Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu (4)

Kuueteistkümnes lugu
Kalevipoeg mõtles: “Läheks purjetaks sinna, kus keegi ei ole veel käinud.” Selle mõtte peale tuli temaga tark lind rääkima. Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: “Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad.” Siis soovitas Olevil: “ Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks.” Olev kostis selle peale: “Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks.” Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: “Minge metsa ostima” Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi “Lennuk”. Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi.
Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti , et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt.
Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: “Võõras rand .” Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima , mis rand see on. Vares ütles neile: “See on Lapu rand.” Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis . Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: “Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub ?” Lapu tark vastas: “Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku puutepunkti ,on ainult käinud tuult tallamas. Nad on surma saanud. Aga kui sa kõiki mehi tahad koju viia, võin tulla sulle teejuhiks.” Kalevipoeg kostis: “Tuldud teed oskan ise tagasi minna. Vii mind parem Vanataadi ukse ette.” Lapu tark päris: “Mis ma selle eest tasuks saan?” Kalevipoeg kostis:” Annan sulle kümme kotti kulda, hulk hõbedat. Sa vii mind ilma otsa ukse ette.” Lapu tark oli sellega nõus. Lapulane võeti laeva ja mindi taas teele.
Laev sõitis mitu ööd ja päeva, kui ühel hetkel ilmus neelukoht. Siis ei aidanud aerud ega purjed . Lapu tark võttis tünni ja kattis väliskülje punakaleviga. Punus ümber punapaela ja lasi selle vee kohale, et kala sööki silmaks. Vaal tuli ja võttis tunnis ja vedas laeva välja.
Läks mööda mitu päeva ja Kalevipoeg silmas suitsu ja vulkaani. Sulevipoeg kohe rääkima: “ Laske mind siit minema, kes seal varem käinud need nõrgemaks ja viletsamaks jäänd.” Mindi saare kaldale ja mindi saart uurima. Sulevipoeg kõndis nii kaua , kui keha kippus küpsema, kuub kõrvetama ja ripsmekarvad läksid krimpsu. Siis läks ruttu laevale haigeid kohti ravima. Kalevipoeg küsis talt: “Kas seda meest, kes sinu taga kõndis, ei näinud?” Ta eitas seda. Küsiti linnult, kas ta nägi teda. Lind vastas:”Nägin küll. Läks teisele poole jäämägesid, kus soe suvekoht ja sinna ta jääb. Lahkuge ilma temata.”
Nad lahkusid ja jõudsid uuele maale. Kalevipoeg käskis neil minna otsima lindu või looma ja talt küsida, kus nad on. Ise heitis ta laeva magama. Keeletark ja sulased läksid. Käisid terve päeva, aga ei leinud midagi. Õhtul heideti põõsa alla magama. Teisel päeval äratanud neid suur tüdruk, kes tulnud korjama kapsalehti lehmadele. Ta võtnud mehed maast üles ja jooksnud tuppa isa juurde. Isa küsinud: “Mis sa tõid tütrekene?” Tütar vastanud: “Ma ei tea. Leidsin kapsalehe alt.” Puistas nad põrandale. Taat küsis neilt mõistatusi. Keeletark vastas nendele õieti ja taat käskis piigal nad kapsamaale tagasi viia. Piiga viis nad tagasi. Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele.
Mindi edasi põhjapoole. Aina külmemaks läks. Virmalised tulid taeva laele. Mehed hakkasid kartma aga Kalevipoeg julgustas neid. Jõuti uuele rannale, kus olid poistel koera kehad ja pikad penisabad. Kalevipoeg hüppas kaldale ja hakkas nendega võitlema. Kalevipoeg silmas hobust ja hüppas selle selga . Hobusega ringi joostes tampis poisse . Ühel hetkel hobu komistas ja langes. Kalevipoeg haaras maast tammepuu ja hakkas nendega poisse taguma. Tark hakkas temaga õiendama. Ja küsinud: “Miks sa tahad maailmalõppu jõuda?” Kalevipoeg vastas talle: ”Lind rääkis mulle, et hea on olla maailmalõpus.” Tark vastas talle, et lind oli talle valetanud ja seal ootab teda põrgu. Selle peale Kalevipoeg kippus kodu poole tagasi. . Laev veeres Viru poole. Uru ütles: ”Jäi leidmatta maailmalõpp.”