Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pingviin (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


PINGVIIN
Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone
lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks
meres paremini kui ükski teine linnuliik . Pingviinid ujuvad ning
sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma
tugevaid loiva- taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10
km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9
minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on
kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda.
Pingviinid
ei saa lennata ega joosta .
Pingviinide
Pingviin #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mixim Õppematerjali autor
Lühireferaat Pingviinist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Pingviin

Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem

Bioloogia
thumbnail
26
doc

Polaaralad 2003

POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (1)

trincu profiilipilt
trincu: Väga põhjalik !!!
12:25 14-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun