Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeenid (0)

1 Hindamata
Punktid
Halogeenid
Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes.
Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas , terava lõhnaga.
Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria).
Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis).
I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega.
Keemilised omadused: halogeeni aatomi väliskihil on 7 elektroni ja nende aatomid liidavad elektroni Cl +17 /2)8)7) Cl + 1e -> Cl
Tekib kloriidion
Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2 Cl 2Cl = Cl2
Halogeniidid
Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI.
Füüsikalised omadused: Nad on terava lõhnaga mürgised gaasid , lahustuvad hästi vees , andes vesinikhalogeniidhappeid.
Tuntum hapetest on vesinikkloriidhape e. Soolhape , mis võib olla kuni 40 %-line. Kontsentreeritud hape „Suitseb“ õhu käes , sest lahusest eralduv vesinikkloriid lahustub õhuniiskuses ja tekitab nö . suitsu
Vesinikfluoriidhape on keskmise tugevusega hape , kuid väga agresiivne , ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi. Seda omadust kasutavad klaasikunstnikud klaasnõude kaunistamiseks .
Keem. Omadused : Vesinikkloriidhape on tugev hape , ta on täielikult dissotsieerunud. Reageerib metallide , aluseliste oksiidide, alustega:
2 HCl + Fe = FeCl2 + H2
2 HCl + CaO = CaCl2 + H2O
2 HCl + CaCl2 + 2 H2O
Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + „ HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees.
Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e. Keedusool NaCl
Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F AgCl valge sade
Ag + Br -> AgBr kollakas sade
Ag + I -> AgI kollane sade
Hõbehalogeniidid on valgustundlikud ained. Nad lagunevad valguse toimel, eraldub peeneteraline hõbe. Seda kasutatakse fotograafias.
Halogeene sisaldavad ühendid on teflon, freoonid . Freoone kasutatakse jahutus vedelikuna külmikutes, aerosoolpakendites (CF2 Cl2) ( C2 F2 Cl3). Õhku sattunud freoonid lõhuvad Maad ümbritsevat osoonikihti.
Fluoriühendeid sisaldavad luud, eriti hambavaap. Joogivesi peaks sisaldama vähe lahustunud fluoriide, eesti vetes on aga palju. Joodi esineb kilpnäärmes – ensüümis.
Halogeenid #1 Halogeenid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karel Tõnson Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

MITTEMETALLID-Halogeenig ja väävel
3
doc

MITTEMETALLID (Halogeenig ja väävel)

HALOGEENID 1. Üldiseloomustus · Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja radioaktiivne astaat (At). · Lihtainena koosnevad 2 aatomilistest molekulidest (F2, Cl2, Br2, I2), kus on mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad).

Keemia
Mittemetallid - leidumine looduses
4
pdf

Mittemetallid - leidumine looduses

Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium ­ raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oks

Keemia
Keemia Halogeenühendid
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa

Keemia
Mittemetallid-halogeniidid-halogeenid
2
doc

Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid

o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega, BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis.

Keemia
Halogeenid konspekt
2
doc

Halogeenid konspekt

HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid)  Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid.  On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2)  Lihtainena mürgised  Terava lõhnaga  Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2)  !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI)  Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl FLUOR  Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline  !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema F2 + H2O = 2HF + O2  Fluoriühendid annavad hambaemailile kõvadust.  Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, pea

Keemia
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ­ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ­ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad vesinikhalogeniidhapped: H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni halogeniidist välja: Cl2 +2NaBr=2 NaCl + Br2 4. reageerimine veega: F2 + H2O = 2 HF+ O2 Cl2 + H2O = HCl+ HClO HClO=HCl+O Monohapnik on desinfitseeriva ja pleegitava toimega. Hapnik. O +8 / 2)6) 1s22s22p4 2 paardumata e-, O=O Levinuim element:(45% maakoore massist on O, 90% vee massist on O, 20% õhust on O2 .) O2 tekib fotosünteesil: 6CO2+6H2O=C6H12O6+6O2

Keemia
Halogeenid
5
odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid

Keemia
Halogeenid kokkuvõte
1
docx

Halogeenid kokkuvõte

Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfää

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun