Algtaseme funktsiooniekspert leiab lahendused valdkonna rutiinsetele probleemidele. Järgmine tase eeldab lahenduste väljatöötamist organisatsiooni vajadustest lähtuvalt. Kõrgema taseme ekspert määratleb organisatsiooni strateegiast lähtuvalt valdkonna poliitika. Inimkapitali arendaja toetab uute käitumisharjumuste rakendamist igapäevatöös. Väärtustab ja soodustab iga töötaja isikliku panuse kasvu ja vastutuse võtmist. Tegeleb positiivsete suhete loomisega meeskonnas ja tugevate meeskondade kujundamisega. Strateegiline partner partnerid aitavad juhtidel eesmärke saavutada, nõustavad, annavad regulaarselt tagasisidet ja panustavad juhtimisotsuste tegemisse. Ühendavad personalitöö tegevused organisatsiooni strateegia ja visiooniga. Osalevad organisatsiooni tulevikunägemuse loomises ja muudatuste elluviimises.
Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · Muutuste juhtimine 3
Neid abistab ja nõustab sellel alal personalijuht või töötaja. Väikeettevõttes langeb valdav osa personalitööst tippjuhi ülesannete hulka, keda toetavad selles tegevuses teised juhid. Sellises ettevõttes on otstarbekas kasutada aeg-ajalt ka personalitööalase nõustaja teenuseid. 1.6. Milline peaks olema hea (ideaalne) personalijuht (isiksuse omadused, teadmised, kogemused, haridus) ja kas sama hea antud küsimustes peaks olema ka töötaja, kes täidab lisaks oma põhitöö ülesannetele ka personalijuhi kohustusi? Ideaalne personalijuht peaks olema väga mitmekülgne ja suhtlemist armastav inimene. Kuna palju on paberitööd, dokumentide koostamist, mis nõuab täpsust ja tööõiguse valdkonna õigusaktide tundmist, siis kindlasti on olulisel kohal teadmised dokumendihaldusest ning ka hea 4 arvutikasutamise oskus. Lisaks eelnevalt mainitule peaks personalijuhil olema ka suur
Töö analüüs Töökohtade hindamine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali koolitus ja arendamine Karjääri planeerimine Töötasu ja palgapoliitika. Personali planeerimine Personali planeerimise protsessi etapid 1. Andmete kogumine 2. Personalivajaduse prognoosimine 3. Personali planeerimise programmide koostamine 4. Programmide täitmine 5. Personaliplaneerimise tulemustele hinnangu andmine Töö analüüs. Tööanalüüs on töö täpsem määratlemine ja tundmaõppimine organisatsiooni sees. Tööanalüüs seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb ning vajalike töövahendite ja töötingimuste kirjeldamises. Tööanalüüsi tehakse: -organisatsiooni loomisel -uue ameti sisseviimisel -töö tehnoloogia või metodoloogia olulisel muutmisel Töökohtade hindamine Töökohtade hindamise käigus võrreldakse
5. Personali planeerimise olemus ja eesmärk Personali planeerimise käigus töötatakse välja personali kujundamise, arendamise ja rakendamise plaanid. Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. 6. Töö analüüsi olemus, eesmärk ja tulemus Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi käigus uuritase organisatsiooni ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade iseärasustega seonduvaid küsimusi. Tööanalüüsi tulemusena koostatakse organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid. 7. Töökirjelduse koostiselemendid
1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada
Seda tegevust nimetatakse ka töö kujundamiseks (job design). Töö analüüsi põhjal koostatakse ametikoha profiilid ja ametijuhendid ning vaadatakse üle organisatsiooni struktuur. Töö analüüsi protsess Töö analüüsi käigus uuritakse: · millised ülesanded peavad olema täidetud; · kuidas saaks neid ülesandeid jagada; · kuidas ülesandeid otstarbekamalt ametikohtadeks rühmitada; · milline on ühe töötaja optimaalne tööülesannete hulk, et tagada nii töötaja rahulolu kui ka efektiivsed tulemused. Töö analüüsi edukas teostamine eeldab reeglina järgmiste etappide läbimist: 1. Vajaduse põhjendamine asjaosalistele mis põhjusel töö analüüsi tehakse, mida loodetakse saavutada, millist probleemi lahendada. Millised oleksid võimalikud tagajärjed juhul, kui töö analüüsi just sellel ajahetkel ja selles mahus ei teha
2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja töötaja Inimene-masin à Tööprotsess masin või seade ja töötaja Automatiseeritud à Tööprotsess on töötaja ajutine kohalolek ja automaatne seade või masin. 5. Mis on organisatsiooni töökorralduses põhiprotsess ja tugiprotsess
plaanid. Planeerimise etapid: 1. Keskkonna uurimine 2. Personali vajaduse prognoosimine 3. Personali plaanide koostamine 4. Personali planeerimise hindamine 22. Töö analüüs. Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi meetodid: Dokumentide analüüs Ankeet Vaatlus Intervjuu Töötajate tähelepanekud 23. Ametikohtade hindamine. Ametikohtade hindamine on protsess, mis võimaldab kindlaks määrata ametikoha väärtuse ja põhipalga. Ametikohtade hindamise põhinäitajad on ametikoha keerukust ja olulisust iseloomustavad tegurid, sh oskusteave, pingutus, vastutus ja töötingimused. Töökohtade hindamise eesmärgiks on korrastada töötasustamist ja viia palgad
o Personali hindamine o Personali koolitus ja arendamine o Karjääri planeerimine o Töötasu ja palgapoliitika 4. Personali planeerimise olemus ja eesmärk Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. 5. Töö analüüsi olemus, eesmärk ja tulemus Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi meetodid: o Dokumentide analüüs o Ankeet o Vaatlus o Intervjuu o Töötajate tähelepanekud 6. Töökirjelduse koostiselemendid o Ametinimetus o Koht struktuuris o Kellele allub o Alluvad o Seotus teiste ametitega, asendamised
miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol.
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
juhtimistasandid, -üksused); 8)tööjaotuse parandamine; 9)tööd segavad asjaolud; 10)tagasiside juhtimisele; 11)motiveerimine; 12)töö-tulemuste dokumenteerimine; 13)väliskekskonna mõjude hindamine (tööturu tase: 1. Demograafiline str., 2.töötajate jaotam. Vastavalt kvalif. 3. Nõudmise- pakkumise tasakaal); 14) tasustamise alused Personali hindamise meetodid: 1.võrdlemine paarides: *võrdlus samalaadse ametikohaga; *määraletakse iga töötaja osakaal asutuses; *moodustud ametikohtade pingerida; *kiire ja lihtne meetod, sobib väiksematele firmadele. 2.hindamine skaalal: *eelnev süsteemi loomine (igale ametitasandile töötatakse välja kriteeriumid, vajalikud eeldused, vastutuse ulatus); *määratletakse hinnatav faktor ja antakse sellele hindamise alused (väga hea- hea- keskmine- rahuldav- halb). 3.järjestamise meetod: *juht reastab oma alluvad erinevatel skaaladel paremuse järgi. 4
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse mehhaanilistes org.-des, mitteformaalset kontrolli orgaanilise struktuuriga organisatsioonides. • Bürokraatlik kontroll on rangete reeglitega ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks. • Mitteformaalse kontrolli eesmärgiks on, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 23. Selgitage kontrolli läbiviimise etappe. Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele:
1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte.
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll.
