KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma.............................................................................
Mikk Hödemann 12. d klass Kus lõpeb Euroopa? Küsimus, kus lõpeb geograafiliselt määramata Euroopa, on painanud eurooplasi kaua. Sest kui piiri ei saa määrata füüsiliselt ega muude selgete kriteeriumide, st keele, usu vms kaudu, tekib raske ebamäärasus. Kes oleme meie, kes on nemad seal? Ja mis takistab neid seal hakkamast ,, meiest"? See oli Prantsusmaa president Charles de Gaulle, kes novembris 1959 teatas : ,, Euroopa on mõiste, mis ulatub Atlandi ookenaist Uurali mägedeni." De Gaulle tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju. Üsnagi suveline geograafiline või täpsemalt orograafiline ehk mäeteadus...
Piiride taju näitab inimese tarkust Igaühel on oma sisemised piirid, mida me ei ületa. Kõigil on see individuaalne. On piire, mida ei suudeta ületada südametunnistuse pärast ja on piire, mida ei saa ületada seaduste ja reeglite tõttu. Iga inimene tunnetab oma piire omamoodi. See, mis on minu jaoks õige, võib olla kellegi teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Igaüks teab ise, kus see piir neil jookseb. Tihti ei suuda ma kindlaid asju teha südametunnistuse tõttu. Pole vahet, kas keegi ei näe või ei kuule, aga kui ma ise tunnen, et mu teguviis on vale, siis ma ei suuda seda oma südametunnistuse tõttu teha. Me kõik teame ise, milleks me oleme suutelised ja milleks mitte. On olnud indiviide, kellel puudub täielikult südametunnistus, või vähemalt niiviisi on tundunud. Taolised isikud ongi need, kes tunduvad rumalad oma tegude pärast. On ka selliseid piire, mis kujutavad endast teise inimese tunnete haavamist. Igal inimese...
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks kui jälgimiseks. Seega on kunst ka meelelahutus. See on midagi, mis on tehtud teiste meeleheaks, kuid millel on tohutult palju erinevaid vorme. On inimesi, kes on huvitatud maalikunstist, muusikast või hoopist teatrikun...
Praktikum 4 maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Koostaja: Koostamise kuupäev: 20.11.2015 Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat, maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel. Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsoo ni Puidu Kasvava hind Maa tagav Puidu metsa Üksus/kirje Pindal EUR/ väärtus ara maksum väärtus Koguvää ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t.h Pt Pm *Pm tsv 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha ...
Praktikum 4 Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 5.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida maade ümberkruntimist väärtuse alusel, selleks, et uued maatükid oleks kompaktsemad kuid nende väärus liialt ei muutuksvõi jääks isegi samaks. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on harilik pliiats, kustukumm, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tegemiseks on valitud variant B. Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud kuues erinevas ülevaatlikus tabelis. Tabel 1 näitab olemasolevate maaüksuste pindalasid ja maa väärtust ja tabel 4 näitab uute maaüksuste väärtuseid ja pindalasid. Tabelis 2 on kokkuvõtlikult välja toodud olemasolevate maaüksuste pindalad ja väärtused. Tabelis 3 on välja arvutatud kogu maakorralduspiirkonna pindala ja koguväärtused erinevate põllu- ja metsamaa üksuste ning kasvava m...
"Tühirand" "Kas otsatu tühjus on piiride puudumine või vastupidiend nendega ümbritsemine?" Mati ümbritses end otsatu tühjusega. Ta vaatas kõike ja kõiki tühjusega. Tundus, et ta ei oska asju hinnata või tegi ta seda kuidagi väga imelikul moel ja teisel kombel. Armastus oli tugev Helina vastu, kellel omakorda oli südant armastada kahte meest korraga, samas piisavalt tahtejõudu, et ühte nendest eemale tõugata. Mati sai Helina poolt mõlemat. Ta magas Mati kõrval, oli tema abikaasa, aga hingeline osa oli täiesti puudu. Helina jagas seda Eduardiga, kes sobis mingimääral temaga paremini. Neil oli ühine huviviiul. Olukord minu jaoks üldse imelik. Kaks meest ja naine. Mati pidi kõrvalt jälgima oma naise petmist. Mati oli tugev, aga meestel ongi sellist asja kuidagi lihtsam vastu võtta ja sellega elada. Eduard magas üksi ja teadmisega, et Helina magab Mati kõrval. Ühesõnaga, Mati oli öösel Helinaga ja Eduard päeval. Nad kõik ümbr...
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa
Praktikum 4 maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2. Koostas: , 28.11.2012 Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsooni hind Maa Puidu Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/h...
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki.
Litsentsi nr : 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a, Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Töö tellija: Põllumajandusministerium Konaktandmed: Lai tn 41, 15056 Tallinn Epost: [email protected] Ministeeriumi infotelefon: 625 6101 Mõõdistuse asukoht: Maakond: Rapla Asula: Kehtna alevik Vald: Kehtna Asustusetüüp: hajaasustus Katastriüksuse nimi/aadress: Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Teostatav toiming: olemasoleva katastriüksuse piiride kättenäitamine looduses Mõõdistamiseks taotletavad lähtepunktid: X koordinaadid Y koordinaadid VIII maatüki punkti 1 6533583.07 550300.50 IX maatüki punkti 6 6533801.56 550670.68 X maatüki punkti 10 6533106.56 549880.38 XI maatüki punkti 20 6533330.42 550779.88 Taotletav katastriüksuse plaani mõõtkava: 1:10000
Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad
korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond menetleb selles valdkonnas peamiselt kohalike omavalitsuste poolt algatatud piirimuudatusi, kontrollides esitatud materjalide vastavust kõikidele nõuetele. Haldusüksuste piire muudetakse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel või haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Maa-amet. Iga riik jaguneb väiksemateks territoriaalseteks osadeks - haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks. Üksainus valitsus pealinnas (keskvalitsus) ei suuda täpselt jälgida
Piirist piirini Piirid kes või mis need on? Teame, et need omapärased nähtused ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Esmapilgul võib küll tunduda, et see nii ei ole, kuid meile kõigile armsal koduplaneedil pole võimalik piiride eest põgeneda. Neid on küll võimalik ületada, kuid ühele piirile järgneb alati teine. Mis juhtuks siis, kui piire enam ühel päeval ei eksisteeriks? Tõenäoliselt valitseks esimestel päevadel Maal tohutu kaos, kuid seda pigem tsiviliseeritumates kohtades. Peamiseks põhjuseks on minu arvates siinkohal see, et oleme ise oma elukeskkonna selliselt kujundanud. Esmapilgul võib tunduda piiratud elu meile lihtsam, kuna on vaja vähem langetada olulisi otsuseid ning valede
kuna inimest kahtlustatakse lihtsalt sellepärast, et ta riietub või mõtleb teisiti ning see omakorda tekitab ebamugavustunnet ja alavääristab teda. Kuid riigipiiri ületavad ka immigrandid ja see võib meie silmis tunduda ebaõiglane, ometigi püüab ta omale või siis oma perele saavutada inimlikumad ja paremad elutingimused. Ning see, et ta saavutab selle ainult piiriületamisega, jääb igati tema eetikapiiridesse. Aga peale silmaga nähtavate piiride on veel selliseid, mis meid takistada võivad, näiteks võimekuse piir, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Olgugi, et see võib olla väike või suur asi, mida inimene saavutada püüab, ei pruugi ta selleni jõuda, kuna teda piirab tema võimekus, näiteks sportlane olümpiamängudele või abiturient ülikooli. Mõlemad neist soovivad ja tahavad saada seda ning on püstitanud selle omale eesmärgiks ja nad ei saavuta
Päraldis on asi mis oma olemuselt on vallasasi, teenib kinnisasja olemata ise selle osa ning omamata peaasjata iseseisvat kasutusotstarbet, näiteks trepp. Kinnisomandi päraldisele ulatumise tingimuseks on, et päraldiseks ololev asi peab kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus Selguse põhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada.4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni tänapäevani hõlmab kokkulepet, piiride tähistamist kinnisasjal ja sellele järgnevat piiride mõõdistamist. Eesti õiguse kohaselt määratakse kinnisomandi horistonaalne ulatus maapinnal
KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov
määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava KOV üksuse territooriumil. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Riikliku ülesande täitmiseks võib määruse anda ainult seaduses sisalduva erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem 9. Euroopa õigus El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad. El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel. 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu. EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis kohalikke omavalitsusi kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida.
1.teema: Majanduslik globaliseerumine ehk üleilmastumine 1. Selgita lühidalt, mida tähendab majanduslik globaliseerumine? Vt. Õpilaste materjalid on üleval siin: http://1maailm.ee/gm/ ja CD lk. 126-130 Riikide majandused on aina rohkem teineteisega seotud ja mitmed firmad pakuvad tooteid ja teenuseid mitmes eri riigis. Majanduslik globaliseerumine hõlmab 4 valdkonda: 1) Kaupade ja teenuste vool üle piiride -tooteid,tooraineid,poolprodukte ja detaile ostetakse teistest riikidest sisse 2) Raha ringlemine üle maailma- makseid on võimalik teostada erinevate pankade vahel üle maailma 3) Tööjõuliikumine üle piiride- inimesed lähevad teistesse riikidesse tööle ja võivad palga saata oma kodumaale 4) Rahvusvahelised korporatsioonid- paljud firmad ja organisatsioonid töötavad rahvusvaheliselt ja ostavad tütarettevõtteid teistesse riikidesse 2
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati...
NÕUKOGUDE EESTI 39. EESTI NSV VALITSEMINE 1.KORDAME OLULISEMAID AASTAARVE. Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917 Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a
3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride ületamise keeld kehtib valikudiskreditsiooni (õiguslike tagajärgede valik), mitte otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) suhtes. Otsuse tegemisel, kas sekkuda isiku
Müür Kirjand 11. a Kõik soovivad olla parimad, edukaimad ja mõjuvõimsaimad. Selle saavutamiseks tuleb teha midagi rohkem kui ülejäänud. On vaja astuda samm või kaks kaugemale, alati rohkem piiri poole. Teame, et piirid ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpetada oma poolelijäänud nulli [---]. Ka temal vedas.“ Ado
Globaliseerumise seminari küsimused Palun, valige endale seminaris kaasa rääkimiseks välja 3 küsimust ja otsige neile oma vastused, kasutage vastuse põhjendamiseks konkreetseid näiteid (ajakirjandusest, interneti abiga, õpikutest jne). Valmistage oma vastus nii ette, et suudaksite seda kursusekaaslastele veenvalt selgitada! 1.) Globaliseerumise üheks väga positiivseks aspektis on nimetatud rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapital...
vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamise. Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstuktivistlikes monumentides. Kõige kuulsamad konstruktivistid Vladimir Tatlin (1885- 1953), Aleksandr Rotsenko (1891-1956), El Lissitzky (1890-1941) ja vennad Antoine Pevsner (1886-1962) ning Naum Gabo (1890-1977) Venemaa kunstnikest lähemalt El-Lisitzki oli kunstnik, arhitekt, fotograaf, disainer,
Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata avalikkusele konkreetset põhjust; inimesed streigivad võideldes salatsemisega; rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa.
kindlal seisukohal, et pole olemas ohutut kogust, mis ei tõstaks vähkkasvajate riski. 7. Millises koguses alkoholi tarvitamine tõstab vähiriski? Iga alkoholikogus ja ükskõik kui harva, tõstab vähi riski. 8. Millised vähivormid on seotud alkoholi tarvitamisega? Loetle vähemalt kolm! Suuõõne vähk, maksavähk, soolevähk, neeluvähk, söögitoruvähk 9. Alkohol ja maks: Mis juhtub maksas, kui tarvitada alkoholi lühikese aja jooksul kogu aeg üle madala riski piiride? Millised sümptomid sellega kaasnevad? Võib tekitada maksas rasvakogumikke, mida nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. Rasvunud maksal üldjuhul nähtavad sümptomid puuduvad, seetõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka. Vahel võib tunda kerget ebamugavust kõhus, söögiisu võib kaduda ja süda läikida. Maksa rasvumine on selgeks hoiatuseks liigsest joomisest. Mis juhtub maksas, kui tarvitada alkoholi pikema aja jooksul kogu aeg üle
Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. Isaiah Berlin sõnastas selle nii, et poliitilisest vabadusest jääbki puudu vaid sellel inimesel, kelle huvisid ja eesmärke piiravad teised inimesed.
Balti ristisõja olemus 3. Henriku Liivimaa kroonika 4. Balti ristisõja põhjused 5. Balti ristisõja I etapp liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (üldiseloomustus ja tähtsamad sündmused): a) Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212 b) Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220 c) Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227 7. Eestlaste kaotuse põhjused 8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Lõunapiir b) Idapiir 9. Balti ristisõda kui osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist 10. Oska kaardile kanda sõjategevusega seotud kohti: Riia, Toreida, Võnnu, Tartu, Otepää, Viljandi, Leole, Tallinn (Lindanise), Varbola, Lihula, Muhu, Valjala, Ümera lahing, Madisepäeva lahing 11. Kes olid, mida tegid? 12. Mõisted 13. Milline sündmus toimus?
KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused. 2. Raha ringlemine üle maailma a) investeeringute tegemine rikastesse riikidesse. b) Aafrikas investeeringud nafta 3. Tööjõu liikumine üle piiride. 4. Rahvusvahelised korporatsioonid a) nende arv on suurenenud b) palju korporatsiooni USA päritoluga. Rühmatöö: Kuidas on muutunud puuvilla hind maailmaturul viimase 3 aasta jooksul? *1995
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa
NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Mis on vabadus? Vabadus ehk teisisõnu priius on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mida tunneme aga meie vabaduse all, mida tähendab väljend olla vaba. Kas selle all mõeldakse pigem vabadust kui võimalust teha kõike mida soovitakse või pigem seda, et on võimalik valida mida mitte teha. Kas vabadus on alati hea või mõjub liigne vabadus meile või meid ümbritsevatele inimestele vahel ka negatiivselt kui vabaduse sisuks on igasuguste piirangute ning piiride puudumine. Kui mõelda vabaduse peale kõige üldisemas mõttes siis kas vabadust võiks teisisõnu või kaudselt nimetada ka iseseisvuseks.
· Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid ei ole sugugi isiklikele valikutele meelevaldselt seatud piirangud, vaid mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. · Rõhutatult individualistliku kultuuri probleemiks on , et see viib lõpuks kogukonnast ilmajäämiseni. · Me tahame purustada ebaõiglased, tabetud ja vananenud reeglid ja saavutada maksimaalne idiklik vabadus. · Seesama ühiskond mis nõuab piiride kaotamist tehnoloogilistes uuendustes, peab leppima piiride kadumisega ka inimeste käitumises, mille tagajärjel kasvab kuritegevus, purunevad perekonnad, vanemad ei suuda oma laste eest hoolitseda jne. · Kultuur on niisiis midagi sellist, mida kunstnikud, kirjanikud loovad omal valikul oma sisemise hääle abil, vähem loomingulistele aga on see omal valikul tarbitav kunst, kulinaaria, meelelahutus. · Ei saa otsustada, et üks kõlbusreeglite kogum on parem või halvem kui teised.
suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? · Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. · Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? · Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? · Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? · Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? · Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat?
· Kasvas jõukus · Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam · Tõusis turvalisus üksteisest oma · Tõusis heaolu tarbimisvõimaluste ja · Laienes toetus elustiili poolest inimõigustele ja · Postmodernset ühiskonda vabadustele ilmestab jäikade piiride · Üleüldine progress kadumine tegi modernismist · Nähtused ja suhted on optimistliku ebakorrapärased elufilosoofia, mis · Inimestel on suurem uskus inimkonna vabadus, kuid samas ka võimetesse. suurem vastutus
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................... 11 SISSEJUHATUS
Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad minu kodu ümber, mida tunnetuslikult hindasin kodusteks. See tähendab kohad, mida tunnen hästi, kus liigun sageli või mis mulle lihtsalt meeldivad
*Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele *Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi Augustus-tähendab püha Kasutatud lingid: Vanaaeg 2.osa(ajalooõpik 6.klassile)(Mait Kõiv) http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/hilineroomakeisririik
Hetkel on äärmuslasi huvitanud vaid need riigid, kes on neid häirinud. Ehk siis rikkamad riigid, kes islamiriikides on käinud „korda“ loomas, kukutades võimult inimesi, kellel on suur toetajaskond, ning kogunud nii endale vaenlasi. Sellelsamal põhjusel on terroriaktid toimunud Ameerikas, Prantsusmaal ja Brüsselis," ütles ta. Pooled kümnest küsitletust pidasid teemat väga põnevaks, kuid ei osatud enda arvamust väljendada. Mainiti küll et see on suur probleem ja abiks oleks piiride ületamise veelgi raskemaks muutmine. Kokkuvõtteks võib öelda, et küsitletud Koeru inimesed on teemast teadlikud ning tunnetavad suurt terrorismi ohtu Euroopas. Peamiseks probleemi soodustajaks loeti suurt rahvaste rännet ja terrorismi populariseerimist inimkonnas. Sellega seoses leiti lahenduseks piiride turvalisemaks muutmist ja suuremat kontrollimist erinevate inimeste üle. Ohtu, et Eesti on järgmine sihtmärk, ei usuta, kuna meie riik on pisikene ja ei paista kuidagi silma.
Üksnes siis saab tõeliselt ,,teist" sallida, kui on suudetud aktsepteerida tema olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine" pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt -väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu iseennast, sest ta on nagu ,,sina"" (nii tuleb ju tõlkida seda käsku heebrea keelest) ja see ,,sina" on Jumala nägu... Seega peab kaplan suutma olla ,,omadele võõras, ja võõrastele
Majanduslikult otstarbeka lahendi kindlustamiseks on kehtestatud teatud maakorralduse nõuded, mida maakorralduse käigus tuleb arvestada. Nendeks on: · Omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks · Loodusvara säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine · Kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks · Kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine · Kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine · Kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine · Teede, liinide, muude ehitisite ja maaprandusspsteemide otstarbekas rajamine ning kasutamine 4 Õiguslik sisu. Maakorralduse käigus kehtestatakse maaomanikele ja kasutajate õigused ja kohustused teatud maatükkide suhtes, määratakse kindlaks nende maade kasutusreziim
O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla
seda peegeldada koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t
maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit Rahvasteliit oli tegev rahulepingute elluviimisel: piiride tagamine, desarmeerimine, järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste kaitsel, mõnede riikide majanduse toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid.
Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed moodustavadki nii nn. halli massi, mis allub nende eest vastutust kandvatele vabadele inimestele. Alluda on loomulikult lihtsam ja turvalisem kui valitseda ja otsustada. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest
Kuidas on andmed omavahel seotud Koordinaatalus Andmete töötlemine (projektsiooniteisendused, raster-vektor teisendused, konverteerimine erinevate GIS programmide vahel) o Vajalik andmetele tähenduse andmiseks sellest sõltub nende kasulikkus ja kasutatavus. Andmete kvaliteet: Asukohatäpsuskui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus. Looduslike piiride määramise täpsus. Sõltub ülesandest, kallis Atribuuditäpsusõigsus, klassifitseerimine, mõistmine Esitustäpsusnumbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine Loogiline kooskõlavastavus tegelikkusele - Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967 1 -Graafilistel andmetel võivada objektid vastata asukohatäpsusele (nt 5m), kuid hoone satub järve
Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks
haardeks 10,5 cm (MAX-MIN), klasside arvuks 6 (k = 1 + INT(3,32*LOG(N))) ja orienteeruvaks klassi intervalliks 1,75 cm (intervall=haare/k). Esimese rühma ülemiseks piiriks on 5,8 cm, sammuks 1,8 cm ja viimase rühma ülemiseks piiriks on toodud 14,8 cm (Kiviste K 2011b). a) Vastavalt failis yld.xls (Kiviste K 2011b) antud esimese rühma ülemisele piirile, sammule ja viimase rühma ülemisele piirile moodustasin Exceli töölehele diameetri klasside ülemiste piiride plokk xüi ja nendele vastavad klassi keskmised xi (ülemine piir miinus pool sammu). Vastused on antud tabelis 3. Tabel 3. Rühma tsentrid ja ülemised piirid 6 Rühma Rühma ülem. tsenter piir xi xüi 4,9 5,8 6,7 7,6 8,5 9,4