Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Variant B
Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2.
Koostas: , 28.11.2012
Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine.
Üksus/kirjeldus
Pindala Ha
Tsooni hind EUR/ha
Maa väärtus EUR
Puidu tagavara Tm/ha
Puidu maksumus
Kasvava metsa väärtus EUR
Koguväärtus EUR
S
t.h.
Maav=S*t.h
Pt
Pm
metsv =S*Pt*Pm
Maav+Metsv
1.1. Põld 450EUR/ha
15,25
450
6862,5
6862,5
1.2. Põld 260EUR/ha
6,625
260
1722 ,5
1722,5
1 osa kokku
∑=21,875
∑=8585
2.1. Põld 450EUR/ha
19,875
450
8943,75
8943,75
2.2. Põld 260EUR/ha
9,6
260
2496
2496
2 osa kokku
∑=29,475
∑=11439,75
3.1. Mets ( kask )
9,625
200
1925
50
20EUR/tm
9625
11550
3.2. Põld 450EUR/ha
4,875
450
2193,75
2193,75
3.3. Põld 260EUR/ha
0,95
260
247
247
3 osa kokku
∑=15,45
∑=13990,75
4.1. Mets (Sanglepp)
10,625
200
2125
150
10EUR/tm
15937,5
18062,5
4.2. Mets (Kask)
3,9
200
780
50
20EUR/tm
3900
4680
4.3. Põld 450EUR/ha
2
450
900
900
4.4. Põld 260EUR/ha
4,325
260
1124,5
1124,5
4 osa kokku
∑=20,875
∑=24767
5.1. Mets (Sanglepp)
4,875
200
975
150
10EUR/tm
7312,5
8287,5
5.2. Mets (Kask)
3,175
200
635
50
20EUR/tm
3175
3810
5.3. Põld 260EUR/ha
14,25
260
3705
3705
5 osa kokku
∑=22,3
∑=15802,5
6.1. Mets (Sanglepp)
9,4
200
1880
150
10EUR/tm
14100
15980
6.2. Mets (Kask)
8,35
200
1670
50
20EUR/tm
8350
10020
6 osa kokku
∑=17,75
∑=26000
7.1. Mets (Sanglepp)
3,1
200
620
150
10EUR/tm
4650
5270
7.2. Mets (Kask)
2,95
200
590
50
20EUR/tm
2950
3540
7 osa kokku
∑=6,05
∑=8810
Tabel 4.2. Maakorralduspiirkonna pindala ja koguväärtuse leidmine.
Üksused
Pindala
Väärtus
ha
EUR
1
21,875
8585
2
29,475
11439,75
3
15,45
13990,75
4
20,875
24767
5
22,3
15802,5
6
17,75
26000
7
6,05
8810
Kokku
133,825
109395
4.3. Maakorralduspiirkonna pindala ja koguväärtuse leidmine erinevate põllu- ja metsamaa üksuste ning kasvava metsa väärtuse alusel.
Üksus/kirjeldus
Pindala Ha
Tsooni hind EUR/ha
Maa väärtus EUR
Puidu tagavara Tm/ha
Puidu maksumus EUR/tm
Kasvava metsa väärtus
Koguväärtus
S
t.h
Maav=S*t.h
Pt
Pm
Metsv=S*Pt*Pm
Maav+Metsv
Põld 1 (260 EUR/ha)
35,75
260
9295
9295
Põld 2 (450EUR/ha)
41,25
450
18562,5
18562,5
Metsaüksus 1 (kask)
28
200
5600
50
20
28000
33600
Metsaüksus 2 (sanglepp)
28
200
5600
150
10
42000
47600
Kõik kokku
=133
=109057,5
Tabel 4.4. Plaanitavate maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuste leidmine.
Üksus/kirjeldus
Pindala Ha
Tsooni hind EUR/ha
Maa väärtus EUR
Puidu tagavara Tm/ha
Puidu maksumus
Kasvava metsa väärtus EUR
Koguväärtus EUR
 
S
t.h.
Maav=S*t.h
Pt
Pm
metsv=S*Pt*Pm
Maav+Metsv
1.1. Põld 450EUR/ha
 15
450 
 6750
 
 
 
 6750
1.2. Põld 260EUR/ha
 6,5
 260
 1690
 
 
 
 1690
1 osa kokku
 21,5
 
 
 
 
 
 8440
2.1. Põld 450EUR/ha
 19,25
 450
 8662,5
 
 
 
 8662,5
2.2. Põld 260EUR/ha
 10
 260
 2600
 
 
 
 2600
2 osa kokku
 29,25
 
 
 
 
 
 11262,5
3.1. Mets (kask)
 9
 200
 1800
 50
20 
9000 
10800 
3.2. Põld 450EUR/ha
 5
 450
 2250
 
 
 
 2250
3.3. Põld 260EUR/ha
 1
 260
 260
 
 
 
 260
3 osa kokku
 15
 
 
 
 
 
 13310
4.1. Mets (Sanglepp)
 11
 200
  2200
 150
 10
 16500
 18700
4.2. Mets (Kask)
 3,5
200 
 700
 50
 20
  3500
 4200
4.3. Põld 450EUR/ha
 2
 450
 900
 
 
 
 900
4.4. Põld 260EUR/ha
 4,25
 260
 1105
 
 
 
 1105
4 osa kokku
 24905
 
 
 
 
 
 20,75
5.1. Mets (Sanglepp)
 5
 200
 1000
150 
 10
  7500
 8500
5.2. Mets (Kask)
 3,5
 200
 700
 50
 20
 3500
 4200
5.3. Põld 260EUR/ha
 13,75
 260
 3575
 
 
 
