Kalevipoja 4. lugu (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Kalevipoja 4. loo sisukokkuvõte

oma kaasale kõike head. Kalevipoeg tahtis neiukest näha. Udu oli ja saarel polnud midagi näha peale ühe tamme all oleva tulukese, mille all oligi laulev neiu. Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga

Kirjandus

1

doc

Kalevipoeg, 4. lugu, kokkuvõte

Ta soovis päästa oma ema röövli käest. Öösiti juhatasid talle teeraja kätte põhjanael ja Suur vanker. Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb

Eesti keel

13

rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU ­ KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas

Kirjandus

4

docx

Kalevipoeg põhjalik kokkuvõte

magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha

Eesti kirjandus

3

doc

„Kalevipoeg“ - kokkuvõte

et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha

Kirjandus

3

doc

Kalevipoeg

magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha.

Kirjandus

31

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele

Kirjandus

3

docx

I Kalev ja Linda

liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid kakeldes jäi see väikseks neil ja läksid laia ilma suuremat elu paika otsima. Lõpuks jõudsid nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim ja palus Olevipojal jätta vee avad lahti ja lubas selle eest tasuda kaabutäis kulda ja hõbetat. Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega

Ajalugu

Kommentaarid (5)