Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Praktikum 4 ­ maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2. Koostas: , 28.11.2012 Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsooni hind Maa Puidu Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld

Maateadus

6

doc

Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine

Praktikum 4 ­ Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 5.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida maade ümberkruntimist väärtuse alusel, selleks, et uued maatükid oleks kompaktsemad kuid nende väärus liialt ei muutuksvõi jääks isegi samaks. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on harilik pliiats, kustukumm, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tegemiseks on valitud variant B. Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud kuues erinevas ülevaatlikus tabelis. Tabel 1 näitab olemasolevate maaüksuste pindalasid ja maa väärtust ja tabel 4

Maakorralduse põhikursus

21

odt

POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

väikesepindalaliselt pärandkooslusi väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitstavatel aladel. · Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (hooldustoetus) makstakse Natura 2000 aladel asuvate PLK-de hooldamiseks. Toetust makstakse põllumajandusministri 08.03.2010 määruse nr 19 ,,Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007­2013" alusel. Hooldamiseks on kaks erinevat toetusmäära: puisniitude hooldamiseks makstakse aastas 238,07 euro/ha, kõikide teiste koosluste hooldamiseks 185,98 euro/ha. Toetuseks on Maaelu arengukava (MAK) raames aastatel 2007­2012 makstud 22,7 miljonit eurot. 2013. a taotleti Natura 2000 aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust kokku 26 985 ha-le, kusjuures 14 765 ha karjatamiseks, 6835 ha niitmiseks ja 5385 ha nii karjatamiseks kui niitmiseks. · Muud põllumajandustoetused

Loodus

55

pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

.................................................................................................5 1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid ..............................................................................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA ................................

Rakendusbotaanika

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89 Turuväliste väärtuste hindamise meetodid 90 Tegelikule käitumisele baseeruvad meetodid. 92 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4

Ökoloogia

333

xlsx

Andmetöötlus 2. kodutöö (loogika- ja otsingufunktsioonid)

Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI

Andmetöötlus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)