Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks
Põhjenda vastust. Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte. 2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning
elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel.
PUIDUKAITSEVAHEND PIHKATEX PIHKATEX on männivaigu baasil valmistatud puidukaitsevahend, mille hulka on lisatud linaseemneõli. KASUTUSVALDKONNAD: palkmajade ja teiste puitpindade viimistlemiseks välistingimustes. Sobib ka eelnevalt viimistletud puidule tingimusel, et kasutatud aine ei ole tekitanud puidu pinnale kaitsekilet. Ravimid kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga. Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu. Männi vaigukäigud lähivaates (suurendus 400 X): vasakul pikilõige, paremal ristlõige. Vaik moodustub vaigukäikudes Okaspuude pikad torukujulised vaigukäigud on vooderdatud lamedate näärmerakkudega
Halogeenühendid- org.ained, mille C aatomid on seotud halogeeni aatomiga. Füüsikalised omadused: 1)ei moodusta vesinik ühendeid (hüdrofoobsed) 2)suure tihedusega, veest raskemad. 3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 5) nukleofiilne asendusreaktsioon- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilsed ja
Nõo Realgümneaasium Jood Sümbol I Nimetus Jood Ladina keelne nimetus Iodum Ajalugu Avastati 1811. aastal Avastaja prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis
makromolekuliks 2. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub mingi lihtsam aine, nt. Vesi Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis veel peatada. Ja seda liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi. Sünteetilised liimid erinevad, sest nad sisaldavad kõvasteid. Kondensiooni vaigud liigituvad: 1. Lähteaine järgi- fenoolvormaldehüüd, karbamiidvormaldehüüd, melamiin. 2. Lahustite järgi- piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonivaigud. 3. Kuumakindluse järgi- termoplastsed(jahtumisel tahkestub, kuumutamisel sulab uuesti üles), termoaktiivsed(kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel enam üles ei sula) 4. Oleku järgi- vedelad, pulbrilised või kiletaolised 5. Liimimisomaduste järgi- kuumliimimise vaigud(termoaktiivsed) ja külmliimimise vaigud(termoplastsed ja aktiivsed) 6
Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulla hooldamine: Niisuguseid kuldehteid, millel pole peal kive, võid loputada nõudepesuvedeliku ja vee segus. Pärast loputa ehted üle puhta veega. Kullapoes müüakse ka spetsiaalseid lahuseid kulla puhastamiseks. Ära puhasta kullatud ehteid nuuskpiiritusega! Üldse tuleb kullatud ehteid puhastada väga ettevaatlikult piisab piirituses niisutatud pehme lapiga hõõrumisest. Kullatud ehteid hõõru puhastamiseks vahustatud munavalgega, millele võib vajadusel lisada veidi soola.Kullatud ehteid võib puhastada ka seguga, mis koosneb noaotsatäiest booraksist ja 60 milliliitrist veest. Kulla saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv)
Reageerib H2O(H2O+F22HF+O) Kasutamine:freoonide valmistamisel Kloor Kasutatakse basseinivee ja joogivee dessifitseerimiseks, selle käigus toimub ka reaktsioon (H2O+Cl2+HClHclO) Saadakse: Kolriidide elektrolüüsil või laboris Kaaliumpermangaadi reag. HCl (2KMnO4+6HCl2KCl+2MnCl2+5Cl2+8H2O) Broom Kasutatakse puhtal kujul ainult orgaanilises keemias teatud tüüpi ainete kindlaks tegemisel Bromiide leidub rahustite koostises Jood Piirituses kasutatakse pindmiste haavade dessifitseerimiseks NaJ kasut kilpnäärme haiguste raviks m = V m = V m V = m n= M m =nM V n= 22,4dm 3 / mol V = n 22,4dm 3 / mol
KOLME ALUSELINE ALKOHOL e. FENÜÜL Ta on viskoosne, magus, vees hästi lahustuv, ei ole mürgine, lahtistav. Saadakse rasvade lõhustamisel või sünteetilisest propeenist. Kasutatakse: emailvärvide valmistamiseks , kreemide, dünamiidi, ravimetes. FENOOL Aromaatne alkohol (guassvärvi lõhn) C6H5OH Leidub kivisöe tõrvas, põlevkivi õlides. Toodetakse penseenist. F.Om: omapärase lõhnaga, värvusta, kristalne, vees häst ei lahustu, mürgine. Hästi lahustub piirituses. K Om.:õhu käes oks.(algus roosaks siis pruuniks), nõrgad happelised omadused. Kasutamine: plastmasside tootmine, nailoni, kaproni tootmine, mürkkemikaale, asperiini, lõhkeaineid, värvaineid, immutatakse aiaposte, et ei mädaneks. Tekib kala lihasuitsetamisel. EETRID R-O-P Oks.kergesti. tekivad perroksiidid.äärmiselt plahvatus ohtlik(eriti sest aurud õhust raskemad). Kuna ei teki vesiniku sidemeid tõuseb hästi lendu. Väga hea lahusti, vees lahustub hästi. Keemis temp 35 kraadi.
Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega. Keemilised omadused: halogeeni aatomi väliskihil on 7 elektroni ja nende aatomid liidavad elektroni Cl +17 /2)8)7) Cl + 1e -> Cl Tekib kloriidion Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall.
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides
pudelis. S. on patenteeritud vahuvein ja seda nime võib kanda vaid vahuveinid, mis valminud Prantsusmaal Champagnei maakonnas. Tequila Mehhiko brändi, mis valmistatud erinevatest agaavisortidest. Tokai maguskange, peene aroomiga ungari vein. Tsaatsa Gruusia grappa (puskar), valmistatakse veinitegemise jääkmaterjalist. Vein jook, mis saadakse suhkrut sisaldavate mahlade alkohoolsel käärimisel. Vermut vein, millele maitse annavad piirituses seisnud taimed. Viski odra-, maisi-, nisu- ja rukkil-st valm-d viin, laager-d söestatud tammepuuv-s. VO väga vana (very old) konjak, laagerdunud vähemalt 4 aastat. VS lühend ingliskeelsetest sõnadest ,,very special", iseloomustab originaalkonjakit. VSOP originaalkonjaki nimele järgnevad tähed on lühend ,,very superior old pale" ja iseloomustavad kõrgeklassilist konjakit (laagerdunud 4 aastat). XO eriti vana konjak (extra old), eeldab 6 aastat laagerdumist.
Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) ja seguneb veega igas vahekorras. Etanool · Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. · Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Etanool · Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Etanool
Taruvaik on mõrkja maitsega, kasepungade lõhnaga, paks, vaigune kleepaine. Värvuselt kollakast kuni mustani. Värvus ja koostis olenevad taimedest ja mesilastõust. Kuuma ilmaga on taruvaik pehme, külmaga kõva. Taruvaik sisaldab taimseid valke ja palsameid 50-55%, vaha 30-40%, eeterlikke õlisid 8-10%, õietolmu 5-10%. Sulamistemperatuur on taruvaigul 80ºC ja erikaal 1,27, ja ta lahustub 4 piirituses. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt. Korje tüübid Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme-
2KMnO4 + 16HCl => KCl + 2MnCl2 + 8H2O + 5Cl2 MnO2 + 4HCl => MnCl2 + Cl2 + 2H2O 4. Füüsikalised omadused: F ja Cl rohekaskollakat tooni gaasilised ained. Vastiku lõhnaga, mõlemad mürgised, eriti F. Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline)
ja seguneb veega igas vahekorras. Et C 2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC
· Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat).
60.-70. aastatel peeti habeme puudumist juba lausa ebaviisakaks.XIX sajandi lõpuks võttis soeng üha korrektsema ilme. Selle soengu puhul lõigati juuksed tagant väga lühikeseks ning pealae keskele kammiti seitel ja tukajuuksed keerati poolkaarekujuliselt külgedele. Vahepeal moes olnud lokid kadusid täiesti ja soeng muutus nii siledaks, et seda oli võimalik saavutada vaid kuulsa briljantiiniga (glütseriini või riitsinusõli lahus parfümeeritud piirituses). Sellest perioodist pärinevadki linakesed toolileenidel, et kaitsta polsterdatud mööblit õliga läbi imbumast. 10. 20. sajand 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Üha enam konkureerisid naised meestega ametialaselt. Rõivad, jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu, peegeldavad muutust ühiskonnas. See sajand oli ka üha kasvava linnastumise sajand, kus selle lõpuks peaaegu iga teine inimene elas linnas
koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see erinev tüve eri kõrgustel ja okstes. Tselluloosi sisaldus on suurem puutüve keskosas. Molekul on lineaarne, püsiv. Tagab tugevusomadused. On kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega teises. Hemitselluloos – keemiliselt sarnane tselluloosile. Polümerisatsiooni aste väiksem, vaid 150-200. 25. Okaspuidu- ja lehtpuidu ehituse 3D skeemide elementide tundmine (näiteks: lai säsikiir, koobaspoor jne).
3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Etanooli keemistemperatuur on madalam kui veel, mistõttu hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga.1 (allikas – kus info pärit?) Etanooli valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel (CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH), sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2; tooraineks kartul, teravili – neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente mõjul ilma õhu juurdepääsuta käärib etanooliks) või puidutöötlemisjääkide töötlemisel (saepuru
päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees Lahustuvad orgaanilistes ainetes eetris, bensiinis, piirituses, atsetoonis. Räästuvad õhu käes tekib ebameeldiv lõhn, ei kõlba süüa. Vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante: C-vitamiini ehk askorbiinhapet näiteks. Biokatalüsaatorite (ensüümi lipaas) toimel hüdrolüüsuvad organismis tekib energia + CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O Oksüdatsioonil vabanevat energiat kasutab organism: liikumiseks, aju tööks, füüsiliseks tööks, kasvamiseks, keha to säilitamiseks, rakkude uuendamiseks, südame tööks...jne.
Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000-3000 kuni 8000-1000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad ~53-54% tselluloosi ja lehtpuud 43-45%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav ja ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses ega atsetoonis, eetris ega ka teises orgaanilistes lahustes. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka puu erinevates osades. Kõige suurem puu tüve keskosas ja okstes kõige vähem (seal on ligniini rohkem). Hemitselluloosi polümerisatsiooni aste on ainult 150-200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse
Loe põhjalikult läbi seadme kasutusjuhend ja ohutusjuhend enne tööle asumist! Ainult vastava väljaõppe saanud isikutel on lubatud seadmega töötada. Ära tee mingeid masina hooldus - ega parandustöid peale igapäevase puhastamise. Hooldustöödeks kutsu vastav professionaalne hooldusfirma. Veendu, et kaal oleks tasasel ja kuival pinnal. Kui etikett on termopea külge kleepunud, lülita kaal kohe välja ja eemalda piirituses niisutatud vatitampooniga. Puhastamisel kasuta ainult niisket lappi ja kuivata pind peale puhastamist. 2.2 Kassa igapäevane hooldus Enne tööpäeva alustamist: Puhasta kassa-aparaaat vajadusel mikrokiudlapiga või õrnalt niiske lapiga. Veendu, et lisaseadmed (kaal, vöötkoodilugeja) on korralikult ühendatud ja nende pistikud ei logise. Nüüd võid kassaaparaadi sisse lülitada. Veendu, et printeris olev kassapaberi varu on piisav
Vastus: Viina hind vähenes ühe päeva kohta 20 senti, ühe kuu kohta 4 krooni ja 50 senti ning kahe kuu kohta 8 krooni ja 90 senti. 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded 5.1 Lahused ja kontsentraadid: Tõnu Tõukemõnu ja Niina Sarvik tahtsid saada 40% segu, et oleks midagi viia Heli Kopteri sünnipäevale. Nad ostsid 5 liitrit 90% piiritust. Kui mitu liitrit peavad nad vett lisama, et saada soovitud segu? Leiame, kui suur osa on 90% piirituses puhast piiritust (jätame arvestamata selle, et sellist piiritust pole praktiliselt olemas): 5l = 100% 5x90 = 450 ?l = 90% 450/100 = 4,5 liitrit Puhast piiritust on seega 4,5 liitrit (90% 5-st) Kui me lisame x liitrit vett, siis puhast ainet on ikka 4,5 liitrit ning kogu lahust on 5+x liitrit. Seega lahendame võrrandi: Ehk x = 6,25. Vastus : Vett tuleb lisada 6,25 liitrit. 6. Intressidega % ülesanded 6.1 Käibemaks ja intress:
ja liitainetega. Jood Hallikasmust Omab kalduvust Vees Jood Jood sulab metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C, mürgistust; jood metallide ja moodusta- pole söövitav, mittemetallide- des
Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi : Kuivavad õlid ja värnitsad Looduslikud ja sünteetilised vaigud Nitrotselluloos Kuivavad õlid ja värnitsad Taimse päritoluga õlid, mis õhuhapniku toimel kõvenevad moodustades katva kile Tekkinud kile ei lahustu vees ega piirituses Vastavalt toorainele, mille seemnetest õli on pressitud : Linaseemneõli Kanepiõli Värnitsad Kuivamise kiirendamiseks töödeldakse looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga, saadakse nn. värnitsad naturaalvärnits – saadakse toorõli kuumutamisel koos sikatiividega Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt metallioksiid Looduslikud vaigud Loodusliku päritoluga vaigud, mis
· vala värv papptaldrikule, kasta sellesse käsn või tuppimispintsel; · suru käsn (tuppimispintsel) vastu jäätmepaberit ja pressi välja liigne värv; · tupi käsna (tuppimispintsliga) sablooni nii, et värv katab kogu sabloonist väöjalõigatud osa (jälgi, et sabloon liibuks tihedalt vastu seina ja et see värvimise ajal ei liiguks). Kui värv satub sablooni tagaküljele, siis puhasta pind viivitamatulet niiske lapiga. Kuivanud pinda saab puhastada tehnilises piirituses niisutatud lapiga. Sabloon Hardy päevalill 14x40cm K-rauta / Hind: 2,20 Sabloon nr.5 Ethno Decora / Hind: 1,77 Sabloon nr.9 Luuderohi Decora / Hind: 1,67
Seemnes suur kasvu pärssivate hormoonide sisaldus Seemneid leotatakse vees, korduvalt vett vahetades Morfoloogilised piirangud Seemnekest on paks ja tihe ning ei lase läbi hapnikku ja vett. Skarifitseerimine – seemnekestade vigastamine. Mehhaaniline töötlemine - hõõrumine liivapaberiga, seemnekestadesse mõrade või sisselõigete tegemine. Keemiline töötlemine – leotamine happes, piirituses vm. lahuses. Termiline töötlemine (hetkeks keeva ja seejärel külma vette) Keskkonna piirangud Kuivus Sobivate niiskusolude loomine – külvamine niiskesse mulda, substraati Ebasobiv temperatuur sobiva temperatuuri tekitamine idanemiskeskkonnas Ebasobivad valgustingimussed Valgusidanevatele seemnetele valguse võimaldamine Taimede stress Abiootilised stressifaktorid a) Temperatuur
Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu), või savist, mille juurde lisatakse värvaine. Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad omakorda kolme gruppi, milleks on aluseline, otsene ja happeline. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enamasti leiavad need kasutust mööblitööstuses kuna ned lahustuvad hästi. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis ei ole valguskindlad ning nende värv aja jooksul tuhmub ja kulub. Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse, heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest
Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist; - parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga. Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud booraksit, tsinkkloriidi vesilahust jt. a) happelised HCl baasil, b) happevabad kampol - glütseriin, c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil
tema tagasihoidlikum kasv. Teiseks kasvatati vene tubakat ehk mahorkat (Nicotiana rustica). Kolmandaks kasvatati vähesel määral pikalehelist ja roosaõielist Virginia lõhnavat tubakat. Ühe mehe aastase tubakavajaduse katsid umbes 150- 200 taime, millest iga suitsetaja siis vastavalt oma äranägemisele teiste lõhnataimede lisamisega maitsele vastava tubakasegu valmistas. Lõhnaineteks kasutati kirsilehti, lõhnavat varjulille või pritsiti tubakat piirituses lahustatud meega. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained
- Glütserool, C3H5(OH)3 95% etanooli ja 5% vett. Lähtudes sellest, mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille jagatakse alkohole: primaarseteks (RCH2OH), sekundaarseteks saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba (RRCHOH), tertsiaarseteks (RRRCOH) vasksulfaadiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikdioksiidi ja vee reaktsioonil: · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, CO+2H2CH3OH vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi).
olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal. Williams valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures seda nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras. "Viin" võib kasutada ka piiritusjoogi puhul, mis on saadud puuviljade või marjade leotamisel piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis ning selle järgneval destilleerimisel. Leotamisel peab 20- liitri 100-mahuprotsendilise etanooli kohta võtma vähemalt 100 kilogrammi puuvilju või marju. 12.VIINA TOOTMINE Viina tootmiseks kasutatakse ainult toiduainetest valmistatud piiritust. Viina tootmise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest operatsioonidest: piirituse vastuvõtmine, vee
Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes 5 värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega
keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel.
Sissehingamisel on kloor mürgine. Fluor helekollase värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaasiline aine, kõige aktiivsem mittemetall. Ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult. Vesilahusena on vesinikfluoriid keskmise tugevusega hape, mis on väga mürgine ja söövitav. Broom punakaspruuni värvusega kergesti lenduv väga mürgine vedelik Jood metalse läike ja hallikasmusta värvusega kristalne aine. Vees eriti ei lahustu, kuid piirituses lahustub hästi, seega tehakse sellest haavade puhastamiseks kasutatavat jooditinktuuri. Jood ka sublimeerub kuumutamisel. Joodi lahust kasutatakse ka tärklise kindlaksmääramisel, kui tekib sinaka värvusega ühend. Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga). 4) Iseloomustada divesiniksulfiidi (H2S) ja väävlioksiide (SO2, SO3)
Paremini kui vees lahustub broom orgaanilistes lahustites (benseenis, etanoolis, eetris). Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks: H2+Br2=2HBr HBr vesilahust nimetatakse vesinikbromiidhappeks. Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks. Broomiühendeis on broomi o.-a. I kuni V. Jood (I:......4s24p64d105s25p5) on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses, eetris jt. orgaanilistes vedelikes; jood reageerib ka kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+I2=KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat).
(polümerisatsioon), moodustades nii tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000...3000 kuni 8000...10000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad tselluloosi keskmiselt 53...54% ja lehtpuud 43...45%). See on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka tüve eri kõrgustel ning puu eri osades. Tselluloosi sisaldus suurim tüve keskosas ja eriti märgatav vahe on tüve ning okste puidul (okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. Hemitselluloos Hemitselluloosil polümerisatsiooni (liitumise) aste on ainult 150...200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 30
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) ja seguneb veega igas vahekorras. Et C 2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC
rakuseinas. Tselluloos (40...50%), hemitselluloos (25...35%) ja ligniin (20...30%) on peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos – põhiühend, millest koosnevad rakuseinad; looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid, mis koosneb glükoosi jääkidest; vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud suhteliselt jäikadeks kimpudeks; see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Hemitselluloos on kõrvuti tselluloosiga peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev hargnenud ahelatega heteropolüsahhariid, mis koosneb erinevatest sahhariididest; hapete toimel muutub ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse
..50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Rahvakeeli on aga tselluloos puuvill. Hemitselluloos- on ehituselt väga sarnane keemiliselt ehituselt tselluloosile, kuid on keemiliselt vähe püsiv. Polümerisatsiooni aste on 150...200. Saadakse tselluloosi keetmisel kõrvalproduktina
kõlbmatu, mitteküllane veekindlus (va B3, D3)...pahtlid lõh. Kondensatsioonivaigud liigituvad: Lähteaine järgi: Fenoolvaigud- erinevalt karbamiidformaldehüüdvaikudest kahekomponentsed, täiesti vee ja ilmastikukindlad (EPO). Fenoolformaldehüüdvaigud Melamiinformaldehüüdvaigud Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes. Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud) Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised) Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed) Kuumuskindluse järgi: (termoaktiivsed- kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel üles ei sula, termoplastsed- jahtumisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel sulavad uuesti ülesse) Polüretaanliimid:
Keemilised elemendid on kõikidel puuliikidel peaaegu samad. Üldjoones võib puidu keemilist koostist kirjeldada järgmiselt: 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku, 0,1% lämmastikku, 0,4 % tuhka (joonis 25). Puidukiudude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist. Seega on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos- see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Hemitselluloos on keemilise ehituse poolest väga sarnane tselluloosile, hapete toimel muutub ta kereti lahustiks. _____________________________A. Roos______________________________ 12
· Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid) Vähkide massilise suremise avastamise korral on Eestis vaja informeerida maakonna keskkonnateenistust. Veel elavaid, kuid ilmselt haigeid vähke võib fikseerida piirituses (viinas) ja anda Keskkonnateenistuse kaudu üle näiteks Põllumajandusülikooli kalakasvatuse osakonna teadlastele. Tähtis on tähele panna ja saatekirjas ära märkida haigete vähkide käitumise iseärasusi ja muid veekogus toimuvaid nähtusi kas esineb ka kalade suremist, vee omaduste muutusi jne. Soomes töötab vähihaiguste kontrolli süsteem ladusalt ja sellest oleks vaja õppida ka Eestis vastava süsteemi loomisel. Seepärast on järgnevalt toodud skeem, mille järgi
Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult ta kaua ei säili ja tuleb kiirelt ära kasutada. Lakid omakorda jaotatakse: · Õlilakid- saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga vedeldamisel. · Nitrolakk- on lahustis vedeldatud nitrotselluloos. Kuivab väga kiiresti ja on tuleohtlik. · Piirituslakk- kujutab endast piirituses lahustatud vaiku ja seda kasut. Samuti mööbli katmiseks nagu nitrolakkigi. · Bituumenlakk- on lahustiga vedeldatud bituumen või pigi; värvuselt must. On veekindel ja hea korrosioonikaitsevõimega. · Polüesterlakk- annab väga tugeva, veekindla ja suhteliselt kuumakindla kihi. · Puidukaitsevärvid ja lakid- sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestab seente arengut, väldib hallitust ja samblike tekkimist.
222 Omaette rühma moodustavad põrandalakid. Need peavad andma mehaaniliselt tugeva kile. Samuti peavad põrandalakid olema küllalt veekindlad. Paljud põrandalakid turustatakse kahekomponendilisena. Nitrolakk. Nitrolakk: kuivab väga kiirelt, on võrdlemisi tuleohtlik. Nitrolakki kasutatakse peamiselt mööbli ja teiste puitpindade katmisel. Piirituslakk. See kujutab endast piirituses lahustunud vaiku. Piirituslakki kasutatakse: mööbli katmiseks, õlilaki aluseks kruntkihiks. Väikese vaigu sisaldusega piirituslakke nimetatakse polituurideks. Nendega poleeritakse lakitud pindasid. Bituumenlakk ehk asfaltlakk. See kujutab endast lahustiga vedeldatud bituumenit või pigi. Bituumenlakk on: musta värvi, veekindel, hea korrosioonikaitsevõimega. Bituumenlakki kasutatakse kõige rohkem metallpindade katmisel. Polüesterlakk
aromaatsed ja tervislikud. Ka hea luua saab tugevatest ja painduvatest arukase okstest. Kasepungad ja lehed sisaldavad saponiine, eeterlikke õlisid, parkaineid, suhkruid jm., mistõttu on nad tähtsal kohal rahvameditsiinis ja kasutatakse sapi-, põie-, naha- jt. haiguste raviks, samuti higileajava vahendina. Kaselehtede ja pungade keedist kasutati varem seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral. Kevadiste kaseurbade, pungade või noorte kaselehtede leotis piirituses või viinas oli heaks määrderohuks jooksva (reuma) vastu. Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme.
annaabi.ee 
