Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus. Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.
Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas põlv ja palju lapsi. Juba seitse aastat polnud ühtki sõda maad laastanud. Olevipoeg oli selle ajaga kantsid kasvatanud, kaevandikud kohandanud ja Kalevi kalmukünkale ilulinna ehitanud. Kalevipoeg nimetanud linna ema mälestuseks Lindanisaks. Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama
Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46)
Kalevipoeg Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole.
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles
Kõik kommentaarid