Psühholoogiline isa - mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid. Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla.
Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga
võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine
Selle kõige olilisemaks elemendiks on eneseavamine (self-disclosure). Eneseavamise seisundis inimene viskab kõrvale minapildi, mis tal on teiste jaoks mõeldud ja ilmub välja sellisena nagu ta on. · Positiivsed emotsioonid rõõm, rahulolu, huumor. Naiste rahulolu on seotud läheduse ja intiimsusega. Meeste puhul on rahulolu seotud millegi muuga. Pole seotud intiimsusega. Meeste rahulolu on seotud sõltuvuses seksuaalse rahuldusega. · Rahulolu suhetega. · Stressiga toimetuleku efektiivne strateegia taastatakse peale ebameeldivaid sündmusi sündmuse-eelne olek. Saada lahti hinnangust. Kasutatakse kõikvõimalike variante. Konflikti ära hoidmine ei saa olla strateegia kuidas hoida suhteid. Hea strateegia on nende lahendamises. Kui toimetulekustrateegia pole efektiivne, siis see tähendab negatiivseid emotsioone ja see tähendabki vägivaldsust. Inimesed, kes väldivad konflikte ei suuda ka
Kõige radikaalsemates ringkondades ei vajata meest ega isa muuks kui spermadoonoriks. Iseseisev naine või naistepaar võib nende arvamuste kohaselt isa asendada. Naiste ja meeste rollid pereelus on muutnud võrdsemaks. Enam pole nii selgeid naiste ja meeste 4 töid, kodu ja laste hoidmise eest vastutatakse sageli üheskoos. Tänapäeval osalevad paljud noored isad juba varakult laste hoidmises ning see poleks veel põlvkond tagasi kõne alla tulnud. (Myllärniemi, J. 2010) 5 2. ISA ROLL PEREKONNAS Milline on isa roll perekonnas? Sellele küsimusele on erinevaid vastuseid ja arvamusi. Mis on ühe jaoks tavaline, on teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Tänapäeval on isarolli küsimus perekonnas teema, millest hakatakse rääkima üha rohkem ja rohkem. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi
...........................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
................................................................................................. 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK............................................................................................ 10 2.1. Lydia Koidula näidendid...............................................................................................13 2.1.1. Saaremaa onupoeg .............................................................................................. 14 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased............................................................................... 15 Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: ,,Kõige armsam, kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta
konflikte, kuid pinge ei vähene Vaba aeg ja sotsialiseerumine- vaba aja tegevuste edasiandmist põlvest- põlve tuleb anda lastele edasi. Abielu/kooselu stabiilsus- ? välja tuua nii selget tendentsi (nagu emotsionaalse seotuse puhul). Tendents- mida rohkem on peres koos vaba aja tegevusi, seda väiksem on tõenäosus lahutuseks (olenemata laste olemasolust peres) Ruumiline laienemine Hiline täiskasvanuiga (personaalne ja suhetega seotud läbi meenutuste): Suhted õdede-vendadega, abikaasaga, lastega, lastelastega Vanemad toetavad nooremaid ja nooremad vanemaid – vastastikune toetus: 1. Instrumentaalne – kaubad ja teenused (lapsehoid, majapidamine, haige hooldamine) ja 2. Afektsionaalne, abistav osalus Osalus vaba aja tegevustes väheneb vanuse kasvades Muutused generatsiooni sees: *aja rekonstrueerimine *tegevuste mustrite
Poiss vajas raha sekkus eriti üksikva- moodsate riiete ostmiseks, et tunda ennast hästi. Suitsetama alles siis, nemate kui asjasse hakkas ta ka üsna varakult, selle jaoks oli samuti raha tarvis. puhul, on Ema suure vaevaga teenitud palgast ei jätkunud normaalselt olid segatud ebapiisav vanemlik elamiseks ning Maiki vajaduste rahuldamiseks. juba politsei kontroll
Mis valdkondades tekivad paarisuhetes konfliktid?(lisalehel õiged vastused) * raha/vara *lapsed/kasvatus *armukadedus *kodutööd *aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus *väärtused/prioriteedid *arvestamine laiendatud perekonnaga *vähene suhtlus *isiklikud probleemid Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht) Eeltingimused: 1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused 2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat 2
Esialgu pakuti lahjemaid, mida sai suitsetada, hiljem pakuti nuusutatavaid. Süstaldeni pole pakkumised jõudnud. «Olen õnnelik, et oma sõprade saatusest pääsesin. Leidsin endale elukaaslase, loobusin oma sõpradest ja hakkasin elama pereelu. Nüüd pole ka pereelu kiita, on küllaltki karm, kuid 4 sõltlase analüüs vähemalt süstla otsa ma ei kukkunud.» Kert, oled elus kogenud kannatusi suhetega seoses. Mida mees vajab naiselt, et olla suhtes õnnelik? Et tal ei tekiks soov ei tahaks alkoholi juua ja suitsetada? «Esimene on kindlasti, et oleks olemas kodusoojus ja hellus. Et naine pööraks sulle tähelepanu ja hellitaks ja kallistaks sind, nagu oleksid ta ainus kullatükk. Aga mitte ei hakkaks vastu punnima ja igasuguseid põhjendusi leidma, miks ta ei saa minu vastu hell olla ja kui raske tal on jne. Mees ei tohiks tunda, nagu oleks ta tühi koht kuskil nurgas, nagu tolmuv kummut
õrnust osutavad. Kui vanemad käituvad enam-vähem loogilise järjekindlusega, siis läheb rangust võrdlemisi vähe vaja. Suurelt osalt juhtub lapse ebasoovitav käitumine sellest, et ta ei tea, kuidas vanemad reageerivad ehk millised on tema teguviisi tagajärjed.tegelikult võiks piiranguid määratleda abinõuna, mis hoiab last hätta sattumast. Heade kommete õpetamine pole kahjuks moes. Kui last juba varakult õpetatakse teisi tähele panema ja viisakalt käituma, siis muutub selline toimimisviis aja joosul autoaatseks ja kujuneb normiks. Lapsi ei tohi mingite teooriate põhjal manipuleerida nende loomulaadi vastaselt mängima. See käib muidugi ka nende laste kohta, kes ei mahu statistiliste stereotüüpide raamesse. Eaaaslaste tähtsus üha kasvab üleminekul mänguaest latentsusikka ja noorusikka..eakaaslased on
Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina Päärn nägi, et keegi ootab teda tee peal. Kui ta lähemale jõudis, nägi ta, et see on Kai. Kai üritas Päärna tänada hommikuse vaheleastumise eest, kuid Päärn ei teinud sellest välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas
Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina Päärn nägi, et keegi ootab teda tee peal. Kui ta lähemale jõudis, nägi ta, et see on Kai. Kai üritas Päärna tänada hommikuse vaheleastumise eest, kuid Päärn ei teinud sellest välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas
seda last. Ning kas suudad hoolitseda võõra lapse eest. Tagada talle hea tervise ja hea hariduse ning pakkuda kodu ja armastavat perekonda. Lapsel võiks olla ka väike mängunurk, kus ta saab omaette olla ja mängida. Et laps võiks tunda armastust, hoolivust ja soojust teiste perekonnaliikmete suhtes. Tuleks hoolitseda ka selle eest, et laps tunneks end mugavalt ja turvaliselt oma uues kodus. Minu arvamus on see, et lapsele tuleks öelda varakult, et on lapsentatud. Kindlasti peaks ta tõde teada saama oma vanemate käest, mitte kolmandatelt isikutelt. Seda on küll raske tunnistada, et tegu pole enda lapsega, aga seda tuleb teha. Mida varem, seda parem. Hea võimalus oleks rääkida siis, kui vaadata koos pilte, mis on tehtud siis, kui laps tuli perre, ja rääkida lugu ära nii, nagu see oli. Mida väiksem laps, seda loomulikumalt ta seda võtab. Muidugi, iga üleelamine, mis juhtub lapsega sünnihetkest alates, jätab jälje
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlm
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlm
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikme
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
hoolimata läbitud raskustele, mis jällegi ma usun mind iseseisvamaks ja tugevamaks inimeseks kujundasid. Nii nagu mina leian, et meie pere algkoosseisu lagunemine oli hea, vestaldes emaga tõdes seda ka tema, sest raskused muutsid ka teda tugevamaks ja paremaks inimeseks. Ja nii nagu öeldakse, et igal saatuse keerdkäigul on mingi mõte, siis leiab ema, et kui ei oleks lahkuminekut olnud, siis ei oleks ta tutvunud oma praeguse mehega. Julgen väita, et uue suhtle alguses olime meie kõik omamoodi hirmul, et kuidas kõik kujunema hakkab, aga sulandusime vaikselt ühtseks ja tugevaks perekonnaks. Pahatihti juhtub see, et lapsed, kes on kodus päevast-päeva kokku puutunud vägivala ja joomisega, astuvad ise tulevikus sama rada, sest nad on elanud sellise elukorralduse keskel ega teagi, et see vale on. Teine võimalus on see, et minnakse ise just läbielatust risti vastupidi teed, ei joo ise ja proovivad ise paremad inimesed olla, kui nende vanemad.
Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlve varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Sellist kohtlemist võib ette tulla juba varakult ja igas ühiskonnakihtides. Psüühilist abi ei vaja need lapsed, kellele on lapsepõlves osaks saanud rohkelt armastust ja mõistmist ning ei ole kogenud vägivalda nii füüsilist ega vaimset. Kuid nendel kellel on psühhiaatrilist abi vaja saavad seda läbi erinevate teraapiate ja sotsiaalfondi abil. Kuid ka siin tuleb silmas pidada seda, et terapeudid on inimesed ja tihti ei pruugi nad tähelepanu pöörata kliendi tegelikele probleemidele ega lasku sügavuti
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ...............................................................................
Sellest võib järeldada, et Kallel on jäänud esimene faas Usaldus vs Usaldamatus rahuldamata, tema esmased vajadused: turvatunne, lähedus on jäänud päris väiksena rahuldamata. Võimalik, et Kalle sai seda kasuvanematelt siis, kui ta lapsendati. Kas Kallel sai tekkida kellegagi esmane kiindumus ei ole samuti teada. Kalle lapsepõlves pidi ta taluma ka väärkohtlemist oma kasuvanemate sõprade ja onu poolt ja ka see on jätnud tema hinge kindlasti haava. Kalle kasuema surm ja kasuisa lahkumine on samuti olnud ühe lapse elus väga traagilised sündmused. Kadusid inimesed, kellega oli tekkinud side, võimalik, et ka kiindumussuhe. Ta pidi läbi elama ema surma ja leinavalu ja teiselt poolt kasuisa poolset hülgamist. See, et Kalle ei ole osanud ka oma pere koos hoida ja lapsi kasvatada on kindlasti tema lapsepõlves kogetud sündmuste tagajärg. http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/eriksoni_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html John Bowlby kiindumusteooria
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud j
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