 3575
5 osa kokku
 22,25
 
 
 
 
 
 16,275
6.1. Mets (Sanglepp)
 9
 200
 1800
 150
10 
 13500
 15300
6.2. Mets (Kask)
 9
 200
 1800
 50
 20
 9000
 10800
6 osa kokku
 18
 
 
 
 
 
 26100
7.1. Mets (kask)
 3
 200
 600
 50
 20
 3000
 3600
7.2. Mets (Sanglepp)
 3
 200
 600
 150
10 
  4500
 5100
7 osa kokku
 6
 
 
 
 
 
 8700
Tabel 4.5 Olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste võrdlus.
Maaüksus
Olemasolev maaüksus
Planeeritav maaüksus
Väärtuste vahe
Väärtuste erinevus
Pindala
ha
Väärtus

Pindala
ha
Väärtus


1
21,875
8585
21,5
8440
145
1,7
2
29,475
11439,75
29,25
11262
177,75
1,6
3
15,45
13990,75
15
13320
670,75
4,8
4
20,875
24767
20,75
24905
-138
-0,6
5
22,3
15802,5
22,25
16275
-472,5
-3,0
6
17,75
26000
18
26100
-100
-0,4
7
6,05
8810
6
8700
110
1,2

133,825
109395
132,75
109002
393
0,4
Tabel 4.6 Olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuste koefitsentide võrdlus.
Maa-üksuse
nr
Olemasoleva maaüksuse kompaktsuse koefitsent
Planeeritava maaüksuse kompaktsuse koefitsent
Hinnang – ümber-kruntimisel maaüksuse kompaktsuse koefitsent suurenes/vähenes
1
1,68
1,37
Vähenes
2
1,797
1,71
Vähenes
3
1,56
1.19
Vähenes
4
1,59
1,55
Vähenes
5
1,49
1,36
Vähenes
6
1,39
1,00
Vähenes
7
1,123
1,12
Jäi praktiliselt samaks
Teostades ümberkruntimist minu plaanitud viisil, ei halvene ühegi maaüksuse kõlvikuline koosseis ega kompaktsus , pigem suureneb kompaktsus. Võrreldes olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsente, on näha, et esimene, kolmas ja kuues maaüksus läheksid märgatavalt kompaktseks. Vähem muutuks viienda maaüksuse kompaktsus ja teise, neljanda ja seitsmenda maatüki kompaktsused jääksid praktiliselt samaks kuid vähemalt minu arvates oleksid nad mugavamate kujudega ja enamasti ka sirgjoonelisemate piiridega.
Joonis 4.1 Olemasolevate maaüksuste plaan
Joonis 4.2 Planeeritavate maaüksuste plaan

Enesereflektsioon.

Töö käigus sain kogemuse maade ümberkruntimises mis, selgus, et on üks võrdlemisi töömahukas ettevõtmine. Kuna ma ei olnud maaüksuste ümberkruntimisega varem kokku puutunud, oli kogu metoodika mõnevõrra uus. Samas põhines kõik elementaarsetel teadmistel, seega peale ajakulu midagi ülimalt rasket ei olnud. Ühtegi viga, mis oleksid tinginud töö uuesti läbitöötamise, sisse ei tulnud seega eeldan, et tegin tööd piisavalt põhjalikult. Kõige rohkem analüüsimist ja olgem ausad, mõtlemist nõudis minu arvates just uute maaüksuste paigutamine ja nende mahamärkimine viisil, mis tundus kompaktsem ja ka muidu otstarbekam kui olemasolevas variandis. Ja kuna kõik maaüksused kas läksid kompaktsemaks või jäid sama kompaktseks siis julgen väita, et minu planeeritud ümberkruntimislahendus on edukas.
7
Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #1 Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #2 Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #3 Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #4 Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #5 Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reeferer Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine väärtuse alusel
5
docx

Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Praktikum 4 ­ maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Koostaja: Koostamise kuupäev: 20.11.2015 Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat, maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel. Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsoo ni Puidu Kasvava hind Maa tagav Puidu metsa Üksus/kirje Pindal EUR/ väärtus ara maksum väärtus Koguvää ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t

Maakorraldus
Maakasutuse piiride korrigeerimine-maade ümberkruntimine
6
doc

Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine

Praktikum 4 ­ Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 5.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida maade ümberkruntimist väärtuse alusel, selleks, et uued maatükid oleks kompaktsemad kuid nende väärus liialt ei muutuksvõi jääks isegi samaks. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on harilik pliiats, kustukumm, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tegemiseks on valitud variant B. Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud kuues erinevas ülevaatlikus tabelis. Tabel 1 näitab olemasolevate maaüksuste pindalasid ja maa väärtust ja tabel 4

Maakorralduse põhikursus
Andmetöötlus 2-kodutöö-loogika- ja otsingufunktsioonid
333
xlsx

Andmetöötlus 2. kodutöö (loogika- ja otsingufunktsioonid)

Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI

Andmetöötlus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos sellega outsourcing’u laiaulatuslik kasutuselevõtmine veonduses ning laonduses. Alates 1990. aastatest on leidnud aset olulised muutused eri maade transpordialastes õigus- aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans- porditeenuse arendamiseks. Paljudes riikides on vähendatud transporti puudutavaid piiranguid, parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife. Evolutsioon arenenud

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos sellega outsourcing’u laiaulatuslik kasutuselevõtmine veonduses ning laonduses. Alates 1990. aastatest on leidnud aset olulised muutused eri maade transpordialastes õigus- aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans- porditeenuse arendamiseks. Paljudes riikides on vähendatud transporti puudutavaid piiranguid, parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife. Evolutsioon arenenud

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun