· Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud.Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus. · Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus. Perekonna ülesanded ja vormid · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik
Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu … Kordusabielu … Fiktiivabielu … Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu – ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine – ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu – mehe või naise
Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu ... Kordusabielu ... Fiktiivabielu ... Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga
Mees tuleb koju tahab naist, aga läheb koju naine Naine teab, et tema nõrkus on tema tugevus. Mees tunneb ennast lõpuks kangelasena, tehes seda, mida naine lõpuks tahtis. (prügi viimine) Sõjakas naine kasutaks seda teist osa endast ja mees saab olla kangelane. Tihti ei ole sõbrannad, kes on ise samas hädas parimad nõustajad. Võivad anda nõu, aga see ei tööta. Tõeline armastus on nii ränk, et sa lihtsalt ei pea vastu, 1 kord elus tõeline armastus. Esialgne suur kirg langeb, seda püütakse selgeks teha, muidu ei tulda toime. Kirge ei pea organism niikaua vastu, see ei tähenda, et kirg kaoks. Armastus ja suhe tähendab tööd, kohustust, vastupidavust, austust, respekti. Suhtes on palju enam sees, kui kirg. Tuleb õpetada inimesi pingeid taluma, andeks andma. Idealiseeritud pildi loomine- kui näiteks vanemad ei tülitsenud üldse, see pilt tuleks ära muuta, Arvatakse, et püsisuhe lahendab kõik probleemid- nii see pole!!! Väga palju
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil
Täielik taganemine( suhte lõppfaas, üks tõmbub tagasi, ja neine kasutab vägivalda, et end kuulama sundida) 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil
muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhetele pühendumine Meeldivus Usalduse faktor et partner ei kasuta sind ära Pühendumuse faktor kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas Armastuse olulisus Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor Päritolupere kogemuse faktor nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul
kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik). 1.Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil
10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv Suhte faasid Romantika Väsitakse romantikast VõimuvõitlusKaugenemine Lahutus või siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis'e (1972) järgi - Meeldivus sarnasuse alusel Perekonnapetus - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avastamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhtele pühendumine NB! Etapid siiski ei pea alati paika või ei ole samas järjekorras Meeldivusest edasi - Usalduse faktor-et partner ei kasuta sind ära - Pühendumuse faktor- kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkamisse, ootused partneri pühendumuse taseme osas - Armastuse olulisus! - Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastastikuse sõltuvuse faktor - Päritolupere kogemuse faktor- nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas - Mis edasi
10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv Suhte faasid Romantika Väsitakse romantikast VõimuvõitlusKaugenemine Lahutus või siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis’e (1972) järgi - Meeldivus sarnasuse alusel Perekonnapetus - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avastamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhtele pühendumine NB! Etapid siiski ei pea alati paika või ei ole samas järjekorras Meeldivusest edasi - Usalduse faktor-et partner ei kasuta sind ära - Pühendumuse faktor- kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkamisse, ootused partneri pühendumuse taseme osas - Armastuse olulisus! - Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastastikuse sõltuvuse faktor - Päritolupere kogemuse faktor- nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas - Mis edasi
teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada 3. SUHE JA ARMASTUS 3.1. Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. Nendeks on: Füüsiline (ka ruumiline) lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus 3.2. Armastuse komponendid Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust. Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav.
arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrgema eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madalama enesemonitooringuga isikute jaoks on oluline käituda kooskõlas enda hoiakutega. - Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks
Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised. Enesehinnangus võivad olla mõningad aspektid, mis inimesele on olulisemad kui teised. Nt kui inimene hindab end intelligentseks, siis võivad tema enesehinnangus vähemat rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole. Kōrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kōrgeid eesmärke ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste elus juhtuvate viperustega.
Avatust x olukorras sõltub: ● Isikule tüüpilise käitumise avatuse määr ● Teise isiku käitumine ● Suhe Enda avamise plussid. Mõju suhetele: ● Rahulolu suhetega ● Võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne > suhte areng Võimalus õppida teist inimest tundma, jagatud tähenduse loomine, tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju, enda tundma õppimine (info teistelt), stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi), lähedus suhetes. Enda avamise riskid. Haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht, soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants > negatiivne mõju. Sobiv avamine. Avamine on vastastikune, sitatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine), suhete muutumine. Enda esitlemine. Protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist).
Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt.
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
teda. Eneseteostusvajadus: inimene esitab endale küsimusi, mida ta elus tahab. Leitakse eneseteostusvajadust spordis, kunstis ja ametialal. 28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal
tegema kui see poleks kaasasündinud oskus. Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa avalduda. EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE. Paarilise valik: Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi. ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja kaitsmine. Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. Geneetilised modifikatsioonid. Haiguste varajane tuvastamine ja ravi. Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui
samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19
mõistes info töötlemise protsessi, võime paremini mõista seda, kuidas inimeste mõtted mõjutavad nende käitumist - kõik mis toimub peas mõjutab seda, mis toimub peast väljas. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Uurimismeetodid Kasutades situatsioonilisi ja personaalseid muutujaid uurivad sotsiaalpsühholoogid süstemaatiliselt mõjukaid ja mõõdetavaid faktoreid, mis võivad muuta inimeste taju. Seda kuidas nad olukorda hindavad ja kuidas mõtlevad teistest ning omavahel kokku puutuvad, nt moodustavad gruppe. Muutujad võivad erineda oma taseme poolest, andes võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised
2) Aktiivne tarbija võtab ka jõuga, enda asjad halvemad kui naabril, kõrged moraalsed väärtused puuduvad. 3) Säilitaja hoiab kinni sellest, mis on. Ei ela ise ega lase ka teistel elada. Paindumatu, kokkuhoidlik, väärtustab korda, puhtust. 4) Kaupmees elu on kapital, käitub vastavalt sellele, mida talt soovitakse. Tahab tunnustust, positsiooni. 5) Looja tunnetab elu väärtust ja omadusi läbi loomisprotsessi. 6) Armastaja püüdleb ühenduse poole teistega läbi armastuse erinevate liikide. 7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda
saada. Peab seda mis tal on halvaks ja seda mis naabril on hea. 3) Säilitaja: Hoiab kinni sellest, mis tal on olemas. Kokkuhoidlikud, pedantsed. Peamised printsiibid kord ja puhtus. 4) Kaupmees- turustaja ja vahendaja, ellu on kapital, mida tuleb tulusalt investeerida. Kellel õnnestub on edukas, muidu luuser. Ma olen just see, kes te soovite. Paindlik ja kohanemisvõimeline. 5) Looja tüüp- loob. Inimene, kes tunnetab oma mina olemises mitte omamises. Läbi loomisprotsessi. 6) Armastaja lähtub maailma kui teistesse inimeste armastuse positsioonilt, püüdleb inimestevahelise läheduse poole. Toimub läbi viie armastuse tüübi. 7) Masohhist : Alaväärsuse ja jõuetuse tunne, tähtsusetuse tunne, tunneb sõltuvust kõigest välisest Püüab sõltuvusest lahti saada, samastab ennast mingite väliste jõududega. Püüab käituda nii nagu ta arvab, et nõutakse. Enda vajadusi eirab, orienteeritud välisele, piitsutab ennast, loobub iseendast. Teadvustamata.
saada. Peab seda mis tal on halvaks ja seda mis naabril on hea. 3) Säilitaja: Hoiab kinni sellest, mis tal on olemas. Kokkuhoidlikud, pedantsed. Peamised printsiibid kord ja puhtus. 4) Kaupmees- turustaja ja vahendaja, ellu on kapital, mida tuleb tulusalt investeerida. Kellel õnnestub on edukas, muidu luuser. Ma olen just see, kes te soovite. Paindlik ja kohanemisvõimeline. 5) Looja tüüp- loob. Inimene, kes tunnetab oma mina olemises mitte omamises. Läbi loomisprotsessi. 6) Armastaja lähtub maailma kui teistesse inimeste armastuse positsioonilt, püüdleb inimestevahelise läheduse poole. Toimub läbi viie armastuse tüübi. 7) Masohhist : Alaväärsuse ja jõuetuse tunne, tähtsusetuse tunne, tunneb sõltuvust kõigest välisest Püüab sõltuvusest lahti saada, samastab ennast mingite väliste jõududega. Püüab käituda nii nagu ta arvab, et nõutakse. Enda vajadusi eirab, orienteeritud välisele, piitsutab ennast, loobub iseendast. Teadvustamata.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
b. Indediteet c. Indediteeti hajusus 6. 18-30- keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega. Kui kriis on edukas, siis selle tulemusel on inimene võimeline kujundaba suhteid nii intiimselt kui ka emotsionaalselt. Seda etappi iseloomustab sõna meie- ühine tegevus, ühised riskid- pere loomine. Need, kes ei suuda oma egoistlike huve allutada, tunnevad ennast mingil momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine. a. Intiimsus ehk lähedus b. Isolatsioon ehk eraldatus 7. 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele töös või sotsiaalsete suhete valdkonnale, inimene muutub egoistlikuks, jonnakaks, endasse tõmbunuks
Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! Inimrühm kui algne subjekt. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine 2 L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria Kuidas kujunevad rahvused? Miks tekivad, õitsevad ja surevad Etnogeneesi alus passionaarsus. Tugev samasustunne rühmaga + valmisolek võidelda/ennast ohverdada (Mina pole oluline, Meie on kõik) Passionaarsus kui looduslik fenomen, nn passionaarne tõuge. Palju passionaare + ekspansioon + etnose kujunemine
Oma suhtelises ajaloos on inimene nn grupiloom. Eneseteadvus ja iseenda avastamine on arenenud ühises ajaloos. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees
täiesti vastuvõetamatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud. 4.4 Emotsionaalsed seisundid Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsest põhjusest. Neis avalduvad nii isiksusele tüüpilised kui ka ebatüüpilised jooned. Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu- mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Kujuneb enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureis, mis meeleolu kujundavad on palju: inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. Afekt- emotsionaalne plahvatus, tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Kuna
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
*) Tema kokkupuude surmaga ning oma jõuetus läbi haiguste on arvatavasti põhjused, miks ta tõi psühholoogiasse oma alaväärsus kompleksi mõiste. *) Alaväärsus kompleks, mida püütakse kompenseerida teiste tegevustega, tulenebki lapse põlvest. -) Ta lõpetas Viini ülikooli ning huvitus ka poliitikast, kuid kõvasti vähem kui Reich. Enamjaolt pooldas ta sotsialistlikuid ideid. *) Adler pidas kõige tähtsamaks valdkonnaks haridust, väites et see on sfäär, millele tuleks kõige rohkem rõhku panna, sest see arendab välja uusi inimesi. -) Kui Freudi ,,Unenägude tõlgendamine" välja tuli, siis see sai väga palju kriitikat ning Adler oli üks vähestest, kes selle kaitseks välja astus, mis avaldas Freudile väga suurt mõju. -) Hiljem emigreerus ta Ameerikasse, kus tegutses peaaegu surmani, kuigi suri lõpuks südame puudulikuse tõttu oma Euroopa loenguturneel, Sotimaal. * Adleri suurimad mõjutajad olid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