Org. Alternatiivne värbamine: 1. Hooajalisus 10. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid 11. Personalivaliku meetodid. Oska nimetada ja kirjeldada. Personali valik on tööandja ja võtjate vaheline kahesuunaline sihikindel protsess, mille käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim. Personali valiku meetodid ankeet, CV, taustauuring ja soovitused, test, käitumis-ülesanne ning intervjuu. Rollimäng. Olenevalt organisatsioonist, ametikohast ja töötaja valiku spetsiifikast kasutatakse erinevaid meetodeid. 12. Personali hindamine ja selle meetodid. Personali hindamine on töötajatele tagasiside andmise ja tulevikueesmärkide seadmise protsess. Töösoorituse juhtimise käigus defineeritakse, mõõdetakse ja motiveeritakse töötajate töösooritust eesmärgiga suurendada organisatsiooni tulemuslikkust. -ametlik töötulemusi iseloomustava informatsiooni kogumine, töötlemine ja interpreteerimine kord aastas.
kaupade ja teenustega. Organusatsioon omakorda sõltub selles töötavatest inimestest, seega on organisatsioon loomisel ja ellujäämisel kesksel kohal personali juhtimine. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Esimese tingimuse saab täita personalivaliku abil, valides igale ametikohale selle töö tegemiseks vajalike võimete, huvide ja isiksuseomadustega inimesi. See, milliseid jõupingutusi töötaja on nõus tegema, sõltub mitmesugustest personalijuhtimisega seotud tegevustest nagu organisatsiooni palgasüsteemi motiveeriv jõud ja töökohtade kavandamine. Toetus hõlmab organisatsiooni poolset koolitust ja treeningut, tööks vajalike vahendite ja töötajate informeerimist selles osas, mida tööandja temalt ootab. Spordiorganisatsiooni personalijuhi ülesanne on leida õige inimene, õigele positsioonile õigel ajal, tagada koolitatud ja rahulolev
Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel. Tavapäraselt esitab vaatleja täiendavad küsimused vaatluse lõpus, et mitte häirida töö teostajat. Simulatsiooni all mõistetakse tööülesannete matkimist väljaspool igapäevast töökeskkonda, näiteks teenindusolukorra etendamist õppeklassis. Simulatsiooni kasutatakse pigem juhtudel, kus otsene vaatlus pole võimalik ning soovitakse mõnda töö aspekti detailsemalt täpsustada. Ainult simulatsioonil põhinev töö analüüs ei pruugi tegevuste sisu adekvaatselt kajastada. Individuaalsed ja rühmaintervjuud on küsimustike ja vaatluse kõrval ühed enim kasutatud töö analüüsi meetodid. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel informatsiooni töö tegijalt ja juhtidelt, harvem ka klientidelt ja koostööpartneritelt. Siiski tuleb
võimalus välja tuua koolituse käigus tekkinud tugevused ja murekohad. Tekib arutelu ja tehakse ettepanekuid muudatusteks, parendusteks ning neid arvestatakse juba uue õppeaasta kursuste planeerimisel. 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine- juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud?
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Tegevuste kontrolli saab liigitada: · Eelnev kontroll - eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid. Võivad olla ka eelnevad turuuuringud, tasuvusuuringud. · Paralleelne kontroll - toimub põhitegevuse protsessis samaaegselt mingi tegevusega. See on igapäevane kontroll. · Järelkontroll - järgneb põhitegevusele, ei kontrollita jooksvalt protsessi vaid lõpptulemust, s.t. väljundit. 23. Selgitage kontrolli läbiviimise etappe. Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: · Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. · Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. · Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel?
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
firmal jõuda eesmärkideni. Viivad läbi tippjuhid. Taktikaline kontroll- keskendutakse kkonkreetse üksuse tegevusele(käive, omahind, kasum). Teostavad keskastmejuhid. Operatiivne kontroll- keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogustele, teenindus- ja tootmisprotsessile. Teostavad esmatasandijuhid. 23. Selgitage kontrolli labiviimise etappe. Info kogumine ja standardite määramine Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega Reageerimine kontrolli tulemustele o juht ei reageeri hälvetele o juht laseb tegevust korrigeerida 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? Planeerimine toimub enne kontrollimist ning kontrollimise käigus saab teada, kas kõik plaanid õnnestusid. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks?
See paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise, eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide juhtimistasandite toetus, lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine. 14. Millised põhimõtted on tulemusjuhtimise keskmes? Organisatsiooni ja iga töötaja tulemused, mida saab mõõta ja, mis peavad vastama kokkulepitud kriteeriumitele ning millest sõltub otseselt töö eest saadav tasu. 15. Kirjelda tasakaalus tulemuskaaardi süsteemi. Finantsaspekt Kliendi aspekt VISIOON Protsesside aspekt Arenguaspekt KORDAMISKÜSIMUSED 3 28. aprill 2010. a. 19:10 1. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Keskkond, milles organisatsioon tegutseb. 2
• omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Valdkondade järgi: Füüsiliste vahendite kontroll Inimressursside kontroll Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Juhtimistasandite järgi: Strateegiline kontroll Taktikaline kontroll Operatiivne kontroll Tegevuste järgi Eelnev kontroll Paralleelne kontroll Järelkontroll 23. Selgitage kontrolli läbiviimise etappe. 1.samm. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2.samm. Töötulemuste mõõtmine 3.samm. Tulemuste võrdlemine standardiga 4.samm. Korrektiivide sisseviimine Standardite määramine käib kas vastavalt org-i eesmärkidele, süsteemse lähenemise kaudu, strateegilise lähenemise kaudu. Standardite määramisel tuleb arvestada ka töötajatega. Kasulik on määrata reaalarvulised standardid ning kindlaks teha aksepteeritavad hälbed 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel
motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja org.-iväliste isikutega 6. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 1909-2005 Teda võib nimetada juhtimisteaduse isaks. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, - konsultant ja kirjanik. Oli skeptiline makroökonoomiliste teooriate suhtes. Töötaja on ettevõtte kõige väärtuslikum vara, mitte kohustus. Ettevõtte esmane eesmärk on kliendi teenindamine, mitte kasumi saamine. Vaatles juhtimist kui kunsti seotud kõigi teiste teadustega. ,,Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega." Inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali
näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine, asjaajamine jne. 5. Mis on töö analüüs?
· ... Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded. EVS-EN ISO 9000:2001 Põhimõisted · Protsess seostatud tegevuste jada · Süsteem seostatud protsesside kogum · Tarnijad inimesed või organisatsioonid, kes eelnevad protsessile · Kliendid inimesed või organisatsioonid, kes järgnevad protsessile Sisemised ja välised kliendid Kliendid · Inimene, kelle vajadusi rahuldatakse Siseklient teine töötaja organisatsioonis Välisklient inimene väljast poolt organisatsiooni Sisemiste tarnijate- klientide ahel Sina Tarnija Klient Väärtust lisav Klient Tarnija protsess Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside
muutub kiiresti tehnoloogia, kus lisanduvad pidevalt uued seadmed või töövahendid, aga ka pakutavad teenused ja tooted. Kuid edukad organisatsioonid on aru saanud, et oluline ei ole mitte üksnes edukas hakkamasaamine oma otseste töökohustustega, vaid oluline on koolitada töötajail ka suhtlemisoskust, vastutustunnet jms isiksuse omadusi, mida peetakse ettevõttes väärtustuslikuks. Seega on arendamise objektiks lisaks töötaja teadmistele ja oskustele saanud ka tema hoiakud ja väärtused. Eriti mitmekesiseid nõudeid esitatakse juhtidele ja klienditeenindajatele ning seetõttu peab nende arendamine olema erilise tähelepanu all. Hea personali arendamise ja koolitamise süsteem: lähtub kindlatest põhimõtetest, lähtub aktuaalsetest ja tulevastest nõuetest töötajale, arvestab töötajate arenguvõimalusi ja soove, määrab arenguvajadused iga töötaja kohta,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
