiskopide puhul (ka Rooma Piiskopi puhul). Tiitlit ``Pontifex Maximus" kasutati Rooma Katolikus Kirikus peapiiskopi ehk Paavsti puhul. Seda nimetust ei lisatud Paavsti ametlike tiitlite hulka, kuid antud fraasi võib leida ehitistelt, müntidelt ja ausammastelt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pontifex_Maximus Preesterkuningas – valitseja, kes juhtis riigiasju ja jumalate auks korraldatud rituaale. Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni
" ,,Rooma ülempreestril, tema Kristuse vikaari ameti tõttu ja kui kogu Kiriku pastor, on ülim ja ülemaailmne võim üle kogu Kiriku; võim, mida võib alati praktiseerida takistamatult." 891 Rooma ülempreester, piiskoppide kollaaz pea, naudib seda eksimatus oma ameti väärtustega kui kõigi ustavate ülim pastor ja õpetaja kes kuulutab lõpliku doktriini juurde kuuluvuse usule või moraalile...Kirikule tõotatud eksimatus on samuti olemas piiskopide ihus, koos Peetruse järglasega, mil nad praktiseerivad ülimat magisteeriumi" üle kõige Piiskopkonna nõukogus...See eksimatus ulatub nii kaugele kui jumaliku Ilmutuse talletus ise. Maarja, patuta, igavene neitsi, Jumala ema, taevaskuninganna, kaaslunastaja Kristusega 491 Läbi sajandite Kirik on muutunud veel teadlikumaks, et Maarja, ,,täis armu" Jumala läbi, oli lunastatud tema viljastumise hetkest. Seda puhta eostamise dogma tunnistabki, nagu paavst Pius IX kuulutas seda 1854. aastal.
annaabi.ee 
