Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa (Kokkuvõte 16. pt) (1)

Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa
16. peatükis
Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd -mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike.
Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima . Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat , kes lapse karjete peale välja kargas . Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama.
Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris. Kalevipoeg tegi õige otsuse, et targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada. Tark viskas punakaleviga ümbritsetud tünni vette ja vaal vedas selle mujale. Laev tuli koos sellega kaasa ning nad olidki ohust möödunud.
Kalevipoeg märkas kaugelt suitu. Sulevipoeg ütles, et kõik kes seal käinud on, on haigemaks jäänud. Nad jõudsid Sädemete saarele , kus oli nii suitsu kui ka vulkaani. Sulevipoeg ei talunud kuumust ning läks tagasi laevale ennast ravima. Avastati, et kannupoiss oli kaduma läinud, kuid valge lind ütles Kalevipojale, et ta läks näkineiu meelitusel teisele poole jäämägesid, kus kõik paremas korras on.
Nad lahkusid ilma temata ning jõudsid uude kohta. Seal läksid keeletark ja sulased maad kuulama ning Kalevipoeg jäi Suleviga laevale. Maalt ei leitud midagi, selle otsustati öösel kapsalehe all ööbima jääda. Suur tüdruk leidis nad sealt üles ja viis oma isa juurde, kes meestelt mõistatusi ja tarkusi küsima hakkas. Keeletark oskas kõikidele küsimustele õigesti vastata ning piiga viis mehed tagasi laevale.
Viimaks jõudsid nad võõrale maale, kus asusid penisabalised, kes nendega koheselt võitlema hakkasid. Nad ei tahtnud Kalevipoega ega tema laeva oma maale. Kalevipoeg, vapper mees, tõttas neid kohe mõrvama. Ta tappis tuhandeid, nägi hobust ning kasutas ka seda enda kasuks, kuid hobune komistas ning Kalevipoeg kukkus ratsa seljast maha. Välja ilmus tark, kes käskis Kalevipojal lahkuda. Kalevipoeg kahetses oma tegu. Tark sõnas, et maailmalõpus ootab teda õnne asemel põrgu. Ta ütles, et Kalevipoeg peab koheselt tagasi oma maale pöörduma ning Kalevipoeg suunduski tagasi oma laeva juurde, millega nad naasesid koju.