Fukuyama

Q: Kuidas saaksime öelda kas antud ühiskonna ühiskondliku kapitali varu on suurenemas või vähenemas?

Vastus leiad õppematerjalist: Fukuyama

Uukkivi, Annely

Fukuyama (0)

Akadeemia Nord - Filosoofia - Sotsiaal ja poliitiline filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas saaksime öelda kas antud ühiskonna ühiskondliku kapitali varu on suurenemas või vähenemas?

Fukuyama ,,Suur vapustus ’’ lk 15- 38

Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järk-järgult liikunud nn. ,,infoühiskonda’’, ,,infoajastusse’’ või ,,postindustriaalsesse ajajärkku’’- seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks.
Vaimne töö hakkab asendama füüsilist.
Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust- vabadust ja võrdsust.
Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile.
Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel.
1960. aastate keskpaigast 1990 aastate alguseni , toimus peaaegu kõikjal tööstuslikus maailmas tõsine ühiskondlike tingimuste halvenemine.
Langes sündimus madalale, vähenes abielude arv, järsult langes ka usaldus institutsioonide vastu.
Kahekümnenda sajandi keskpaiga tööstusriikides valitsenud ühiskondlikele väärtustele kujutasid nad endast Suurt vapustust.
Allakäik on hõlpsasti mõõdetav selliste statistiliste näitajatega nagu kuritegevus , isata laste arv, kahanenud haridustase, nõrgenenud usaldus ja teised.
Üldjoontes põhjustab tehnoloogiline muutus, millega kaasneb majandusteadlase Joseph Schumpeteri väljendit kasutades ,,loov hävitus’’ turul, vapustuse ka ühiskndlike suhete maailmas.
Ettekujutus, et ühiskondlik kord tuleneb tsentraliseeritud mõistuspärasest bürokraatlikust hierarhiast, oli väga iseloomulik tööstusajastule.
Ehkki üleminek infoühiskonda oli ühiskondlikud normid lammutanud, ei saa nüüdisaegne kõrgtehnoloogiline ühiskond hakkama normideta ja hakkab tundma olulist motivatsiooni nende loomiseks.
Valgustusliikumine- eesmärk oli traditsioonide ja usundi asendamine mõistusega.
Suur vapustus leidis aset 1960- 1990.
Gemeinschaft ( kogukond ) ja Gesellschaft(ühiskond).
Inimesed ei sõltunud niipalju enam üksteise toetusest (gesellschaft).
Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud.
Põllumajanduslikust tööstusühiskonda ülemineku tagajärjed ühiskondlikele normidele olid nii ulatuslikud , et panid aluse sootuks uuele teadusele- sotsioloogiale- mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista.
Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks’’ ja ,,uusaegseteks’’.
Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus.
Enamiku nüüdisaegste liberaalsete demokraatiate puudus on selles, et nende kultuurilisi tingimusi ei saa võtta sugugi kindlana.
Ametlike situatsioonide olemasolu iseenesest ei taga veel seda, et õiged kultuurilised väärtused ja normid tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike muudatuste surve all ka püsima jäävad.
Alateadlikult või mitte puudutasid selle kampaania teostajad väga kaalukat kultuuriteemat- üksikisiku vabanemist tarbetutest ja lämmatavatest ühiskondlikest piirangutest ( atlanta olümpia kus tehti reklaam, kus sportlased hüppasid pilvelõhkujate katusel jne ja sõnum mida edasi saadeti oli,, piire pole’’).
Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid ei ole sugugi isiklikele valikutele meelevaldselt seatud piirangud, vaid mistahes koostöö vältimatu eeltingimus.
Rõhutatult individualistliku kultuuri probleemiks on , et see viib lõpuks kogukonnast ilmajäämiseni.
Me tahame purustada ebaõiglased, tabetud ja vananenud reeglid ja saavutada maksimaalne idiklik vabadus.
Seesama ühiskond mis nõuab piiride kaotamist tehnoloogilistes uuendustes, peab leppima piiride kadumisega ka inimeste käitumises, mille tagajärjel kasvab kuritegevus, purunevad perekonnad, vanemad ei suuda oma laste eest hoolitseda jne.
Kultuur on niisiis midagi sellist, mida kunstnikud , kirjanikud loovad omal valikul oma sisemise hääle abil, vähem loomingulistele aga on see omal valikul tarbitav kunst , kulinaaria , meelelahutus .
Ei saa otsustada, et üks kõlbusreeglite kogum on parem või halvem kui teised.
Ühiste väärtuste ja normide olemasolu iseenesest ei tekita veel ühiskondliku kapitali, sest väärtused ei pruugi olla õiged.
Ühiskondliku kapitali loovad normid peavad vastupidi eeltoodule kindlasti hõlmama voorusi nagu tõerääkimine, kohustuste täitmine ja vastastikune toetus.
Ka ühiskondliku kapitali puudumisel on täiesti võimalik luua edukalt toimivaid rühmi mitmesuguste ametlike koordineerimismehhanismide abil nagu lepingud, hierarhiad, põhikirjad jne.
Ühiskondlik kapital - elutähtis kodanikeühiskonnas.
Teadaolevalt esimesena võttis märksõna ,,ühiskondlik kapital’’ kasutusele Lyda Judson Hanifan 1916.
Ilma ühiskondliku kapitalita ei saa olla kodanikeühiskonda ja ilma kodanikeühiskonnata ei saa olla demokraatiat.
Putman kasutab ühiskondliku kaptali mõõtmiseks kahesuguseid näitajaid- esiteks teavet rühmade ja nede liikmeskondade kohta(kuidas inimesed oma ärkveloleku aja ära kasutavad jne) ja teine allikas on ankeetuuringud.
Kuidas saaksime öelda, kas antud ühiskonna ühiskondliku kapitali varu on suurenemas või vähenemas? Üks lahendus oleks rohkem toetuda teistele teabeallikatele- usaldus ja väärtusi puudutavatele küsitlusandmetel.
Ehkki ühiskonna väärtalituse näitajad pole sugugi puudusteta, on need palju suuremas koguses kättesaadavad kui andmed rühmakuuluvuse kohta ja neid on võimalik ühisel alusel võrrelda.
Kasutada ühiskondlikke hälbeid ühiksonna kapitali väljendajana on umbes sama hea, kui kasutada andmeid vaesuse kohta ühiskonna kui terviku rikkuse mõõtmiseks.
Ainult siis kui võrdleme ühe riigi kogemusi, teiste sarnaste riikide kogemustega, on meil lootust leida keerulistele nähtustele seletusi .

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely Uukkivi Õppematerjali autor

,,Suur vapustus'' lk 15- 38 kokkuvõte

suure vapustuse kokkuvõte lk 15-38

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk