Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuueteistkümnes lugu
Kalevipoeg mõtles: “Läheks purjetaks sinna, kus keegi ei ole veel käinud.” Selle mõtte peale tuli temaga tark lind rääkima. Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: “Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad.” Siis soovitas Olevil: “ Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks.” Olev kostis selle peale: “Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks.” Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: “Minge metsa ostima” Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi “Lennuk”. Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi.
Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti , et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt.
Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: “Võõras rand .” Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima , mis rand see on. Vares ütles neile: “See on Lapu rand.” Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis . Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: “Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub ?” Lapu tark vastas: “Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku puutepunkti ,on ainult käinud tuult tallamas. Nad on surma saanud. Aga kui sa kõiki mehi tahad koju viia, võin tulla sulle teejuhiks.” Kalevipoeg kostis: “Tuldud teed oskan ise tagasi minna. Vii mind parem Vanataadi ukse ette.” Lapu tark päris: “Mis ma selle eest tasuks saan?” Kalevipoeg kostis:” Annan sulle kümme kotti kulda, hulk hõbedat. Sa vii mind ilma otsa ukse ette.” Lapu tark oli sellega nõus. Lapulane võeti laeva ja mindi taas teele.
Laev sõitis mitu ööd ja päeva, kui ühel hetkel ilmus neelukoht. Siis ei aidanud aerud ega purjed . Lapu tark võttis tünni ja kattis väliskülje punakaleviga. Punus ümber punapaela ja lasi selle vee kohale, et kala sööki silmaks. Vaal tuli ja võttis tunnis ja vedas laeva välja.
Läks mööda mitu päeva ja Kalevipoeg silmas suitsu ja vulkaani. Sulevipoeg kohe rääkima: “ Laske mind siit minema, kes seal varem käinud need nõrgemaks ja viletsamaks jäänd.” Mindi saare kaldale ja mindi saart uurima. Sulevipoeg kõndis nii kaua , kui keha kippus küpsema, kuub kõrvetama ja ripsmekarvad läksid krimpsu. Siis läks ruttu laevale haigeid kohti ravima. Kalevipoeg küsis talt: “Kas seda meest, kes sinu taga kõndis, ei näinud?” Ta eitas seda. Küsiti linnult, kas ta nägi teda. Lind vastas:”Nägin küll. Läks teisele poole jäämägesid, kus soe suvekoht ja sinna ta jääb. Lahkuge ilma temata.”
Nad lahkusid ja jõudsid uuele maale. Kalevipoeg käskis neil minna otsima lindu või looma ja talt küsida, kus nad on. Ise heitis ta laeva magama. Keeletark ja sulased läksid. Käisid terve päeva, aga ei leinud midagi. Õhtul heideti põõsa alla magama. Teisel päeval äratanud neid suur tüdruk, kes tulnud korjama kapsalehti lehmadele. Ta võtnud mehed maast üles ja jooksnud tuppa isa juurde. Isa küsinud: “Mis sa tõid tütrekene?” Tütar vastanud: “Ma ei tea. Leidsin kapsalehe alt.” Puistas nad põrandale. Taat küsis neilt mõistatusi. Keeletark vastas nendele õieti ja taat käskis piigal nad kapsamaale tagasi viia. Piiga viis nad tagasi. Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele.
Mindi edasi põhjapoole. Aina külmemaks läks. Virmalised tulid taeva laele. Mehed hakkasid kartma aga Kalevipoeg julgustas neid. Jõuti uuele rannale, kus olid poistel koera kehad ja pikad penisabad. Kalevipoeg hüppas kaldale ja hakkas nendega võitlema. Kalevipoeg silmas hobust ja hüppas selle selga . Hobusega ringi joostes tampis poisse . Ühel hetkel hobu komistas ja langes. Kalevipoeg haaras maast tammepuu ja hakkas nendega poisse taguma. Tark hakkas temaga õiendama. Ja küsinud: “Miks sa tahad maailmalõppu jõuda?” Kalevipoeg vastas talle: ”Lind rääkis mulle, et hea on olla maailmalõpus.” Tark vastas talle, et lind oli talle valetanud ja seal ootab teda põrgu. Selle peale Kalevipoeg kippus kodu poole tagasi. . Laev veeres Viru poole. Uru ütles: ”Jäi leidmatta maailmalõpp.”
Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu #1 Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Slayer Õppematerjali autor
Kuueteistkümnenda loo kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa-Kokkuvõte 16-pt
1
doc

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa (Kokkuvõte 16. pt)

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale

Kirjandus
Kalevipoeg - peatükid 15-16-17 - kokkuvõte
3
odt

Kalevipoeg - peatükid 15, 16, 17 - kokkuvõte

KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama

Kirjandus
Kalevipoeg-16 lugu-kokkuv6te
2
doc

"Kalevipoeg" 16.lugu, kokkuv6te

Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles

Kirjandus
Eesti eepose-Kalevipoeg-16-lugu
2
odt

Eesti eepose “Kalevipoeg” 16. lugu

Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tamme, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles

Kirjandus
Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu
1
docx

Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu

Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand

Eesti keel
Kalevipoja 16 jutu kokkuvõte
1
odt

Kalevipoja 16 jutu kokkuvõte

käskis metsa tugevamat ostima minna. Nii toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest ,kes seletasid et kui Kalevipoeg tõesti tahab MO minna, siis kindlasti mitte puise paadiga, sest see võib virmaliste sädemetega põlema süttida. *Seepeale tegi kalevite kange terve laeva hoopis hõbedast, ning nimeks sai talle ,,Lennuk". Siis käskis ta endale teha kuldse, meeskonnale hõbedast, rahvale rauast, vanemaile vasest, tarkadele terasest kuued, et virmalised neidki ei põletaks. *Niisiis Kalevipoeg rahva kokku kutsus ja suurel hulgal moona laevale vedas. Enne reisi kogunesid tuule- ja manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo. *Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand.

Kirjandus
Eepos-Kalevipoeg
13
rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU ­ KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas

Kirjandus
Kalevipoeg põhjalik kokkuvõte
4
docx

Kalevipoeg põhjalik kokkuvõte

,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane ­ Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.

Eesti kirjandus




Kommentaarid (4)

virge1 profiilipilt
virge kääni: kurat ma ei saa seda lahtigi :s:S:S
22:02 17-11-2009
kkarla profiilipilt
kkarla: Aitöh materjali eest!
22:02 09-12-2010
emix profiilipilt
emix: keskmine, aitäh
21:13 02-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun