mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest.
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi
aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr)
nimetatakse Baconi meetodiks. The Great Instauration(Instauratio Magna) Selles teoses ta esitab reformatsiooni kava kõikide õppimisprotsesside jaoks ning kõige jumaliku ning inimliku õppimise jaoks. Jaguneb kuute ossa 1. Teaduste jaotamine(De Augmentis Scientiarum) 2. Uus meetod(Novum Organum) 3. Looduslugu(Historia Naturalis) 4. Intellekti skaala(Scala Intellectus) 5. Teise filosoofia ennetused (Anticipationes Philosophiæ Secunda) 6. Teine filosoofia või aktiivne teadus (Philosophia Secunda aut Scientia Activæ) Veel tähtsamaid teoseid Novum Organum (Uus meetod) Advancement of Learning (Partition of Sciences) History of Life and Death The New Atlantis Esseed Tänan tähelepanu ees Täiendus Baconi ema kuulus reformeeritud ehk puritaanlikku kirikusse aga ta ise kuulus anglikaani kirikusse (protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduse ühendusi) Ehk Bacon oli ristiusku. Uus Atlantis (1627) Eksinud meresõitjad satuvad müstilisele maale, Bensalemi, mis
1) Kõik inimesed on surelikud. 2) Sokrates on inimene. 3) Järelikult on Sokrates surelik. Aristoteles eristas sellele lisaks veel kahte süllogismi tüüpi: ühes on keskterminiks subjekt, teises predikaat. Järelduste jadast kujuneb välja tõestus ning selle meetod on deduktsioon, milles liigutakse üldiselt üksiku poole. Tõestus Aristotelese mõttes ongi tuletamine (apodeixis). Tema väärtuslikuim teadustest on niisiis filosoofia, õigemini esimene filosoofia (kr prote philosophia), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on
phänomenologische Forschung 9 (1928), 367-498. 8. "Formale und transzendentale Logik. Versuch einer Kritik der logischen Vernunft", Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung 10 (1929) 1-298. 9. "Méditations cartésiennes", 1931. 10. "Die Krisis der europäischen Wissenschaften und die transzendentale Phänomenologie: Eine Einleitung in die phänomenologische Philosophie", Philosophia 1 (1936) 77-176. Eesti keeles ilmunud: 1."Pariisi ettekanded", tõlkinud Ülo Matjus – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1389–1424; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis 2."Materiaalse looduse konstitutsioon" (katkendid), tõlkinud Kristjan Laasik – Akadeemia 2013, nr 1, lk 83–102 ja nr 2, lk 348–357 (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 2
silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud
välja andmata. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga
ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, mida on kõige õigem tõlkida" tarkuse armastusena". Varases staadiumis ei nõudnud ta mingeid erialaseid teadmisi. b) Elenhos- Sokratese mõttekäikude alus, see on süsteem, mis toob esile inimeste arusaamad ja tõestab siis nende paikapidamatust. c) Agoraal- Turuplats,seal sai rahvas pidada koosolekuid. 5) Dateeri. - lk 66 a) Millal sai Hannibal Hispaanias paiknevate vägede juhatajaks?- 221 e.Kr
Püsivamalt elas ta Lõuna-Itaalias Krotonis, kus rajas usulis-eetilise ühingu taolise kooli. Tema eluaastateks peetakse umbes 580 – 500 eKr. Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju.
Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa
· Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus · Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime)
riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine ■ protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine) ■ metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3)võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus ■ iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine,
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4
Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on
Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja; Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab Pythagoras vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja; leiutas esimesena sõna philosophia; Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Themistokl Kreeka poliitik ja kindral, kelle ette võttel ehitasid ateenlased suurima es laevastiku Kreekas. Ning tema juhtimisel purustas Kreeka laevastik Pärsia laevastiku. Xerxes Pärsia kuningas, kes on üritas Kreekat vallutada Pärsia sõdade ajal. Akragase Theron oli Akragase türann, kes domineeris koos Geloniga Sitsiilia lõuna- ja
[Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu
Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja Andreas Knonpkenile ülitugevat mõju (Arbusow 1921: 168). Erasmuse ,,käsituse järgi on kristlus põhimõtteliselt lihtne õpetus (philosophia Christi), mis inimeselt nõuab personaalseid konsekventse: tuleb õigesti ja kõlblalt elada ning lasta end juhtida armastuse vaimul." (Petti 1998: 91.) Erasmus ülimaks sihiks oli kristliku religiooni uuendamine ning ta uskus, et seda on võimalik uuendada korraliku teadustöö kaudu heebreakeelse ja kreekakeelse piibli uurimisega. 1516. aastal ilmus Erasmuselt kreeka keelne Uus Testament koos uue ladinakeelse tõlkega. Uudne ja sisuliselt täpsustatud tõlge muutis Uue Testamendi
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus
Mälu(mäletamine ja Mäluteater, ajalugu Sümbolid, mnemotehnilised matkimine) vahendid(mälus saavad kujundid tervikuks), toposed(autoriteedid) Naer, iroonia Nali(lollus, narrus, paroodia) Ümberpööramine 3. Etümoloogiline vastus Pythagoras Philosophia: philos armuke, sõber, sophia tarkus Filosoofia on tarkuse sõber või armuke. Filosoof on asjaarmastaja. Filosoof on see, kes on tarkuse küsimustes asjaarmastaja, mitte lihtsalt see, kes oma tarkust müüb(palgatud jurist) Mitte igasugune teadmine ei ole tarkus(kellegi telefoni nr, mingi aadress...). Targad ei ole ka need, kes teavad palju(mälumängurid). Lihtsam on otsida teadmist, mis määrab selle, et oled tark, mitte inimest, kes on tark. Mis on tarkus?
What is the surface of a triangle? Why should I be good? When was the Battle of Waterloo fought? How can we be happy? What is the age of the Earth? What is beauty? How long is the Amazon River? How do we know? Is Global warming happening? What is Philosophy? What is Science? Science needs/requires Philosophy. What is Philosophy? Philosophia = Pursuit of wisdom / Love of knowledge Philosophy is the rational inquiry of any topic Philosophy is not defined by/limited to any subject To philosophise is to rationally investigate any topic whatever. Philosophy requires open mindness and critical thinking Open-mindness is not about what beliefs we believe in. It is about our a ttitude towards them. Being critical is not about rejecting beliefs. It is about reviewing alternative beliefs.
uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e.); psühholoogia tegeleb inimhinge uurimisega; loogika uurib inimliku mõtlemise seaduspärasusi; eetika on teadus inimese eetilise käitumise kohta; philosophia civilis uurib õiguspoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid j.m. küsimusi. Kõrgeimaks vooruseks peab armastust, mida pole kunagi küll. Peegeldub tegudes. Pahed siis, kui affektid võimutsevad mõistuse üle. Elus
puhutud; aga need on ju hullud, ja ma ei paistaks ise vähem pöörasena, kui ma nende näite enesele üle kannaksin. Tore küll nagu ma ei olekski inimene, kel kombeks öösel magada ja näha unes kõike sedasama või mõnikord vähemgi usutavaid asju kui nood ärkvelolijad! Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin, mul on kuub seljas, ma istun kamina juures, kuigi ma Tõlgitud Renati Des Cartes. Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a)
Meie igapäevaelu haakub paremini keskajaga. 10 uuskeskaja tüüpi Umberto Eco järgi: 1) keskaeg kui ettekääne - keskaeg kui mütoloogiline lava, kuhu asetatakse kaasaegsed tegelased, eesmärk mõista läbi kauge aja paremini kaasaega. 2) keskaeg kui irooniline taaskülastus 3) keskaeg kui barbaarne aeg - vaba, ürgne ja tume, toores 4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti
patrius, a, um isalt päritud, isa-; muistne, (midagi) saavutama iidne; isamaa- ps, pedis m jalg paucus, a, um vähene; hrl. pl. pauc, ae, a pessimus, a, um superl. sõnast malus vähesed, mõned pet, v (i), tum, ere minema, suunduma; pauper, eris adi. vaene, kehv taotlema, püüdlema; paluma; ründama px, pcis f rahu philosophia, ae f filosoofia pecc, v, tum, re eksima, vääratama; piets, tis f kohusetundlikkus; patustama jumalakartlikkus, vagadus, hardus pectus, toris n rind; süda; hing ping, pnx, pictum, ere maalima pecnia, ae f raha, vara place, cu, citum, re meeldima; impers. pecus, coris n kari, kariloomad placet (c. dat.) otsustatakse; väidetakse:
L. tegi vahet seadusel ja õigusel: seadus võib olla vahel ebaõiglane, õigus mitte kunagi. [16]L. eristas kahte liiki tõed: välise kogemuse tõed ja sisemise arusaamise tõed. Füüsilise maailma põhiprintsiipide, samuti moraalse maailma kui sellise tunnetamiseks ei piisa välisest kogemusest. Vaja on mõlemat meetodit ehk loodusteaduste sidumist antiigist alguse saanud igavese filosoofiaga (philosophia perennis). characteristica universalis loogiliselt "läbipaistev", lausearvutusele täielikult alluv ideaalkeel või keelemudel. [17]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise
Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria:
· Kartesiaanliku filosoofia tegelikuks lähtepunktiks · Idee täiuslikkusest on esmane ja põhjapanev. See on kahtlus: Descartes otsib meetodit, milles ei saaks enam kahelda. ei ole saanud sündida iseenesest ega eimillestki ei saa eeldada, et täiuslik tekib vähem täiuslikust, · Teoses: "Meditatsione de prima philosophia" täpselt samuti nagu ei saa eeldada põhjust olevat (Metafüüsilised mõtisklused, 1641) leiab D, et "vähem tõeline" kui tagajärg. kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. · Jumala olemasolu on võrreldav mu enda · Põhjenduseks ei piisa autoriteedist, kombest või
F. tekkis nii Läänes kui ka Idas u. 2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse.
(potikillu hääletus) Häälteenamusega süüdimõistetu saadeti kümneks aastaks eksiili. St et ta ei tohtinud poliitilisse ellu sekkuda. Naine ja varandus jäid kaitstuna Ateenasse. Selle eesmärk oli lahendada teravaid poliitilisi vaidlusi ja vältida türanniat. Eesmärk oli aristokraatia vastane- lokaalselt lõigata läbi tavalised aristokraatia ja lihtrahva suhte. Süsteem kehtis kuni klassikalise ajani. Füül- hõim, üks haldusüksus. Filosoofia Kreeka filosoofia. Philosophia e armastus tarkuse vastu. Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism.
See olgu sulle lohutuseks.» «Teil on õigus,» vastas Gringoire. «Sul on veel teisigi eeliseid. Lindprii kodanikuna pole sul tarvis maksusid maksta nagu muil Pariisi kodanikel; ei võeta sult tänavapuhastamise-, vaeste- ega laterna-maksu.» «Olgu siis peale,» ütles poeet, «olen nõus. Olen suli, santlaager, lindprii kodanik, vargapoiss, kõik, mis te soovite. Olin seda juba ammu ennegi, kuningahärra, sest ma olen filosoof; et omnia in philosophia, omnes in philosophe) continentur nagu ise teate.» Santlaagrite kuningas kortsutas kulmu. «Kelleks sa mind, sõber, õige pead? Mis ungari juudi-murdes sa seal latrad? Ma ei mõista heebrea keelt. Ega bandiit olla tähenda, et pead juut olema. Ma ei varas-tagi enam, olen sellest kõrgemal, ma tapan. Kõrilõikaja? Jaa. Kukrulõikaja? Seda mitte!» Gringoire katsus mõne vabandussõna vahele poetada neile järskudele sõnadele, mida viha üha enam katkestas. «Palun vabandust, aulik härra
Maruste. Eriti on aga soovitatav lugeda antud raamatu aistingute ja taju psühholoogia peatükke, mida siin kordama hakata ei omaks suurt mõtet. Kuid siin on kirja pandud ainult mõned peatükid raamatust ,,Psühholoogia alused". 3 2 Unisoofia ,,teadus" 2.1 Unisoofiast Unisoofia tuleb sõnadest filosoofia ( filo tuleb kr. keelest phileó armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid ,,vaimseid protsesse" ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. ,,kõrgema psühholoogiaga" või ,,kõrgema filosoofiaga". Unisoofia ,,tea-
Maruste. Eriti on aga soovitatav lugeda antud raamatu aistingute ja taju psühholoogia peatükke, mida siin kordama hakata ei omaks suurt mõtet. Kuid siin on kirja pandud ainult mõned peatükid raamatust ,,Psühholoogia alused". 3 2 Unisoofia ,,teadus" 2.1 Unisoofiast Unisoofia tuleb sõnadest filosoofia ( filo tuleb kr. keelest phileó armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid ,,vaimseid protsesse" ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. ,,kõrgema psühholoogiaga" või ,,kõrgema filosoofiaga". Unisoofia ,,tea-
Eriti on aga soovitatav lugeda antud raamatu aistingute ja taju psühholoogia peatükke, mida siin kordama hakata ei omaks suurt mõtet. Kuid siin on kirja pandud ainult mõned peatükid raamatust „Psühholoogia alused“. 3 2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoofiast Unisoofia tuleb sõnadest filosoofia ( filo tuleb kr. keelest phileó – armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia – tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab – armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid „vaimseid protsesse“ ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. „kõrgema psühholoogiaga“ või „kõrgema filosoofiaga“
annaabi.ee 
